USA on osalenud keskmiselt vähemalt ühes sõjas või relvastatud kokkupõrkes iga iseseisvumisaasta kohta.

Ligi kolmandiku oma maa-alast hankisid ameeriklased vallutades. Pidev laienemine aitas USA valitsejatel vältida klassivahede konflikte (maad sai iga mees) ning toetas elanikkonna kasvu. See vastas ka maaga äritsejate huvidele.

Hiljem käitasid sõjamasinat suurtöösturid, kes nõudsid uute turgude leidmist ja avamist kas või jõuga ähvardades. Just nii tungis Ameerika kapital Jaapanisse.

Kõige rohkem kannatas Mehhiko, kes loovutas 19. sajandi keskel oma riiakale põhjanaabrile ligi poole territooriumist. Teiste seas viljaka California, mille liitmine oli usalaste vana unistus.

Kuna mehhiklased keeldusid California müümisest, võtsid jänkid kasutusele jõu, tuues ettekäändeks oma kodanike investeeringute kaitsmise. Mehhiko piir polnud nimelt täpselt paika pandud ning USA ärimehed ostsid maad ka teisel pool piiri, pidades seda Ühendriikide omaks.

Ameeriklased võtsid kõvasti matti ka Hispaanialt ning püüdsid anastada Kanadat.

Jumal eelistab ameeriklasi

Väga hästi väljendas usalaste veendumusi kirjanik Herman Melville: "Meie, ameeriklased, oleme eriline, valitud rahvas - meie aja Iisrael. Me kanname oma õlul maailma vabadust... Jumal on ette määranud - teised rahvad peavad käima meie järel."

Ameeriklaste seas levis veendumus, et Ühendriigid võivad haarata enda kätte kogu maa Atlandi ja Vaikse ookeani vahel.

See, et maa kuulus tegelikult indiaanlastele, ei morjendanud kedagi. Punanahad veeti reservaatidesse või löödi maha. Halastust ei leidnud isegi naised ja lapsed. Ameerika sõduritel oli kombeks naistel häbememokad ära lõigata ning kaunistuseks mütsi külge õmmelda.

Kui tsherokiide hõimujuht John Ross pöördus USA Ülemkohtusse ja tuletas meelde pärimisõigust, peteti indiaanlastelt maad välja. Valged korraldasid maa ostmiseks "üldrahvaliku" nõupidamise. 17 000 indiaanlasest osales seal vaid nelisada. Koosolek andis lepingule heakskiidu.

Tsherokiid keeldusid lahkumast. USA saatis nende vastu sõjaväe, kes ajas elanikud algul vangilaagritesse ja küüditas siis läände. Poole aasta pikkune surmaretk nõudis 4000 inimelu. Enamasti surid lapsed.

Sarnane oli ka paljude teiste hõimude saatus.

Valge Maja põles maha

Ameeriklased on vaprad. Nad ei ole kunagi sõda peljanud, liikudes enamasti võidult võidule.

Vaid 1814. aastal vallutasid britid Washingtoni ning põletasid maha Kapitooliumi ja Valge Maja. Võõrväed lahkusid aga linnast kiiresti, sest selle vallutamine tundus liiga kergena, mis pani inglasi lõksu kahtlustama.

Hiljem on ameeriklased ainult kaks korda oma kodumaal tõsiselt peksa saanud. 1941. aastal pommitasid jaapanlased Havai saartel puruks USA Vaikse ookeani laevastiku. Tänavu septembris sõitsid Osama bin Ladeni käsilased kaaperdatud liinilennukitega sodiks New Yorgi kaks kõrgemat pilvelõhkujat.

Ameerika sõjalist käitumist dikteerisid majandushuvid, mis kasvasid kiiresti ning muutsid sõjatandriks kogu ilma.

Vaid 18 aastat pärast iseseisvumist sattus USA esimesse konflikti teisel mandril, Aafrikas. Tripoli (praegune Liibüa) oli tüüpiline berberi piraadiriik, kes lubas Ameerika kaubalaevad rahule jätta vaid raha eest. Kui tribuut kasvas ja jänkid selle tasumisest keeldusid, kuulutas pasha Ameerikale sõja.

Veebruaris 1804 tungis käputäis usalasi Stephan Decaturi juhtimisel väikelaevaga Tripoli sadamasse, põletas maha seal seisnud vallutatud purjeka Philadelphia ning pages ühtki meest kaotamata.

Ameeriklased pidasid hiljem rea merelahinguid ning ründasid maavägedega. Pasha taandus oma nõudmistest.

Pancho Villa - "bin Laden" Mehhikost

President James Monroe kuulutas detsembris 1823 avalikult, et eurooplased ei tohi edaspidi Ameerika mandril uusi asumaid luua ega sõdu pidada. Vastutasuks lubas USA mitte toppida oma nina Euroopa siseasjadesse.

Hiljem lisandus siia dollaridiplomaatia (huvisid laiendati investeeringute kaudu) ning aastal 1904 Theodore Roosvelti "suure kaika" poliitika, mis andis õiguse sekkuda naabrite siseasjadesse. USA aitas Panamal Colombiast lahku lüüa, anastas Haiiti ja Dominikaani, viis väed Mehhikosse.

Mehhikos leidsid aset sündmused, mis meenutavad paljuski tänast lugu bin Ladeniga.

