13.03.2009, 00:00
Unelmate töö: stripiõpetaja
Jene Walkerile (33) tantsivad saalitäied naisi igal nädalal just nii, nagu tema tahab.
On reede õhtu, kell on seitse. Tallinna vanalinna spordiklubi Reval
katusealuse saali põrandal istuvad spordiriietes tüdrukud ja
lobisevad omavahel. Nad ootavad Jened (hääldada žene), oma
stripptantsuõpetajat.
Tüdrukud on tõsised
– ilmselt pikast töönädalast väsinud nagu minagi,
mõtlen, kui võtan koha sisse saali küljeservas. Siin on
ilmselgelt tagasihoidlikumate tüdrukute tsoon. Mulle
sobib.
Jene on pikk, kõhn,
naeratav, hiphopitiilis riietuv mees. Saali jõudes paneb ta eriliselt
rahulike liigutustega mängima magusa r&b, kustutab ereda laevalgusti
ning jätab ruumi mahedalt valgustama rohelised ja punased
prožektorid.
“Tere, tüdrukud! Palun võtke oma
hobusesabad lahti,” pöördub Jene inglise keeles vahepeal
püsti tõusnud naiste poole. “Ma tahan näha lahtiseid,
lehvivaid juukseid!” teatab ta julgustavalt paarikümnele
saalisolijale ja enamik teeb, nagu kästud. Vaid mõni üksik
kahvatu minu sektsioonis tõrgub.
“Kui naised vaatavad
kodus telekat, kuulavad muusikat või loevad raamatut, siis neil naistel,
keda mina tunnen, ei ole tavaliselt juuksed kinni,” selgitab hiljem
kohvikus Jene patsikeeldu. “Ma tahan, et naised oleksid ka minu
tantsutunnis lõdvestunud. Ja see näeb ka palju parem välja!
Siinsetel naistel on väga ilusad juuksed.”
Põhjus, miks USAst Los Angelesest pärit tantsuõpetaja
pooleteise aasta eest Eestisse elama asus, seisneski just ühes sellises
siinses juuksekandjas. Ja siia kolides oli talle üks üllatavamaid
asjaolusid meie õrna soo esindajate välimus. “Ma polnud
kunagi varem sellist asja näinud! Terve riik on täis tõeliselt
ilusaid naisi!”
Enne stripptantsu algust tantsusaalis
ütleb Jene, et tänased liigutused on vähem erootilised kui
tavaliselt. “Täna teeme pigem flirtivamat, plikalikumat
tantsu.”
Pagan! Ma juba ootasin siivutusi. Plikalik olen ma
nii või naa 24/7.
Trenn algab. Jene käsib meil enda
keha ja vaimu vabaks lasta. See pole tegelikult kuigi raske, sest Jene ise on
selles osas väga inspireeriv – on näha, kuidas ta
tõeliselt naudib tantsimist. Ja ta laulab oma lemmiklugudele kõva
häälega kaasa.
Aegamisi hakkab tekkima tunne, nagu
tantsiksin diskoteegis: hööritad muusika rütmis puusasid, samal
ajal järgivad käed ja jalad oma sensuaalsete liigutuste seeriaid. See
on täitsa lõbus. Ja tõesti, üsnagi süütu.
Seksi imiteerivaid liigutusi on meie lühikavas null.
“Stripptantsu tunnid ei ole mitte kuidagi seotud päris
stripparitega. See siin pole kindlasti mingi stripparite kasvulava,”
räägib Jene ja vannub, käsi südamel, et oma liigutusi ei
ole ta stripiklubide tantsijannade juures õppimas käinud.
“On väga vähe strippareid, kes päriselt tantsivad. Nad
on laisad! Nad lihtsalt passivad seal – et ma hõõrun siit
ja hõõrun sealt ja mehed maksavad mulle! Kui ma näen alasti
naist laval, okei, see on mõnda aega huvitav, aga ma olen enne ka alasti
naist näinud. Palun lahuta mu meelt!”
Jenele on
väga oluline naistesse austavalt suhtuda, mitte minna liiga
“odavaks”. Riideid ei võeta nendes tundides kunagi seljast
ära. (Kuigi ükskord tegid nad tantsukava jakiga, mis, tõesti
liikumise käigus seljast langes. Ja teinekord tegid nad katset postiga,
mille ümber tants käis.) “Ma tahan, et mu tunnid oleksid
võimalikult seksikad, erootilised, aga ma mõtlen se
llele kogu aeg, et ma piiri ei ületaks. Eriti kuna ma olen
mees.”
Ühel korral on Jene tunnis
käinud ka poiss, talle olevat nähtu meeldinud. Ma ei imesta.
Jene ütleb, et ta ei tea mitte ühtki heteromehest
stripptantsuõpetajat peale enda. “Kuigi see peaks olema ju iga
mehe unistuste töö! Mõtle – sind ümbritsevad
kõik need seksikad naised ja sa õpetad neile, kuidas striptiisi
teha! Jee!” Jene itsitab tagasihoidlikult ja võtab kohvikus lonksu
punast teed.
