“Ameerika poolt on antud üle kahtlustav materjal,” kinnitab justiitsminister Märt Rask. “Me peame oma kohustuseks seda kontrollida. Asjaga tegeldakse. Kaitsepolitsei on härra Gorškoviga põhjalikult vestelnud.”

USA justiitsministeeriumi süüdistuse kohaselt osales Michael Gorshkow 1943. aastal Valgevenes toimunud 3000 inimese hukkamises. 19aastane noormees töötas Minskis Saksa salapolitsei Gestapo tõlgina. 

Juuli lõpul jättis Florida osariigi kohus Gorshkowiilma USA kodakondsusest. Süüdistatav ise viibis sel ajal juba oma sünnimaal Eestis.

25. juunil andis kodakondsus- ja migratsiooniamet Tallinnas välja Eesti passi ja ID-kaardi Mihail Gorškovile.

Elukoha- ja väiksest nimevahetusest hoolimata said Ameerika võimud mehele peagi jälile. “Me teame tema asukohta,” möönab föderaalse juurdlusbüroo FBI esindaja Baltimaades William Moschella.

USA Tallinna saatkonna kaudu jõudis info Gorškovist kaitsepolitseisse ja riigiprokuratuuri.

Võimaliku kriminaalasja algatamise otsustab riigi peaprokurör Raivo Sepp. Temal on ainsana õigus anda käsk alustada väljaspool Eestit toimunud kuriteo uurimist.

“Praegu on Ameerika saatkonnast saadud materjalid tõlkimisel. Pabereid on terve sentimeeter. Seejärel kavandatakse edasine tegevus,” teatab riigiprokuratuuri pressiesindaja Inga Lill.

xxx

USA justiitsministeeriumi süüdistuse kohaselt sõitsid Minski gestaapolased 8. ja 9. veebruaril 1943. aastal Slutski linna. Seal tapeti juudi geto likvideerimise käigus umbes 3000 elanikku.

“Enamik neist lasti maha Minski gestaapolaste poolt, pärast seda kui inimesed olid veetud veoautodega lähedasse metsa kaevatud haudade juurde. Ülejäänud tapeti kohapeal getos.”

Kui ohvrid hakkasid hukkamisele viimisele vastupanu osutama, süütasid sakslased geto põlema. Geto piirati sisse, et keegi tulekahjust elusalt ei pääseks. Põlevaid hooneid tulistati.

USA justiitsministeerium süüdistab Gorškovi ka partisanidevastases võitluses.

“Üks Gestaapo tõlkide põhiülesandeid oli arvatavate partisanide ja nende toetajate ülekuulamine,” on kirjas süüdistusaktis.

“Vange piinati ja peksti. Minski gestaapo töötajad nimetasid sellist tegevust sõnadega verschärfte Vernehmung (karm ülekuulamine). Mõned vangid tapeti ülekuulamise ajal või pärast seda.”

Süüdistuse väitel osales Gorškov vähemalt ühes partisanidevastases operatsioonis, mille käigus “hukati tsiviilisikuid – mehi, naisi ja lapsi”.

xxx

Mihail Gorškov on sündinud 1. oktoobril 1923. aastal Nõmmel Pääskülas. Pärast Teist maailmasõda elas ta Lõuna-Saksamaal, kus viibis põgenikelaagrites tuhandeid eestlasi.

1951. aastal USA Müncheni konsulaadile esitatud immigreerimistaotluses vaikis Gorškov oma teenistuse gestaapos maha. Ta väitis, et oli 1943. aastast kuni 1945. aasta aprillini “Eesti armee sõdur”. Ühes teises ankeedis pani ta oma teenistuskohana kirja “Eesti õhuväe”.

USA justiitsministeeriumi andmetel töötas Gorškov 1942. aasta juunist kuni 1943. aasta oktoobrini Gestapo tõlgina Minskis.

Florida kohus alustas väliseestlase vastu esitatud kaebuse arutelu tänavu mais.

Gorškovil oli 60 päeva aega süüdistusele vastata. Kuna tegemist oli tsiviilasjaga, oli ta vaba mees ja lendas Ameerikast minema. Oma maja oli Gorškov juba varem müüki pannud.

Kaebealune oma seisukohta kohtule ei esitanudki. Gorškov kaotas kodakondsuse, mille oli saanud 1963. aastal. 

Soovi korral oleks ta võinud kohtuotsuse kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Asja arutelu oleks võinud jätkuda veel “väga kaua”, usub USA justiitsministeeriumi pressiesindaja Jill Stillman.

Alles seejärel oleks tulnud kõne alla Gorškovi väljasaatmine. Ameerika ametnikud oleks pidanud leidma riigi, kes nõustub tema vastuvõtmisega.

xxx

Florida kohus tunnistas Gorškovi süüdi üksnes immigratsioonidokumentide jaoks valeandmete esitamises. Ameerika seadused ei luba mõista kohut mujal maailmas toimunud kuritegude üle.

