Unistus, mis tugev kui betoon
Kuna Ivar Paplavskis (47) ei loobunud ellu viimast oma ammust unistust, on Aeroc nüüd ehitusploki sünonüüm.
Aastal 1990 – see oli siis veel faktiliselt Nõukogude aeg – lõpetas noormees nimega Ivar Paplavskis kiitusega ehitusinseneri õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema diplomi töö käsitles poorbetooni tootmisel rajaneva ettevõtluse perspektiive Eestis.
Diplomitööga seoses võis Paplavskis rahulolu tunda vähemasti kahe asja üle. Esiteks, et tal lubati kirjutada teemal, mis teda ennast köitis (Ivari isa Jazeps Paplavskis töötas sel ajal teadusdirektorina Tallinna Silikaatbetooni Instituudis, mis oli omal alal juhtiv asutus Nõukogude Liidus – eks sealt ka see poja “betoonipisik”). Teiseks õnnestus tal lõputöö kirjutamisel haruldasel kombel stažeerida “lääne” poorbetooni tehastes Soomes ja Rootsis.
Soomes selgitas sealse tehase direktor Eesti noorsandile muuhulgas, et kõige tähtsam pole mitte plokkide tootmine, vaid nende müük. “Ma ei saanud aru, mida ta selle all mõtles – selline lähenemine oli tollal täielik kosmos!” meenutab Ivar Paplavskis.
Üle lahe nähtu innustas Paplavskist väga. Ta julges oma diplomitöösse kirjutada unistuse, et tuleb kord päev, mil Eestiski (kus tollal ruulis täis-nõukogudelik tootmismentaliteet) saab olema selline ilus ja moodne plokitehas.
Selliaastad raudbetooniäris
Seda tuli siiski veel oodata. Paplavskis oli raudkindel, et temast saab ettevõtja, kuid enne oli tarvis läbida “selliaastad”. Kui 1990ndate alguses hakkasid puhuma uued tuuled, figureeris ta Eesti-Soome ühisettevõtte SRV Eesti Ehitus Harku betoontoodete tehases (hilisem E-Betoonelement), alguses tootmistsehhi meistrina, hiljem peadirektori asetäitjana. Eredalt on Paplavskisele neist aastatest meelde jäänud sõjaväekülade ehitamine Peterburi kandis. Selle linnaga tekkis tal juba siis suur armastus ja emotsionaalne side.
1995. aastal võinuks Paplavskis vabalt ehitusalal palgalise juhina jätka ta, kuid ta tahtis hirmsasti ettevõtjaks hakata!
“Mõtlesin kogu aeg, et tahan seda. Viis aastat on õpitud, äkki peaks nüüd proovima! Kui nüüd ei proovi, siis võib-olla kunagi ei viitsigi enam sellist riski võtta. See oleks mind närima jäänudki.”
Tulevase, vaimusilmas ette kujutatud tehase tarvis vaatas Paplavskis Kunda külje all isegi krundi valmis. Vabriku ehitamiseks tal küll raha polnud, kuid ta märkas, et lubjaäril (lubi on poorbetooni olulisi koostisosi) on jumet. Koos isaga erastati Rakke lubjatehas, saneeriti see ja müüdi hiljem üli hea hinnaga soomlastele.
Paplavskis mäletab lubjatehase müügidiili väga täpselt: “See oli 1998.
aasta 14. august – reedene päev. Meie turg oli 60 protsendi ulatuses Venemaa, kus toodeti ohtralt tselluloosi. Allkirjastasime tehase müügi reedel, kuid esmaspäeval, 17. augustil oli Venemaal default, rubla devalveeriti neli korda ja eksport sinna lõppes aastateks. Vahel
ikka elus veab ka...”
Kannustas unistus, mitte ehitusbuum
Vedas selleski osas, et nüüd oli Paplavskistel raha, et Kundas kopp maasse lüüa. Uuest moodsast tehasest tulid esimesed Aeroci poorbetoonplokid 2001.aastal. Kõik põhitoorained – tsement, liiv, lubi – pärinesid seejuures Lääne-Virumaalt.
