„Tunnen ennast nagu kurjategija,“ ütleb Aivo ­Adamson läinud neljapäeval. Kolm päeva varem on ametnikud väljastanud tema juhitud Versobankile surmaotsuse. „On ääretult kurb näha, kuidas Eesti riigist kaob inimlikkus.“

Starmani ja Maanteeametit tüürinud ning aastaid Hansapangas töötanud Adamson teadis, et Verso asjad on halvad. Tallinnas tegutsev finantsinspektsioon oli esitanud juba mullu aprillis Frankfurdis asuvale Euroopa Keskpangale taotluse Versobankilt litsents ära võtta. Aga see oli suur saladus, mille väljatulek oleks lõppenud krahhiga.

Kui Adamson mullu suvel pangajuhataja ameti vastu võttis, oli see viimane katse panka päästa. Inspektsiooni ametnikud hoiatasid, et Adamson võib oma käed ära määrida. „Isegi reljeefsemalt väljenduti. Aga ma teadsin, et lähen panka ümber pöörama ja reformima. See pole kerge, seda ei teegi valgete kinnastega,“ ütleb ta.

Adamson esitas Versobanki põhiomanikele, Ukrainast pärit isale ja pojale Vadim ja Artur Jermolajevile tingimuse, et nad ei tohi juhtimisse sekkuda. Ukrainlased nõustusid. Neile meeldis, et Adamson oli aastatel 2013–2016 olnud siinse finants­inspektsiooni nõukogu liige.

« Avalehele 22 Kommentaari