Süüdistusest ei selgu, mida tollal 19aastane Gorškov Slutskis täpselt tegi. Kuid USA võimud on kindlad, et ta viibis seal kuriteo ajal koos kolleegidega Minski gestaapost.

“Gorškovi nimi käib läbi Saksa võimude korraldusest Slutski geto hävitamise kohta,” ütleb Eli M. Rosenbaum. Ta juhib USA justiitsministeeriumi eriosakonda OSI, mis otsib taga Saksa ja Jaapani sõjakurjategijaid.

USA justiitsministeeriumi pressiteade viitab pärast sõda Lääne-Saksa võimude poolt läbi viidud juurdlusele. “Minski gestaapo ametnikud tunnistasid, et kõik üksuse liikmed osalesid massilistes mahalaskmistes ja muudes hukkamistes.”

USA peaprokuröri abi Michael Chertoffi arvates kinnitab “Gorškovi vaikimine ja tema lahkumine Ühendriikidest süüdistuse tugevust”.

xxx

Milline on gestaapo tõlgi ja ülekuulaja vastutus?

“Nürnbergi protsessi põhimõtete järgi tuleb vaadata, mida ja mis asjaoludel ta tõlkis ja mida ta teadis,” arvab hiljuti Berliini ülikoolis õigusteaduste doktori kraadi kaitsnud Lauri Mälksoo.

Osa Mälksoo tööst käsitles inimsusevastaseid kuritegusid. "Nürnbergi põhimõtete järgi võib inimsusevastastes kuritegudes süüdi mõista ka kuriteole kaasaaitajaid.”

“Kas ülekuulamine või tõlkimine võis kuriteo toimepanemisele kaasa aidata, sõltub paljuski konkreetse juhtumi asjaoludest,” arutleb Mälksoo. “Ülekuulaja roll on tõlgi omast eeldatavasti aktiivsem, kriminaalse puutumuse võimalus suurem."

Kaitsepolitsei on andnud Nõukogude küüditamiste ja metsavendade tapmiste eest kohtu alla 17 inimest. Komissar Henno Kuurmanni sõnul pole nende hulgas olnud ühtegi tõlki.

“Tuleb lähtuda eeldusest, et omaaegne ametnik ei pruukinud ette näha ülekuulatava hilisemat õigusvastast represseerimist,“ ütleb Kuurmann. “Vastupidise väitmiseks peavad olema konkreetsed tõendid.”

Gorškovi suhtes esitatud süüdistusi kaitsepolitsei praegu kommenteerida ei taha.  

xxx

Gorškov elas viimased kuus aastat Ameerika kagurannikul Mehhiko lahe kaldal Panama Citys. Tema naabritele tuli teade mehe minevikust jahmatusena.

“Ma ei vasta teie küsimustele,” ütles Gorškov kohalikule ajalehele The News Herald.

Ajakirjanikuga rääkisid mitmed Gorškovi naabrid. Nende jutu järgi oli mees hea tervise juures. Gorškov ja tema naine Rosemarie olid tuntud Parkwoodi umbtänaval kui Mike ja Rosie.

“Mina tean teda kollase-maja-mehena,” rääkis 16aastane naaber. Ta ütles, et Gorškovi vähese inglise keele oskuse tõttu polnud naabritel temaga eriti asja.

Seetõttu piirduti üksteisele aiast lehvitamisega.

Kinnisvaraagent Mike Wallace sõnul pani Gorškov oma maja müüki veel enne esimest tema kohta avaldatud uudist. “Meil ei ole tema telefoninumbrit, aga me peame ühendust vahendaja kaudu.”

Maja hind on 4,7 miljonit krooni. Kinnisvarabüroo internetiküljel on foto Gorškovi elutoast. Kapi peal seisab sinimustvalge laualipp.

USA saatis Karl Linnase välja

Karl Linnas oli seni ainus eestlane, kellelt on võetud seoses sõjakuritegudega ära USA kodakondsus. Linnas juhtis 1941. aastal Saksa okupatsiooni ajal Tartu koonduslaagrit.

Pärast kodakondsusest ilmajäämist 1981. aastal küsis Linnase perekond oma isale varjupaika 50 riigist. Teda ei tahtnud keegi.

1987 panid Ameerika võimud 67aastase Linnase vägisi lennukile ja saatsid Nõukogude Liitu. Algul viibis ta uurimisalusena Tallinna vanglas, kuid viidi pärast haigestumist Leningradi. Linnas suri poolteist kuud pärast väljaandmist.

Alates 1979. aastast on USA võtnud kodakondsuse 70 sõjakuritegudes kahtlustatult. Praegu on uurimise all 160 inimest.