Elasid kord kaks ärimeest, Leo ja Jaan. Leol oli uksetehas ja Jaanil aknavabrik. Kõik läks hästi seni, kuni saabus negatiivne majanduskasv, mille kohta mõned inimesed julgesid isegi öelda majanduslangus. Aga siis jäi tellimusi üha vähemaks ning Leo ja Jaani ettevõtetele saabusid keerulised ajad.


Leo oli proaktiivne tegutseja. Ta koondas päevapealt pooled töötajatest ning mõni töötaja oli nõus lahkuma koondamistasuta, sest muidu paneb Leo võib-olla pahaks. Leo sai lahti ka finantsdirektorist ning tegi edaspidi tema töö ise ära. Peainseneriga läks sama moodi.


Leo oli üldse tubli mees. Ainult naine virises kogu aeg, et Leod pole enam kodus üldse näha, ja lõpuks andis sisse lahutuse, lapsedki jäid Leole võõraks. Aga nii nagu, mu väike sõber, sinagi tead, on kõige olulisemad likviidsus, kasum ja käive. Kui need kolm astuvad truu sõbrana me kõrval, läheb me tee varem või hiljem ikka ülesmäge, ületades kõik teele jäävad ajutised takistused ja tõkked.


Teine sõpradest, Jaan, oli ullike. Raskete aegade saabudes vähenes temagi töötajate koormus, aga selle asemel, et neid vallandada, lasi ta neil endid koolitada ning puhta lollidel sinikraedel lihtsalt poole kohaga töötada. Jaan soetas ka uusi seadmeid, mis võimaldasid toodangu kvaliteeti parandada ning kasvatada tootlikkust, ja õpetas samal ajal töölisi ümber, et neil rasketel aegadel ikka töö alles jääks ning et neil hiljem oleks võimalik rohkem raha teenida.


Samal ajal laiendas Jaan müügivõrku, avades esindused Lätis ja Leedus, ning hakkas pidama läbirääkimisi Ukrainasse ja Balkanile laienemiseks. Nii ta investeeriski headel aegadel kogutud kapitali ja proovis inimeste töökohti säilitada, väites, et need oskavad oma tööd ning peatselt saabub järgmine majanduse tõusulaine. Ega Leo seda talle pahaks pannud – Jaan oli ju ullike.


Kui mõne aasta pärast pöördus majanduskasv taas positiivseks, oli tubli ja arukas Leo sama hästi kui pankrotis, aga ullikesest Jaanist oli saanud üle ilma kuulus aknaärimees, kes käis mitu korda aastas konverentsidel, igal talvel perega Egiptuses ja ostis Costa del Soli veel majagi.


Aga sina ära tee unejutu analüüsimisega oma peakesele enam vaeva. Nüüd, mu kallis väike sõber, jää hoopis ruttu magama, sest homme on taas päev, mil ettevõtte omanikud ootavad kas või üht positiivset uudist, milleks võiks ju olla... kolmandiku töötajate koondamine... või mõni muu kokkuhoiumeede...