05.04.2007, 00:00
Urmas Ott tuleb tagasi teleekraanile
Raskest haigusest paranev Urmas Ott peab plaani sügisel tööle naasta.
KANAL2
Urmas Oti telesaateid produtseerinud
Raivo Suviste kinnitab, et nad on Otiga asja arutanud ning
koostööks “mõtteid on”. Praegu pole need veel
väga konkreetsed, sest telekanalid alles hakkavad järgmise hooaja
plaane tegema. “Kuu või pooleteise pärast on pilt
selgem,” ütleb Suviste.
Oti tervis – mis haigust ta põeb ja kas ta üldse saab teletöö juurde tagasi pöörduda – on terve talve olnud hoogsate kuulujuttude teema. Ott ise on talle omaselt keeldunud vastamast mis tahes tervist ja eraelu puudutavatele küsimustele. Lähemad sõbrad on Oti palvel saladust hoidnud.
Salapärasus on aga kuulujuttudele ainult tuult tiibadesse andnud ja isegi Otilt endalt on otse küsitud, et kas ta põeb aidsi.
Oti sõprade sõnul on ta praeguseks tõsised terviseprobleemid seljatanud. Ta on rõõmsameelne ja ergas (mida on kuulda ka alljärgnevast telefoniintervjuust). Nädala alguses, kui Ekspress maestrole helistas, ajas ta linnas töiseid asju.
Urmas Ott: “Oo, mul on erakordselt hea meel! Kas tõesti helistab Eesti Ekspress, meie börsiettevõte! Fantastiline! Eesti Ekspress – see ongi meie Nokia!” Oti hääl kähiseb pisut, see on pärandus pussitamisest seitse aastat tagasi. Üks seitsmest noahoobist tabas teda kõrri.
“Ma saan aru, et teie tervis on sedavõrd hea, et saate uuest hooajast teleekraanile naasta?”
“Ma ei kujuta ette, et ee... ma ei tea. Öelge, miks ma peaksin selliseid küsimusi arutama? Raha te ka ei anna. Minul ei ole tähelepanu vaja.” Ott on lustakas ja lõõpiv.
“Ei, raha me ei anna, aga ma tegelikult helistasin, sest soovisin rääkida teie tervisest.”
“No mida te soovite küsida? Kas seda, et kas mul on aids?”
Sügisest saati on Ott võidelnud mitme raske tõvega, sealhulgas mingi verehaigusega (seda tunnistavad Oti sõbrad eravestlustes). Millega täpselt tegemist oli, Ott öelda ei soovi.
“Ma olen kildudest püüdnud teie haiguslugu kokku panna. Kas te põete verevähki?”
“Ma loodan, et ei põe. Saate aru. Kas teie teate, kas teil on emakakaela vähk? Ei tea, eks ole. Mina ütlen ka, et ma loodan, et ei põe. Teate, kuulake vähem seda möla, mis linna peal räägitakse. Muuseas, ma eile televiisorist nägin, et emakakaela vähk on ravitav.”
Sügistalvel oli Oti seisund raske ning Ott tunnistab ka ise, et arstid tegid talle detsembris operatsiooni, mille käigus puhastati veresooni. Viiekümne ühe aastane Ott on varem läbi teinud nii infarkti kui ka insuldi, viimane jättis kerge jälje tema vasakule näopoolele.
“Kas operatsioon detsembris oli seoses südameprobleemidega?”
Ott: “Ei, veresooni puhastatakse, mis võib-olla on teile üllatuseks, veel teistelgi põhjustel.”
Ott on sügisest saati olnud mitmes haiglas (Mustamäel, endises Meremeeste haiglas) ning pärast operatsiooni taastunud nii kodus kui ka Järvel ja Haapsalus.
“Kas te oleksite nõus, kui ma saadaksin teile selle loo ja te tõmbaksite maha selle, mis ei vasta tõele?”
