Urmas Sõõrumaa: Mõne hea gaasijaama paneksin püsti küll!
Eesti elektriturul valitseb enam-vähem samasugune olukord nagu Nõukogude Liidus 80ndate lõpus. Kõik said aru, et sotsialistlik riigikord saab otsa. Küsimus oli vaid millal ja kuidas ning kui suureks jääb edaspidi Moskva (seekord: Eesti Energia) võim.
Neljapäeval arutab muudatusi energeetikas valitsus. Majandusminister Meelis Atonen paneb ette vabastada 15 protsenti turust 2006. aasta alguses.
Atonen kavandas veelgi põhjalikumat ja kiiremat turu avamist, kuid tegi paari nädala eest plaanid ümber. Põhjendusega, et Eesti Energiaga võistlema hakkavad uued nn kombijaamad (elektri ja soojuse koostootmine) ei valmi enne kaht-kolme aastat.
Ekspress avastas üllatusega, et odavat importelektrit kasutab praegu vaid üks suurettevõte. Keemia- ja metallurgiakombinaat Silmet, mida juhib ekspeaminister Tiit Vähi. Silmetil valmib lähema kuu sees ka oma 56 miljonit krooni maksev soojuselektrijaam.
Teine kunagise nomenklatuuri liige Mihkel Pärnoja müüb majandusministrina hangitud teadmisi Eesti Energia konkurentidele. Tema kõvaketas töötab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu hüvanguks. Ühingu liige on näiteks Soome kontsern Fortum, kes on jõudnud oma kombijaama plaaniga konkurentidest vahest kõige kaugemale. Tasuvusuuring on valmis. Aga jaama ehitada veel ei tasu, sest praegune seadus ei lase elektrit müüa.
Energeetikas on sooja koha peal veel mitu tuntud nägu. Silmeti SEJd juhatab Väino Sarnet, erastamisagentuuri endine boss. Temagi on Eesti Energia kavadega kursis, sest kuulus mõne aasta eest Eesti Energia nõukogusse. Tartu Soojuse pealik on Riigikogu endine liige Mati Meos.
Liiguvad kõlakad, et eksminister Toivo Jürgenson nõustab Saksa kontserni E.ON, kes oli Eesti Energia konkurent Leedu elektrivõrgu erastamisel ja on kaudne osanik Eesti Gaasis. Gaas on aga energeetikas põlevkivi suurkonkurent. Jürgenson: "See on hea idee, aga ei ole tõsi! Mingit sidet ei ole."
Suurima üllatuse teeb Ekspressile aga Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa. Ta tunnistab, et kavatseb mõne uue eraalgatusliku gaasijaama loomises ise kaasa lüüa.
Oma elektrijaama idee andis Olari Taal
Sõõrumaa pani neli aastat tagasi kokku Raudtee Erastamise Rahva Aktsiaseltsi. Kui raudtee ostmine läbi kukkus, rääkis ta teistele suurettevõtjatele, et kulla mehed, ärge võtke raha firmast välja, teeme parem kunagi koos ühe elektrijaama.
"See oli pigem killu tasemel mõte," ütleb Sõõrumaa Ekspressile. "Selle süstis mulle pähe Olari Taal. Olen seda mõtet edasi kandnud."
Sahinad seostavad teda Tallinna piirile Väo paekarjääri ja Saha-Loo vahele kavandatava kombijaamaga.
"Ei, ei," lükkab Sõõrumaa jutu tagasi. "Minu juures on käidud küll kümnekonna ulmeprojektiga, et põletame puitu ja prügi ja teeme tuuleenergiat. Eks ikka sellepärast, et ma Eesti Energias olen."
Ta ütleb, et teab Saha-Loo puiduküttel projekti, kuid kahtleb selles. "Ei vaata eriti lootusrikkalt. Aga mõne hea gaasijaama paneksin püsti küll. Usun, et lähema kolme aasta jooksul muutub mõte reaalsuseks."
Sõõrumaa sõnul sõltub jaama rajamine suuresti Vene riskidest – mis tingimustel saab gaasi osta.
Uus jaam Iru kanti
Seltsimees Stalini ajal oleks sm Sõõrumaa sellise jutu eest "riigireetmises" kahtlustatuna Pagari tänava keldrisse veetud. Ta on ju valitud Eesti Energia huve kaitsma!
Sõõrumaa ei näe erilist huvide konflikti: "Eesti Energia eraldab tulevikus tootmise, ülekandevõrgu ja jaotusvõrgud. Eesti Energia ei hakka kunagi tootma 100 protsenti Eestis vajaminevast energiast. Eesti riik peab tegema kõik konkurentsiolukorra tekitamiseks ja Eesti Energia sellele kaasa aitamiseks."
Mis puudutab nn Saha-Loo jaama, siis peaks see kerkima Iru Elektrijaama lähedusse, kuid teisele poole Peterburi maanteed. Võimalikud tarbijad Suur-Sõjamäe tehaste-vabrikute näol asuvad läheduses.
Projekti veab Priit Maran, puiduärimees ja Korea aupeakonsul Eestis. Maran palus mullu suvel keskkonnaminister Villu Reiljanilt hoonestusõiguse seadmise algatamist. Reiljan vastas, et enne peab riik maa-ala oma nimele saama.
