Peaminister Juhan Parts jätab baarileti juures jutu euroametnik Henrik Hololeiga.Paari lähema nõunikuga eemaldub ta kõrvaltuppa, kus suitsupahvakud varjutavad pisikesi telepildis vutti taguvaid mehikesi. Ometi, kui Inglismaa värava lööb, ta elavneb ja uurib ekraani lähemalt.

Alati ülitõsine valitsuse pressiülem Kristi Liiva on seekord veelgi kustunum (õppimine ja magamata ööd). Ta silmitseb keskendunult läpakast andmeid valimisaktiivsuse kohta. Numbrid on pisikesed ja masendavad.

Ka mõni pöörlev rõõmupallike leidub. Suur jõmlusega võitleja Sven Sester hüppab tantsupõrandal, nähes tumesinises Nike’i särgis ise välja kui paras jõmm. Teksades Riigikogu esimees Ene Ergma poeb Postimehe fotokunstnik Toomas Huigi välgu eest Sesteri seljataha, kuid asub siis vigurdama ja poose võtma.

Ükskord lõpevad ka kummina venivad minutid. Mõni hetk pärast ühtteist ilmuvad Inglise-Prantsuse higise vutimängu asemel hiigelekraanile, peielisi lõbustada üritava Tarvo Kralli seljataha, postid kohtade jaotusega. Kui valitsusparteilased summas lähemale kogunevad, käib ühtne vaikne ohe. See ei ole ju võimalik! Ilves! Kolm kohta sotsidele!

"Vox Populi - Vox Dei," sõnab alistunult Res Publica esinumber Urmas Reinsalu. Ta on valges särgis ja tumepunases lipsus. Kuidagi eriliselt kammitud ja kärbitud, mitte selline uljas kräsupea nagu tavaliselt.

"Rahvas on oma sõna öelnud, nüüd kõnelevad muusad."

* * *

Too õhtu vapustab juurteni Eesti poliitilist establishmenti. Seedimist vajavad näiteks küsimused, miks:

- Europarlamendis kolme kohta püüdnud Partsi parteile ei langenud osaks ühtki, vaid Toomas Hendrik Ilves tegi puhta töö ja tiris endaga kaasa veel kaks parteikaaslast? Võib meelde tuletada, et alles kohalikel valimistel 2002 tabas sama meest täielik häving. Ilvese partei Mõõdukad ei saanud Tallinna volikogus ainsatki kohta, ka ta ise ei pääsenud sinna. Tulemuse tõttu astus Ilves erakonna esimehe kohalt tagasi, mida saatis enesekriitika stiilis "Mind peetakse õhus hõljuvaks intellektuaaliks."

- Reformierakonna uus juht Andrus Ansip jäi alla nii Carmen Kassile kui Erki Noolele?

- Isamaaliit, kelle väljajäämise üle poleks keegi kulmugi kergitanud, üllatas Tunne Kelami saatmisega Brüsselisse? Mis tekitab kohe küsimuse parteile uue esimehe valimisest ja spekulatsioone nii Mart Laari kolmandast comebackist kui Tõnis Lukase tõusust.

- Keskerakond, kelle tuntuimad eurojõud äsja parteitolmu jalgelt pühkisid, ei tõmba enam Savisaare nimega magneedina valijaid ligi. TV-debatis piinlikkuseni innukalt iseend reklaaminud Vilja Savisaare asemel läheb tsentriste esindama märksa eurosõbralikum Siiri Oviir.

- Rahvaliit, kelle toetus traditsiooniliselt on valimistel olnud küsitluste näitajaist kõrgem, ei suutnud seekord vähimatki korda saata?

- Ning miks ükski eurovastaste loosungite taha pugenud poliitik ei pääsenud Brüsseli kohale ligilähedalegi?

Kohad said üsnagi lõimumeelsed sotsid, Toomas Savi ja Kelam, kelle isiklik toetus Euroopa Liidule asub väljaspool kahtlust. Oviir, kes kunagise Siim Kallase valitsuse ministrina küll on maha jätnud Kreitzberg-Mikseri mässuleeri, ent mälestusväärsel Keskerakonda eurovastaseks kuulutanud Tartu kongressil esines koos teistega pool-põrandaalusel pressikonverentsil, mis kuulutas eksministrite referendumieelset toetust meie ühisele Euroopale.

Seevastu flirtis Res Publica seekord tugevalt eurovastasusega, kuulutades kadu "superriigile", mida tegelikult keegi kusagil pole ehitanud. Äraostmatud ületasid skepsisega isegi Vilja Savisaart, kes tunnistas teledebatis, et Euroopa Liit on siiski põhimõtteliselt vajalik asi.

Rääkimata Rahvaliidust, kelle üleskutse krooni kaitsta võis valimiskampaanias ka mõista kui otsest üleskutset rikkuda president Arnold Rüütli allkirjaga sõlmitud, kehtivat Eesti Vabariigi välislepingut.

* * *

Res Publica kontoris ja Partsi büroos pidavalt olukorda vaagiv seltskond taipas seda, et midagi on kõvasti nihu minemas, ajavahemikul nädal-kaks enne otsustavat hääletust.

Nad ei saanud toimuvast aru. Oli näha, mis suunas kaldub tulemus, kuid selle mehhanismid jäid salapäraseks. Seega oli võimatu leida valimisedu pööravat imerohtu.

Samavõrd segaduses oli ka hulk valijaid. Miks Res Publica, kes referendumi eel eurokampaaniat tegi, nüüd selle poole jäist õhku puhub? Miks Reinsalu esineb järjest absurdsemate algatustega? Miks on enamikku parteisid tabanud totaalne moraalijüngerluse ja ärakeelamise maania?