“Ei! Mis ajast mina Ekspressi kirjasaatjaks hakkan!? Mul on teised plaanid! Ei, ma ei viitsi! Ja raha te ka ei maksa! Võiksite mulle Ekspressi aktsiaid anda! Ekspress – meie nädalalõpu lemmik! Kuidas sellel kuulutustelehel ka läheb?” See nali paistab Otile meeldivat, tema hä äletoon on rõõmus ja ironiseeriv. Lõõp jätkub veel umbes viis minutit, kuid tervise küsimuses Ott täpsemaks ei muutu.
Oti tervis – mis haigust ta põeb ja kas ta üldse saab teletöö juurde tagasi pöörduda – on terve talve olnud hoogsate kuulujuttude teema. Ott ise on talle omaselt keeldunud vastamast mis tahes tervist ja eraelu puudutavatele küsimustele. Lähemad sõbrad on Oti palvel saladust hoidnud.
Salapärasus on aga kuulujuttudele ainult tuult tiibadesse andnud ja isegi Otilt endalt on otse küsitud, et kas ta põeb aidsi.
Oti sõprade sõnul on ta praeguseks tõsised terviseprobleemid seljatanud. Ta on rõõmsameelne ja ergas (mida on kuulda ka alljärgnevast telefoniintervjuust). Nädala alguses, kui Ekspress maestrole helistas, ajas ta linnas töiseid asju.
Urmas Ott: “Oo, mul on erakordselt hea meel! Kas tõesti helistab Eesti Ekspress, meie börsiettevõte! Fantastiline! Eesti Ekspress – see ongi meie Nokia!” Oti hääl kähiseb pisut, see on pärandus pussitamisest seitse aastat tagasi. Üks seitsmest noahoobist tabas teda kõrri.
“Ma saan aru, et teie tervis on sedavõrd hea, et saate uuest hooajast teleekraanile naasta?”
“Ma ei kujuta ette, et ee... ma ei tea. Öelge, miks ma peaksin selliseid küsimusi arutama? Raha te ka ei anna. Minul ei ole tähelepanu vaja.” Ott on lustakas ja lõõpiv.
“Ei, raha me ei anna, aga ma tegelikult helistasin, sest soovisin rääkida teie tervisest.”
“No mida te soovite küsida? Kas seda, et kas mul on aids?”
Sügisest saati on Ott võidelnud mitme raske tõvega, sealhulgas mingi verehaigusega (seda tunnistavad Oti sõbrad eravestlustes). Millega täpselt tegemist oli, Ott öelda ei soovi.
“Ma olen kildudest püüdnud teie haiguslugu kokku panna. Kas te põete verevähki?”
“Ma loodan, et ei põe. Saate aru. Kas teie teate, kas teil on emakakaela vähk? Ei tea, eks ole. Mina ütlen ka, et ma loodan, et ei põe. Teate, kuulake vähem seda möla, mis linna peal räägitakse. Muuseas, ma eile televiisorist nägin, et emakakaela vähk on ravitav.”
Sügistalvel oli Oti seisund raske ning Ott tunnistab ka ise, et arstid tegid talle detsembris operatsiooni, mille käigus puhastati veresooni. Viiekümne ühe aastane Ott on varem läbi teinud nii infarkti kui ka insuldi, viimane jättis kerge jälje tema vasakule näopoolele.
“Kas operatsioon detsembris oli seoses südameprobleemidega?”
Ott: “Ei, veresooni puhastatakse, mis võib-olla on teile üllatuseks, veel teistelgi põhjustel.”
Ott on sügisest saati olnud mitmes haiglas (Mustamäel, endises Meremeeste haiglas) ning pärast operatsiooni taastunud nii kodus kui ka Järvel ja Haapsalus.
“Kas te oleksite nõus, kui ma saadaksin teile selle loo ja te tõmbaksite maha selle, mis ei vasta tõele?”