Ivar Paplavskis ütleb, et aimust lähenevast ehitusbuumist tal toona polnud, oli vaid unistus, mis tuli ellu viia.
Aeroci nimi, kaubamärk (see tähendab light as Air, hard as Rock) ja oranžides toonides kuvand sai välja töötatud koostöös reklaami- ja disainispetsidega. Täna on see õnnestunud bränd tuntud üle regiooni ja plokke toodab Aeroc nii Eestis kui ka Lätis.
Ehitusbuum võttis hoogu üles ja süües kasvas isu. Aeroci mehel tekkisid Peterburis huvitavad kontaktid Venemaa ühe suurima ehitusfirmaga LSR Group (see 16 000 töötaja ja 1,6 miljardi USA dollarilise aastakäibega hiiglane on täna noteeritud Londoni börsil). Venelastel oli huvi hakata poorbetooni tootma, kuid puudus vajalik oskusteave. Eestlastel seevastu oli oskus teave ja nälg idaturul jõulisemalt kanda kinnitada.
Pandigi leivad ühte kappi ning sündis Eesti-Vene ühisfirma Aeroc International, mille peadirektoriks oli Paplavskis ning millel olid plokivabrikud nii Eestis, Lätis, Peterburis kui ka Ukrainas.
Idaturgudel olid võimalused seejuures nii suured, et isegi buumi ajal jäi Eesti turg Venemaale ja Ukrainale mitukümmend korda alla.
Paplavskis tunnistab, et mingil hetkel olid ambitsioonid täiesti laes ja reaalsustaju kippus kaduma: Aerocist pidi saama maailma suurim poorbetoonifirma, mis pidi järjest konkurente neelama ning haarama turu turu järel.
Maailmavallutusest ei saanud asja
Sellele ilusale plaanile tõmbas majanduskriis kriipsu peale. Venelased otsustasid, et neile pole muud peale Vene turu tarvis ning äripartnerid lahutasid ühisfirma 2010. aastal. Paplavskise le jäid Aeroci tehased Eestis ja Lätis (lisaks Skandinaavia turg), LSRile aga Venemaal ja Ukrainas. Seejuures said mõlemad oma “mängumaadel” edasi kasutada Aeroci kaubamärki.
Kuna idatehased lahkusid Aerocist, kukkus firma käive aastaga seitse korda. Paplavskisest sai üleöö märgatavalt väiksema ettevõtte omanik (buumiajaga võrreldes kümme korda väiksema), kuid sellest ei näi tal tagantjärele üldsegi kahju olevat, otse vastupidi. “See polnud mitte tagasilöök, vaid hoopis võimalus! LSRi konglomeraadis pidime arvestama erinevate huvide ja vooludega, nüüd sõltub aga kõik meist endist. Hea, et nii läks.”
Vene turule kipub Paplavskis nüüd uuesti. Tänavu ostis ta Soomes sealse tuntuima kivimajade kaubamärgi Jämerä, et hakata soomlastele pakkuma Aeroci plokkide baasil kivimajade täisteenust ja minna (tulla) selle teenusega ka Baltikumi ja Peterburi turgudele. Eesmärk on end uue (võimaliku) ehitus krahhi eest kaitsta, hajutades müüki eri turgudele ning pakkudes lõpptarbijale midagi enamat kui lihtsalt kenasti alusele laotud “õhulised kivimürakad”. Selle kõige juures tunnistab Paplavskis, et üritab tasapisi ka reisida, mootorjahiga sõita ja golfi mängida.
“Olen nõukogu esimees, mis tähendab, et operatiivseid ülesandeid mul pole. Küll aga hoian end olulisemate asjadega kursis ja püüan juhatuse esimehele abiks olla. Piiri töö- ja puhkeelu vahele on mul väga raske tõmmata,” ütleb ta.
Ka isa Jazeps olevat veel heas vormis, kirjutab artikleid ja esineb konverentsidel.
