Tähtajatu lepingu maksumus on 30 000 eurot aastas ehk 2500 eurot kuus ja selle eest peab turvafirma tagama väljasõidu iga kord, kui ühissõidukijuht või teda informeeriv sõitja on sõidukis ohtlikku või ebameeldivat olukorda märganud.

Linnatranspordi AS-i juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul käiakse aga trammides üldse ilma lisatasuta, sest tegemist on pilootprojektiga. „Kopli liinide lõpupoolsetes peatustes töötavad patrullid kuu aega ja siis me vaatame, mis efekti see annab, ning lähtuvalt sellest me kas läheme sellega edasi või mitte.”

Kuigi transpordiamet rõhutab, et eesmärk on korralike sõitjate sõite turvalisemaks ja paremaks muuta, näib, et teenuse osutamine anti USS-ile väga kergekäeliselt, uurimata, mis hinda oleksid pakkunud Sõõrumaa firma tõsiselt võetavamad konkurendid G4S ja Securitas. G4S on selle üle ka pahameelt avaldanud. Peale selle tekib ka küsimus, milleks on siis üldse munitsipaalpolitsei amet, kui nemad ühistranspordi turvalisuse eest seista ei suuda.

Mupo nõrk, USS tugev

Tamme sõnul on mupol hoopis teised funktsioonid ja kuigi pakkumise maht ei nõua üldse avalikku hanget, võtsid nad hinnapakkumised kokku kolmelt firmalt. Tamm ega haldusjuht Toivo Moorast ei soovinud kahte teist pakkumise esitanud firmat avalikustada. Kuid nii G4S kui ka Securitas kinnitasid, et neilt pole hinda küsitud. „Samuti ei ole G4S-ile teadaolevalt ühissõidukite turvateenuse osutamiseks avalikku hanget korraldatud, nagu seda riigihangete seaduse mõttest ja euroopalikust läbipaistvast ärikultuurist lähtuvalt eeldada võiks,” ütles G4S-i kommunikatsioonijuht Julija Garanža.

Kui aga G4S ja Securitas välja arvata, ei tegutse Tallinnas teadaolevalt rohkem turvafirmasid, mis mahu ja oskustega USS-iga võistelda suudaksid. Seega jääb mulje, nagu oligi pakkumine USS-ile suunatud.

Tamm vastas konkurentide kriitikale, et avalikku hanget polnud neil sellise summa peale tarvis korraldadagi ja kuna paar viimast aastat on Linnatranspordi AS-ile turvateenust pakkunud K Grupp, mis nüüd on tuntud USS-i nime all, oleksid nad võinud seda lepingut lihtsalt pikendada. „Ehk siis sisuliselt me oleksime võinud seda lepingulisana tõlgendada, aga võtsime ikkagi konkureerivad pakkumised. Mupo ei peaks seda aga tegema sellepärast, et teatud situatsioonides võivad nende volitused nõrgaks osutuda võrreldes turvafirmaga. Üleüldse on siin raske öelda, kas peaks või ei peaks, see on ikkagi äriühingu valik,” lisas Tamm.



HEAD SUHTED

Sõõrumaa ja linnavõim

Aastaid tagasi andis keskerakondlik linnavalitsus Urmas Sõõrumaale kuuluvale firmale Vivatex Holding OÜ 30 aastaks hallata viis Tallinna kooli, kus oli vaja teha kapitaalremont, ja järgnevateks aastateks vastutuse koolimajade hoolduse-halduse eest. 2010. aastal kujunes firma puhaskasumiks 1,5 miljonit eurot, mis andis tol aastal puhasrentaablust 175,6 protsenti. 2011. aasta majandusaasta aruande järgi oli kasum veelgi suurem: üle 1,9 miljoni euro.

Tänavu suvel eraldas Tallinna linnavolikogu Sõõrumaale kuuluvale Tere tennisekeskusele ligi 3,5 miljonit eurot, millele ärimees oli pikalt lobitööd teinud. Sellest 1,24 miljoni euro eest ostis linn näiteks keskuse juures asuvad välisväljakud.

Sõõrumaa on sadade tuhandete eurodega rahastanud ka Tallinna linnapea Edgar Savisaare välja antud raamatuid.