“Ei! Mis ajast mina Ekspressi kirjasaatjaks hakkan!? Mul on teised plaanid! Ei, ma ei viitsi! Ja raha te ka ei maksa! Võiksite mulle Ekspressi aktsiaid anda! Ekspress – meie nädalalõpu lemmik! Kuidas sellel kuulutustelehel ka läheb?” See nali paistab Otile meeldivat, tema hä äletoon on rõõmus ja ironiseeriv. Lõõp jätkub veel umbes viis minutit, kuid tervise küsimuses Ott täpsemaks ei muutu.
Sügisel tervis halvenes
Otil tekkisid tõsisemad probleemid tervisega suve lõpus, kui ta kurtis Ada Lundverile, et higistab väga palju ja tal on pidevalt palavik, mis hakkab tõusma juba hommikul. Nii teatas SLÕhtuleht.
Selgus, et viga on tõsisem, ja Ott alustas raviga, kuid samal ajal jätkas ta raamatute kirjutamist – ta oli nõus ette võtma Toivo ja Marko Asmeri.
Intervjuud toimusid oktoobris ja novembris, sest septembris oli Ott hõivatud Stockholmis Karin Saarseni küsitlemisega raamatu tarvis.
Intervjuuraamatute kirjutamine ei ole Oti-suguse professionaali jaoks ülemäära pingeline. Asmer oli enne pannud paberile kirja elu tähtsamad sündmused ja poja omad ka. Vestlused Oti ja Asmerite vahel toimusid neljal päeval, iga kord umbes viis tundi. Assistent kirjutas jutu diktofonilt maha ja toimetaja puhastas teksti.
Detsembris aga oli Oti tervis juba üsna kehv ja tema sõbrad ütlesid Ekspressile, et enne ja pärast operatsiooni olid nad tema pärast tõsiselt mures.
Asmer: “Kuidas haigus Oti tegemisi mõjutas? See ei seganud tal tööd teha. Tõsi, pärast talvist operatsiooni oli ta ehk kuidagi väsinud, aga see on ka loomulik. Praegu on ta suurepärases vormis. Ott just helistas ja me rääkisime poliitikast. Me helistame siiani iga päev või üle päeva.”
Ott on elanud üle kümne aasta peaaegu et eraku elu ja võtnud suhtlusringi vaid vähesed sõbrad, kellega ta (peamiselt telefoni teel) suhtleb. Haiguse ajal tema jutule pääsenud inimeste ring ahenes Oti enda nõudmisel veelgi.
Nüüd aga, pärast terve talve kestnud taastusravi, näib Ott end tundvat heas vormis ja ta on valmis taas teleekraanile tulema.
Tagasi telesse
Mullu kevadel sai Otil läbi kolmeaastane kontraht Kanal 2-ga. Nii pikaajaline saatejuhi leping on televisioonis ebatavaline. Pigem eelistavad telejaamad aastaseid või isegi pooleaastaseid lepinguid. Niisiis, Kanal 2 oli valmis kindlustama staarile töö ja tipptasemel honorari. Seda tunnistab ka Kanal 2 juhatuse esimees Urmas Oru. “Kui ma mõtlen tagasi tema palganumbrile – see oli suur, aga ega see mingi kosmos ka polnud. Juba tookord oli televisioonis inimesi, kes said sarnast tasu. Täna on kindlasti neid, kes teenivad veelgi rohkem,” ütleb Oru.
Algas “Happy Hour”. Pärast viieaastast pausi oli Ott tagasi ekraanil. Publik ootas teda, kuigi tõsi, vaatajate hulk polnud just suurejooneline.
Et saada aimu Oti honoraridest, võiks teha väikese kõrvalepõike.
2001. aastal enne presidendivalimisi tegi staar lühikese etteaste tänaseks kadunud TV 1 kanalil. Pirita tee stuudios küsitles ta nädala jooksul iga päev üht kandidaati. Saate nimi oli “Seitse päeva augustis” ja selle vaatajanumbrid osutusid uskumatult suureks, samuti Oti honorar, mis oli suurusjärgus 30 000 krooni ühe saate eest. Muuseas, Ott võttis Kanal 2 kaasa selle lühiprojekti meeskonna.