Märtsis 1916 ründas legendaarse lindprii ja vabadusvõitleja Pancho Villa jõuk ööpimeduses USA piirilinna Columbust, lõi maha 16 ameeriklast ning põletas majad maha.

Villa sattus tagaotsitavate sekka juba 16aastaselt, kui tappis mehe, kes vägistas tema noorema õe. Hiljem ühines ta riigivastastega. Suur osa tema meestest surid kodusõjas, kusjuures vastased said relvaabi USAst. Villa tõotas seepeale kõigile ameeriklastele surma. Siit tuleneski rünnak Columbusele.

USA saatis röövlit otsima
12 000 sõjameest kindral John J Pershingi juhtimisel. Ameeriklased ratsutasid mitu kuud mööda Mehhiko mägesid ja taganesid alles siis, kui Mehhiko ähvardas võõrvägede sisenemise eest sõda alustada. Villa jäi tabamata. Ta suri seitse aasta hiljem mõrtsuka käe läbi.

"Rahupääsuke" Wilson

Pärast Esimest maailmasõda oli Ameerikal võimalus muutuda kiiresti globaalseks politseinikuks, sest sel ajal kui teised riigid pidid oma majandusi taastama, USA oma õitses. Varasem võlgnik muutus teiste riikide võlausaldajaks. Ühendriigid laenasid Euroopa riikidele üle 9,5 miljardi dollari. Kaubandusbilanss oli võimsalt positiivne.

Kuid president Thomas Woodorow Wilson tegi kannapöörde ning esitas Kongressile rahuprogrammi, milles soovitas loobuda saladiplomaatiast, lahendada koloniaaltülid ja alustada desarmeerimist.

Sellest programmist sai Rahvasteliidu alus. Seda kasutati ka pärast teist ilmasõda ÜRO moodustamisel, mille peakorter leidis koha New Yorgis.

Nn Wilsoni 14 punkti ei leidnud aga täielikku rakendamist mitte kunagi. Kommunistliku ploki tõus ja külm sõda nõudsid Ameerikalt aktiivsemat sekkumist välisasjadesse.

Nafta tõi tülid Panama ja Liibüaga

Ameeriklaste arsenal oma huvide kaitseks on äärmiselt lai, ulatudes lihtsast nootide saatmisest riikliku vägivallani välja.

Näiteks 1938. aastal, kui Mehhiko president Lazaro Cardenas natsionaliseeris välismaiste naftakompaniide vara, lõi riikliku naftafirma Pemex ning muutus sellega rahvuskangelaseks, nõudsid parempoolsed ameeriklased vägede saatmist Mehhikosse. Roosevelt ütles ei, kuid kuulutas Mehhiko naftale boikoti, mis kestis ligi 30 aastat.

Usalased on praktiseerinud kõikvõimalikke salaleppeid ja
-plaane, et valitseks tasakaal või Ameerika ülekaal. Nad müüsid isegi salaja relvi oma suurele vaenlasele Iraanile, et tolle vastane Iraak liiga tugevaks ei muutuks.

USA on sobitanud rahu Lähis-Idas ja Jugoslaavias, vallutanud Grenada saare, sõdinud Koreas ja Vietnamis, treeninud Kuuba ja Afganistani mässulisi, pommitanud Sudaani... Jne, jne...

Tuld tsiviilelanike pihta!

Jänkid ei põrganud tagasi isegi kõige kohutavamast terrorist. Teise maailmasõja ajal pommitasid USA lennukid pihuks ja põrmuks Dresdeni linna Saksamaal. Hukkus kuni 135 000 elanikku.

Samasuguste pommirünnakute laine tabas augustis Jaapanit. Rünnakud tipnesid tuumaplahvatustega Hiroshimas ja Nagasakis, kus hukkus vastavalt 70 000 ja 40 000 inimest. Ka siin polnud tegemist sõjaliste objektidega. Ameeriklased rikkusid kõiki sõjapidamist puudutavaid rahvusvahelisi konventsioone.

See oli ehtne terror. Aga hirmutamine aitas. Saksamaa ja Jaapan alistusid ning Ameerika esitles toimunut oma suure võiduna.

Mis neil ikka väga häbeneda: teiste suurriikide ajalugu on veelgi verisem ning tihti on teised riigid USAga mestis, mis aitab vastutust jagada. Võitjate üle teatavasti kohut ei mõisteta.

Eesti õnn, et oleme ameeriklaste poolel.

Ühendriikide paisumine

Maa-ala Aasta Ruutmiili Hankimise viis
Algsed osariigid 1783 888 685 leping Britiga
Lousiana tehing 1803 827 192 ost Prantsusmaalt
Florida 1819 72 003 leping Hispaaniaga
Texas 1845 390 143 vallutamine
Oregon 1846 285 580 leping Britiga
Mehhiko piirialad 1853 529 017 vallutamine
Gadseni tehing 1867 29 640 ost Mehhikolt
Alaska 1898 589 757 ost Venemaalt
Havai 1899 6450 vallutamine
Filipiinid* 1899 115 600 vallutamine
Puerto Rico 1899 3435 vallutamine
Guam 1899 212 vallutamine
Ameerika Samoa 1900 76 leping Saksa ja Britiga
Panama kanali tsoon* 1904 553 leping Panamaga
Corni saared* 1914 4 leping Nicaraguaga
Neitsisaared 1917 133 ost Taanilt
Mikroneesia* 1947 8489 leping ÜROga
Midway, Wake jt saared

42
*hiljem iseseisvunud või tagastatud