Res Publica taipas sotsidest lähtuvat lööki, kuid selle vastu kavandatud maailmavaateline valgete-punaste võitlus ei huvitanud mitte kedagi. Ruttu-ruttu mõeldi välja Ilvese luukere - ebapopulaarse elektrijaamade NRG-tehingu maaletoomine. Kuid selle esitamine arupärimisena omaenda peaministrile koos arhiivist väljaotsitud, Rahvaliidu ja Keskerakonna kogutud tehinguvastaste allkirjadega oli niivõrd läbinähtav propagandavõte, et uppus olukorra koomikasse.

Peaministri nõunik Allar Tankler käis veel viimasel laupäeval Kristiine keskuses flaiereid jagamas ja kohtas seal näiteks neid, kes arvasid, et Peeter Kreitzberg on Res Publicas.

Kolm edukat kampaaniat korraldanud Kaur Hanson ajas seisukohta, et kui on parteil üks valimisstrateegia välja mõeldud, selle alla aega ja ressurssi magama pandud, siis tuleb selle järgi ka käituda. Seda enam, et mingit tulemust vapustavat skandaali seekord üles ei tulnud.

Mure kasvas ka ühe selle kampaania võtmetegelase, supermodell Carmen Kassi pärast. Kass mõtles oma kampaaniaüritusi ise. Tema reklaame kujundas Herkki Erich Merila, tekste mõtles välja Kaur Kender. Sisuliselt tegutses Kass kui ettevõtja, kes on sõlminud Res Publicaga frantsiisilepingu nende kaubamärgi kasutamiseks. Parteikontor andis talle üldisemat nõu, näiteks soovituse, et tuleks mitte vait olla, vaid mingite üritustega pidevalt pildil püsida. Kassile meeldis hüpata langevarjuga ja kinkida koolilastele muusikariistu.

 Äsja ametlikult Vene luuraja sildist vabanenud PR-tegelane Meelis Kubits leiab, et Kassi ebaedu on teenimatu läbikukkumine, mis ei vasta kuidagi tema sisukusele. Mille poolest maailma absoluutsesse tippu jõudnud noor ja ilus inimene on potentsiaalilt halvem poliitik kui grupp mõningaid meie endisi seltsimehi ja moosivargaid? Samas ei pidanuks ta kõigile üritama meeldida, selleks jäi ta maarahvale siiski kaugeks ja tundmatuks.

Kuid ka Kass jättis oma kõik võimalused mängu panemata, eriti kampaania maksumust arvestades.

"Kui Krasnojarski krais olid viis aastat tagasi kubernerivalimised, tõi kadunud kindral Aleksandr Lebed kohale Alain Deloni ning 10 - 15 miljoni valimisealise proua hääled oli kindlustatud. Carmen Kassi ja Leonardo di Caprio kolm tundi kestev jalutuskäik vanalinnas ja autogrammitund Lasnamäel oleks oleks häältepagasit võinud mitmekordistada. Noored oleksid välja tulnud ning rohkem polekski tarvis olnud."

Res Publica kampaaniameister Hansoni sõnul oli Kassi tahtmine Europarlamenti minna siiras ning lobby-funktsioone täitnuks ta seal edukalt. Nüüd on supermodelli tulevik Eesti parteipoliitikas hämar. "Kas ta hakkab kandideerima Tallinna volikokku," küsib Hanson.

* * *

Tulemuse selgudes teatab väljajäänud Reinsalu: "Lähme pressikale, siin nagunii rääkida ei saa."

Välisministeeriumi poole veerevat autot roolib Res Publica värske pressišeff Siim Männik. Valge maja juures kõhkleb Reinsalu "Siin pole ju kedagi..." Uurib, kas aeg on ikka õige. On küll. Jõuab isegi ühe suitsu teha, enne kui saabuvad edust pakatavad Savi ja Kelam.

Mikrofon avatud, mõtleb Reinsalu hetke enne, kui juttu alustab, pöörab pead siia-ja tännapoole.

Ütleb seekord eesti keeles, et rahva hääl on jumala hääl. Muusade osa jätab ütlemata.

“Me saime oma valijatelt selge signaali. Need, kes loodavad, et me ei jätka oma valijatele antud lubaduste täitmist, peavad pettuma.”

Ta suundub kvartali kaugusele Ilvesel kätt suruma.

* * *

Sotside õhtu läheb Radissoni hotelli pubis käima eine ja väikse õllega, koht pole nii pungil täis olnudki. Mõni minut enne Aktuaalset kaamerat, kui Marite Kallasma hõikab Vilniusesse Helle Tiikmaale: “Halloo, hallo, meie juba helistame,” põhjab Ilves veel Jõgevamaa korralagedust, kus valimiskomisjonist tuli üks liige liige kõrvaldada. “See on justkui väike Chicago!”

Marianne Mikko ei julge veel suurt midagi loota. Kuid sotside ootusärevus võtab juba rõõmsaid tuure. Akna all võtavad platsi Untsakad. Jüri Aarma hõikab ühele pillimeestest: “Hei sina, punakuub, kas sa ikka toetad sotse! A kui sul oleks kümme krooni, mis teeksid sellega?”

* * *

Tund aega pärast numbrite selgumist võiks sotsidele juba anda Äraostmatutega võistleva nime - Pidurdamatud. Vennaskond viiuldab ja kõmistab "Riia, mu arm," ning mulgi kuues ja ikooniks muutunud kikilipsuga värske eurosaadik Ilves rokib võidu noorsotside jenkaga.