Üllatavaid fakte helkurist
Maanteel helkuri kasutamise nõue on Eestis juba veerand sajandit vana. 1987. aastal kehtestati see soovitusena. Praeguseks on aru saadud, et soovituslikul seadusel ei ole elujõudu, ning arvestades Eesti asukohta ja kliimat, on helkuri kandmine hädavajalik. 1993. aastast alates on helkur kohustuslik asulavälisel teel pimedal ajal ja möödunud aastast halva nähtavuse korral või pimedal ajal juba kõikjal. Põhja prefektuur pani Ekspressi palvel kokku andmebaasi kõigist mullu fikseeritud helkuri nõude rikkumistest. Selgus nii mõndagi üllatavat.
■Politsei tabas Tallinnas ja Harjumaal kokku 605 jalakäijat, kes ei kandnud pimedal ajal helkurit või muud valgusallikat. Neist 130 Tallinnas, 96 Jõelähtme vallas. Järgnesid Rae vald (37), Maardu linn ja Saue vald (36) ning Keila vald (35). Kõige vähem helkurikohustuse rikkujaid — viis — tabati Viimsi ja Kiili vallas.
■Kõige rohkem rikkumisi (195) avastati novembris (neist Tallinnas 60). oktoobris oli neid 100 (Tallinnas 11), detsembris 72 (Tallinnas 54) ja jaanuaris 64 (Tallinnas ei ainsatki). Politsei ei maga ka suvel — juulis fikseeriti 9 ja mais 16 rikkumist. Üllatab, et veebruaris fikseeriti vaid 18 juhtumit, neistki vaid üks Tallinnas.
■Peaaegu veerand (28) Tallinna helkurikohustuse eiramise juhtumitest fikseeriti Vilde teel. Neist 10 aadressil E. Vilde tee 69. Kõik ühel ja samal päeval — 16. novembril. 17 juhtumit on fikseeritud Linnamäe teel, neist 12 aadressil Linnamäe 12 — kõik 7. detsembril. Need kaks kuupäeva on ka ainsad, kus politsei korraldas ilmselgelt Tallinnas spetsiaalse “helkuri-jäneste” haarangu. Järgnevad Punane tänav (8), Muhu tänav (7) ja Pae tänav (6).
■Harju maakonnas on üks selge “ohutsoon”, kus politsei aasta ringi helkuripõlgureid “taga kiusab”. Koguni 52 rikkumist on fikseeritud Uuskülas Maardu teel. Rikkujate leidmiseks korraldas politsei mitmeid väljasõite: oktoobris Paldiskisse, novembris Arukülla, Kuusalusse, Loksale ja Nissi valda. Igal pool jäi “saak” kümne piiresse, ühtegi trahvi ei vormistatud.
■Kuigi juhtumeid oli 605, tegi politsei liiklusrikkujale trahvi vaid 44 juhul ehk siis igale neljateistkümnendale nõuete rikkujale. Ülejäänud kordadel piirduti hoiatamisega. Tallinna linnas on aasta jooksul tehtud vaid kolm trahvi (kaks Nõmmel, üks Kolde puiesteel). Kahel juhul polnud jalakäija mitte ainult nähtamatu, vaid oli ka purjus. Maardu linnas tehti 11, Harku vallas 7 trahviotsust.
■Põhja prefektuuri liiklustalituse juht Elari Kasemets: “Otsuse, kas vormistada trahv või piirduda hoiatusega, teeb ametnik kohapeal ja otsus sõltub asjaoludest: missugune on nähtavus, missugused teeolud, inimese taust, kas ta on kaine, rikkumise eripära — kas jooksis üle tee. Valgustamata inimene seab ohtu ka autojuhi — ootamatule takistusele reageerides võib juht teha manöövri, millel on väga raske tagajärg.”
■Politsei jagas tasuta 80 000 helkurit. Elari Kasemets: “Viimase aasta jooksul on välja jagatud nii palju helkureid, et naljaga pooleks võib oletada, et igal inimesel on neid vähemalt kaks tükki. Ega trahvimisega suhtumist ei muuda — hea oleks, kui inimestel tekiks pikapeale harjumus helkurit kanda. Linnaväljakul jalutavat helkurita jalakäijat keegi trahvima ei hakka. Aga kui inimene, kellel pole sellist harjumust, satub mingi põhjusel Tallinna-Tartu maanteele sõiduradade vahele ja on juhtidele nähtamatu, siis on halvasti.”
■Mullu teisel poolaastal hukkus 19 jalakäijat, neist 16-l puudus helkur. 2010. aasta teisel poolaastal hukkus 9 jalakäijat, neil kõigil puudus helkur.
■Vigastada sai mullu samal perioodil 180 jalakäijat, neist 151-l puudus helkur. Aasta varem olid numbrid vastavalt 240 ja 150. Muuhulgas näitab see, et helkuri kandmine ei garanteeri vigastustest pääsemist.
■Helkurit reklaamitakse lausega “sinu odavaim elukindlustus”. Ent kas avariis hukkunud, kuid helkuri kohustust ignoreerinud jalakäija pärijal ikka on õigus elukindlustushüvitisele? Võlaõigusseadus annab küll võimaluse hüvitist vähendada, kuid kindlustusala inimeste sõnul niisugust pretsedenti pole.
■Liiklusekspert ja vandeadvokaat Indrek Sirk kommenteerib arvamust, nagu piiraks helkuri kandmise kohustus inimeste põhiõigusi: “Keegi peab selle vigaseks sõidetud inimese ravikulud kinni maksma. Kui isikuvabaduse austaja saab surma, on lihtsam. Matusekulud ei ole väga suured. Kui ta aga on eluaeg haigevoodis, maksab see ühiskonnale väga palju. Kas propageerida ka purjuspäi ujumist või tundmatus kohas vettehüppeid kui põhiõigust?”
