Peaaegu helikiirus

Muski visiooni kohaselt ehitataks kahe linna vahele umbes 6 meetri kõrgustele postidele toru, mille sees hakkaks vagunid õhkpatjadel kihutama kuni 1220 km/h. Pööretel vähendataks kiirust 480 km/h.

Vagunid mahutaks 28 inimest ning oleks seest 1,35 meetrit laiad ja 1,1 meetrit kõrged. Uksed käiksid üles või küljele, et mugavam oleks siseneda. Sees oleks iga reisija kasutuses meelelahutussüsteem, suurel ekraanil näidataks maastikku. Kaasa lubataks võtta 2 kotti või kuni 50kg pagasit, mis paigutatakse eraldi vaguni tagumisse otsa.

Keskkonnasäästlik

Kapsel liiguks lineaarse elektriinduktsioonimootoriga (mille leiutas juba Nicola Tesla ning mis on kasutusel ka Tesla sedaanis Model S). Õhk kinnises torus juhitakse vaguni ninast kompressori abil taha ja osaliselt ka alla, tekitades õhkpadja. Kiirendada või aeglustada on vagunit vaja torudes  elektromagnetvälja tekitatud impulsside jõul vaid tühisel osal vahemaast, iga teatud aja tagant - ülejäänul liigub see inertsist.

Süsteemi käivitab elekter, mida saadaks torude välisküljel olevatest päikesepaneelidest. Kogu süsteem vajab käigushoidmiseks 28 000 hobujõudu (21MW), paneelidest saadav elekter tagaks isegi kuni 76 000 hobujõudu (57MW).

Turvalisem kui teised

Hyperloop on algusest peale kavandatud lähtuvalt turvalisusest. Seda ei tohiks mõjutada vihm, tuul, udu ega isegi maavärinad, sest postid rajataks spetsiaalsetele amortidele. Kokkupõrked peaks olema välistatud, sest isegi 5 minutilise vahega liikudes jääks kahe vaguni vahele piisavalt peatusmaad.

Teoreetiliselt on Hyperloop ohutum nii lennukitest kui ka raudteerongidest, sest see ei saa alla kukkuda ega rööbastelt välja sõita. Ka terroristidel on sellele raskem ligi pääseda. Samas kui vagunisse pääsemiseks tuleks siiski turvakontroll läbida, oleks ooteaeg oluliselt lühem kui lennuki puhul.

Pilet 20 dollarit!

Kokku läheks ulmeprojekt maksma 6 miljardit dollarit, mis on vaid 9% kahe linna vahele kavandatava kiirraudtee hinnast (millest, muide, saaks maailma üks aeglasemaid kiirraudteid). Autosid ja kaupa vedada suutev Hyperloopi versioon maksaks veerandi võrra rohkem, 7,5 miljardit dollarit. Aastas transpordiks Hyperloop kahe linna vahel 7,4 miljonit inimest. Musk arvestas välja, et ühe otsa pileti hind võib jääda 20 dollari piiresse. Sellega, rääkimata kiirusest, ei suuda võistelda ükski muu transpordiliik.

Musk Hyperloopile patenti ei võta, vaid kuulutas selle vabavaraks, mida teised võivad edasi arendada. Tal on plaanis nelja aastaga ehitada vaid prototüüp, et näidata - asi toimib. Näis, kas sellest kõigest ka asja saab.


Kui kiiresti jõuaks Tallinnast Hyperloopiga teistesse linnadesse?

1500 kilomeetrist pikemate vahemaade ühendamiseks Elon Musk Hyperloopi kasutada ei soovita - siis on mõistlikum juba ülehelikiirusel reisilennuk - mida praegu samuti ei ole. Los Angelese ja San Fransisco vahelise torutranspordi pikkus oleks 610 kilomeetrit, ning kuna kohati on vaja pöörete tõttu aeglustada, kuluks Hyperloopiga ühest linnast teise jõudmiseks 35 minutit. Vaatamata ebareaalusele võime ette kujutada, et Tallinnast jõuaks sellisel kiirusel (arvestatud on vahemaid linnulennult):

Helsingi (82 km) - 5 minutit

Tartu (166 km) - 10 minutit

Stockholmi (378 km) - 22 minutit

Vilniusse (529 km) - 30 minutit

Minskisse (639 km) - 37 minutit

Moskvasse (868 km) - 50 minutit

Berliini (1040 km) - 59 minutit

Kiievisse (1065 km) - 1 tund ja 1 minut

Prahasse (1227 km) - 1 tund ja 10 minutit

Amsterdami (1455 km) - 1 tund ja 23 minutit

Brüsselisse (1599 km) -1 tund ja 29 minutit

Pariisi (1856 km) - 1 tund ja 46 minutit


Elon Musk

Lõuna-Aafrika päritolu Elon Musk (42) on USA ettevõtja, kes asutas tuntud erakosmoseettevõte SpaceX-i ja kaasasutas juhtiva elektriautode tootja Tesla Motorsi ja internetimaksete alal domineeriva PayPali. Musk on pürginud edukalt ettevõtlusse valdkondades, kus ei turg ja tehnoloogia pole veel välja kujunenud. Juba 28aastasena sai ta miljonäriks tarkvaraettevõtte Zip2 müügist Compaqile. Kahel aastal on ta valitud ajakirja Time poolt maailma saja mõjukaima inimese sekka.

Tesla

Elon Musk omab Tesla Motorsist väidetavalt 32%, mille väärtus on ca 5,8 miljardit dollarit, ent samas on ta ka firma tegevjuht ja tootearhitekt. Musk seisab Tesla üldise äristrateegia taga, mille eesmärgiks on teha taskukohased elektrisõidukeid, mis oleks võimalikult heade parameetritega. Tesla sedaan Model S on Põhja-Ameerikas enim müüdud elektriauto. Muski on elektriautode propageerimise tõttu - näiteks müüb ta komponente ka teistele tootjatele - nimetatud 21. sajandi Henry Fordiks.  

Space X

Elon Muski 2002. aastal asutatud ettevõttest SpaceX-ist on saanud maailma tuntuim uue põlvkonna erakosmoseettevõte. Musk loodab muuta kosmosesse lendamise sada korda odavamaks, nii et saab võimalikuks Marsi koloniseerimine. 25. mail 2012 tegi SpaceX ajalugu esimese erafirmana, mis on üles lennutanud ja rahvusvahelise kosmosejaamaga põkanud oma kosmosesõiduki, kui kosmoseaparaat Dragon põkkus kosmosejaamaga.