Läinud kevadel pakkus tabloididele pinget treida lugusid sellest, et uuest hooajast alustab Urmas Ott Eesti Televisiooni ekraanil. Rahvustelevisioon saatis isegi välja pressiteate, milles lubas, et “Happy Hour” kolib Kanal 2-st üle.
Eesti Televisiooni juhatuse esime hele Ainar Ruu ssaare le on Oti rahvustelevisiooni toomine omamoodi valimislubadus, sest 2005. aasta lõpul telejuhiks saades ütles oma unistuseks näha Eesti Televisiooni ekraanil Urmas Otti, Tuuli Roosmad ja Hannes Võrnot.
Sügisel me siiski Otti teleekraanil ei näinud. Takistuseks said tema nõrgenev tervis ja ka saate suured kulud.
Oti saate küsimust arutas enne jaanipäeva ka Eesti Televisiooni ülemus ringhäälingunõukogu – neid tuleb teavitada teleprojektidest, mille maksumus on üle miljoni krooni. Tegemist oli miljonist mäksa suurema summaga. “Tekkis arutelu, et kas ETV saab sellise kulude taseme juures edukalt toimida,” ütleb ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar. “Küsimus polnud Urmas Oti kutseoskustes – tema on kindlasti Eesti tipp.”
Läbirääkimised Eesti Televisiooniga vaibusid. Teist korda küsimus ringhäälingunõukogu lauale ei jõudnudki.
Nüüd aga, aasta hiljem, on Ruussaar valmis iga kell Oti taas ETV ekraanile tooma. Ainar Ruussaar: “Mina ei ole sel teemal Otiga suhelnud, aga ma olen alati avaldanud valmisolekut näha Urmas Otti meie ekraanil. Mina Eesti Televisiooni juhina tahaksin seda väga!”
Urmas Ott armastab võõrapäraseid nimesid
- Intervjuusari ETVs “Carte Blanche” (1992–1998)
- Raamat “Playback” (1994)
- Raamat “Carte Blanche” (1995)
- Raamat koostöös Priit Kuusega “Encore! Neeme Järvi” (2001)
- Intervjuusari TV 1-s “Seitse päeva augustis” (2001)
- Erika Salumäe fondi tellimusel isikuraamat Erika Salumäest “Surplace” (2002)
- Isikuraamat Vardo Rumessenist “En face” (2002)
- Intervjuusari Kanal 2-s “Happy Hour” (2003–2006)
- Intervjuuraamat Karin Saarseniga “Grand Hotel, Stockholm. Poola suvi” (2006)
- Raamat “Asmerid. Topeltpeeglis” (2007)
- Urmas Ott on olnud aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Sama kirjastuse nime all on tulnud välja kõik tema raamatud – Ott on treinud biograafilisi intervjuusid. Samuti raamat Asmeritest.
- Suurosanikud on Ott, Sirje Endre ja Aivar Riisalu. Väike osalus on väliseestlasel Henno Uusil. Kirjastuse juhatuse liikme Urmas Oti ülesanne on firma majandusaasta aruande kohaselt: “Jälgida Eesti ja Euroopa kirjastamisturgudel toimuvaid suundi ja tendentse, töötada läbi uusi kirjastamisideid, välja arendada raamatuprojektide sisulisi kontseptsioone, tegeleda osaühingu tulevikustrateegiga --- Mõlemad juhatuse liikmed (Endre ja Ott – Toim.) töötavad kirjastuses miinimumpalga alusel.”
- Kirjastuse aastakäive on olnud viimastel aastatel 1,5 miljoni ja kahe miljoni krooni vahel ning kasum kõikunud eri aastatel 200 000 ja 35 000 krooni vahel. Dividende pole makstud.