Ekspressile ütleb Maran, et "sellest on liiga vara rääkida" ja paneb telefonitoru ära.
EE nõukogu näeb konkurentsi vaid impordis
Gunnar Oki ajal on Eesti Energia stagnatsioonist välja tulnud. Firma juhtimine on muutunud moodsaks. Ja tema isu on muudkui kasvanud. Jaanuaris teavitas firma, et kavatseb 15 aasta jooksul investeerida 46 miljardit krooni.
Arvestades jämedalt, et Eestis elab poolteist miljonit inimest, teeb see iga elaniku kohta üle 30 000 krooni. Või siis 170 krooni inimese kohta kuus ja niiviisi 15 aastat jutti.
Mis puudutab konkurentsi, siis ütles Eesti Energia nõukogu liige (ja ühtlasi võimul oleva Res Publica parlamendifraktsiooni esimees) Siim-Valmar Kiisler, et nõukogus pole kordagi mainitud, millised teised Eesti ettevõtted peaksid Eesti Energiaga võistlevat elektrit tootma.
Selle asemel on nõukogus arutatud elektri sisseostu välismaalt. Näiteks Lätis on hüdroelektrijaamad. Seal jääb kevadeti, kui vett on palju, elektrit üle. Suur küsimus on, mis saab Leedus Ignalina tuumajaamast. Kas ja millal see suletakse, kas Euroopa Liit lubab seda uuendada. Pikemas perspektiivis saab osa elektrist importida Soomest, kuid selleks on vaja elektrikaablit.
"Pole kindel, kas turu avamine ikka sunnib Eesti Energiat olema hinnakujunduses konservatiivne. Kas mitte ülejäänud tarbijaile ei lähe siis elekter kallimaks, sest Eesti Energia klientidele müüdav võimsus läheb väiksemaks," leiab Kiisler.
Fortumi juht kahtleb hinnatõusu vajalikkuses
Elektrituru vabadusvõitlejad on koondunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingusse. Selles on isegi eraldi alasektsioon: elektrinõukogu, mida veab Fortumi boss Are Veski. Tema on tähtis nina praegustes võimuringkondades, kuuludes Res Publica revisjonikomisjoni.
"Lähiaastail Eesti Energia monopol paratamatult murdub," ennustab Veski. Kinnitab, et kuigi Eesti saavutas Euroopa Liiduga elektrituru avamiseks üleminekuaja, ei ole viivitamine kohustuslik ja näiteks Läti avab turu aastaid varem.
Veski on skeptiline Eesti Energia hinnatõusu põhjendatuse osas. "Väljaspool energiamonopoli ei oska paraku keegi väga täpselt hinnata, kas Eesti Energia on teinud kõik endast oleneva kulude kokkuhoiuks." Eesti Energia kapitali tootlus on sarnane Fortumi omaga (vastavalt 5,8 protsenti ja 6,2 protsenti) ehk Fortumi poolt vaadatuna praegu survet hinnatõusuks ei ole, kinnitab Veski.
Toivo Jürgenson aga märgib aga, et Eesti Energia tegevus ei vasta riiklikule energeetika arengukavale. "Meie (Isamaaliidu valitsus - toim) plaanisime, et ei sureta Eesti Energiat päevapealt välja - kompromiss oli, et põlevkivi osatähtsus väheneb tasapisi 15-20 aastaga. Praegu aga sisuliselt ehitatakse 40 aastaks uued jaamad. Meie valitsus rääkis kahe katla uuendamisest, nüüd on jutt seitsmest. Katlad ongi jaamade põhiline osa!"
Küsimus pole tootjates, vaid ostjas
Metsavennana tegutseb Eesti Energia tagalas Narva Elektrivõrk. See firma impordib muuseas elektrit Leedust ja müüb edasi Tiit Vähi Silmetile.
Firma juhataja Ahti Puuri jutust selgub, et elu on päris keeruline. Eesti Energia kipub lepingutega venitama ja tõttab sageli energiaturuinspektsiooni kaebama. Et kas Narva võrgu tegevus vastab ikka seadusele. Riigifirma kasutab igasuguseid knihve tülika konkurendi mahasurumiseks. "Kui aasta tagasi olid külmad talved ja kogu Eesti hõiskas, et elektritarbimine kasvas, siis oli meil probleem, sest Eesti Energia oli sätestanud meile võimsuspiiri ja selle ületamisel oleksime pidanud maksma täiendavaid tasusid poolteist kuni kaks miljonit krooni," ütleb Puur.
Silmeti SEJ bossil Väino Sarnetil pole aga Eesti Energia tegevuse vastu midagi. "Nemad käituvad ettevõtte parimates huvides. Hoopis seadusandja on seadnud põhjendamatuid piiranguid väiketootjatele. Rääkimata väikestele eeliste andmisest nagu Euroopa Liidus."
Narva Elektrivõrgu pealik Ahti Puur ütleb, et küsimus pole tootjate arvus. Probleem on selles, et elektri võimalik ostja on ainult Eesti Energia.
Sama lugu oli Nõukogude Liidus. "Võrdseid" liiduvabariike oli 15, kuid tegelikult langetati otsuseid vaid Kremlis.