“Kas sa oma kihlatule oled striptiisi
teinud?” küsin temalt.
“Ei kommenteeri!”
ütleb ta kähku ja loob tiheda silmsideme oma teetassiga.
“...See oleks just innustuseks sinu õpilastele,”
imestan.
“Okei. Olen! Ega seda ei pea häbenema
tõesti. Nüüd ma punastan!” Lai naeratus tassile.
Mida rohkem Jenega rääkida, seda
ebatõenäolisem tundub, et ta on stripptantsu õpetaja. Ta on
väga reserveeritud, kindlasti häbelikum kui nii mõnigi
tüdruk reedeõhtuses tantsutunnis.
Naised, kes otse Jene
ees tantsivad, on tõelised seksapiilitarid ja nad ei karda seda
välja näidata.
Või õigemini, nad naudivad
muusikat ja selle taktis oma keha kurvilist liigutamist. Kindel see, et kui
stripptantsu õpetaja oleks naine, kujuneks kogu üritus hulga
siivutumaks. Suur osa siin trennis käivatest tüdrukutest läheks
sellega kaasa.
Jene teab, et Ameerikas muutus
stripptants tohutult populaarseks 2003. aastal, kui Playboy modell ja Ameerika
seksisümbol Carmen Electra andis välja strippaeroobika DVD-seeria.
Need plaadid osutusid üle maailma nii menukaks, et tema DVDsid ilmub
siiamaani. Carmen Electra stiil Jenele aga ei sobivat – miks, seda ta ei
ütle.
“Mõned õpilased on mulle
öelnud, et neile meeldib, et just meesterahvas on nende juhendaja. Ma
arvan, et mehel on sellepoolest lihtsam naisi õpetada, et ta teab, mis
talle meeldib. Kes suudaks paremini kui mees näidata naisele, millised
liigutused, kõnnak talle meeldivad?”
Tõepoolest. Eriti kuna mitmed Jene tantsutrennis käivad naised
kasutavad oma uusi teadmisi kodus või külas
eesmärgipäraselt.
Mida aga Jene tahab
naistele pakkuda, on mõnus meelelahutus ja võimalus end seksikana
tunda.
“Ma tahan, et neil tuju tõuseks! Ma
püüan neid panna tantsima nii, nagu nad tantsiksid kodus
üksinda. See tund paneb neid tundma end sensuaalsena. Tüdrukud, kes
siin käivad, tunnevad end seksikana ja saavad enesekindlamaks. Kui ma
suudan neid selles aidata, on see ju tore!”
Stripptantsu tunni lõpuks oskan koos teiste tüdrukutega Sterling
Simmsi “Nasty Girli” järgi teha samaaegselt ühesuguseid
seksikaid tantsuliigutusi kuni esimese refrääni lõpuni.
Peab ütlema, et minu liigutuste voolujoonelisus, sujuvus ja
õigeaegsus sarnaneb peeglist vaadates teiste küljesektsiooni
tüdrukute omadega ja on veidi nihkes Jene ideaali suhtes.
Keskpõranda naised on ses osas ikka hoopis teine klass.
Aga
see meid ei heiduta. Tund aega peegli ees tantsimist oli just see, mida reede
õhtul meile vaja oli! Stripptants on lahe.
Kes on Jene?
- Eestis on Jened teleekraanil näha olnud juba mitu korda. Tõsieluseriaalis “Vanad torisejad” õpetas ta ühele mehele tantsimist. Ta on osalenud mitmes reklaamis. Viimati sai Jened ekraanil näha “Eesti Laul 2009” avasaates tantsimas Maria Ithaka Rahula laulu saatel.
- USAs elades võttis ta 2006. aastal osa saatest “So You Think You Can Dance” ning pääses edasi Las Vegase vooru. Finaali ta tookord kahjuks ei jõudnud. “Aga sellest ei olnud midagi – seal oli palju paremaid tantsijaid kui mina. See oli mu elu üks paremaid kogemusi! Nad võiksid siin teha ka saate Eesti versiooni, ja mina tahaksin selles olla vähemalt žürii liige.”
- Jene õpetab Tallinna klubides DanceAct, Reval-Sport ja Deluxe lisaks stripptantsule hiphoptantsu, jazz-tantsu, salsat. Stripptantsu tunde on ta Reval Spordis andnud pool aastat.
- Kui Jene tantsimise lõpetab, hakkab ta kokaks.
- Jene on elanud Los Angeleses, Houstonis, Hawaiil.
- Ta on töötanud muuhulgas selliste artistidega nagu Destiny’s Child, Brian McKnight, Pink, Brandy ja Angelina.
- Jene on USAs osalenud ka muusikalides, näiteks “Oklahoma”, “The Pajama Game”, “Showboat”, “Over Here”, “West Side Story” ja “Guys and Dolls”.