30.03.2007, 00:00
Uued tehnoloogiad sünnivad arenduskeskustes
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur Sten Erm uurib, mis juhtub toiduga arenduskeskuse laboris asuvas kunstmaos. TFTAK
Oktoobri lõpus avalikustas Euroopa Komisjon
liikmesriikide uuendusmeelsuse järjekordse edetabeli Innovation Scoreboard
2006. Kahjuks pidime taas tõdema, et vaatamata Eesti kiirele kasvule ei
kuulu me veel Euroopa arenenuma poole hulka, õigemini oleme sellest veel
päris kaugel maas. Sama on näidanud ka Euroopa ettevõtete
konkurentsivõimet või tootlikkust võrdlevad uuringud.
Sellised uuringud võrdlevad ainult keskmisi ettevõtteid ning õnneks osa meie ettevõtjaid eristub keskmisest selgelt. Headeks näideteks on Ettevõtluse Auhinna viimase paari aasta võitjad Regio ja Vertex. Esimene neist on kartograafia ja mobiilse positsioneerimise teenuseid pakkuv ettevõte, mille teenuseid võib tarbida peale Eesti ka mujal Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Mehhikos. Vertex on aga ettevõte, mis võib uhkustada sellega, et on osalenud süstiku saatmisel Marsile või satelliitjaama püstitamisel täpselt lõunanabale.
Just selliste julgete visioonide elluviimise toetamiseks käivitas EAS juba 2003. aastal tehnoloogia arenduskeskuste programmi.
Parimate partnerite kooslus
Tehnoloogia arenduskeskused ehk lühidalt TAKid on ühiste huvidega ettevõtetele ja teadusasutustele kuuluvad ning selgelt fokuseeritud tegevusega uurimisasutused. Nende peamiseks tegevuseks on omanikele vajalike uuringute elluviimine, kusjuures EAS katab uurimistöö kuludest keskmiselt 70%. TAKi uurimistöö tulemusi kasutavad TAKide partnerettevõtted uute toodete ja teenuste arendamiseks.
Lihtsaim viis TAKide tutvustamiseks on kirjeldada arenduskeskuse tegevust.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on EASi toel Salutaguse Pärmitehase, Kalevi, Kohukese, Tere, Bioeksperdi, LDI ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2004. aastal üheskoos käivitatud tehnoloogia arenduskeskus. TFTAKi uurimistöö jaotub kahe valdkonna ning viie uurimistöö projekti vahel.
Esiteks arendatakse selles keskuses füüsikal, keemial ning rakubioloogial põhinevaid meetodeid, et parandada partnerettevõtetes toodetud toidu kvaliteeti ja säilivust ning avardada seega ekspordivõimalusi. Teiseks arendatakse keskuses toiduainetööstusele uudseid analüüsimeetodeid, mille rakendamine võimaldab tehnoloogilisi protsesse operatiivsemalt jälgida ning vajadusel korrigeerida. Praegu töötab TFTAKis kokku ligi 50 teadurit, inseneri, laboranti ja tudengit ning uurimistööks on neil kasutada üle 800 m² nüüdisaegselt sisustatud laboripinda. Kolme aasta jooksul on EAS koos nimetatud partneritega planeerinud investeerida TFTAKi tegevusse ligikaudu 40 miljonit krooni.
Kasu kõigil
Tehnoloogia arenduskeskuses osalemine on partneritele mitmeti kasulik.
Ettevõtjate poolelt vaadates paistab kohe silma võimalus jagada uurimistöö kulusid. Saavad ju kõik partnerid oma käsutusse loodud uued teadmised, mille baasilt arendab iga partner oma tooteid. Uurimistöö kulud jaotatakse partnerite vahel ja nii ongi iga konkreetse partneri koormus mitu korda väiksem.
Lisaks avardab ühise uurimisasutuse loomine partnerettevõtete juurdepääsu Eesti ja Euroopa toetusprogrammidele. Mitmed täna tegutsevad TAKid on edukalt taotlenud toetusi eri toetusprogrammidest, üksikud ka otse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse toetamise programmidest, kus toetused on kümneid ja sadu kordi suuremad.
Samas ei ole rahaline võit TAKi ainus eelis. Tänu ettevõtjate poolsele juhtimisele tehakse TAKis uurimistööd ettevõtete määratud reeglite alusel, reageerides kiiresti ettevõtjate muutuvatele vaja dustele, tegutsedes lühikeste tähtaegadega ning etteantud ressursside piires.
Kolmandaks suureks plussiks peavad TAKides osalevad ettevõtjad just nende vajadusele vastava tööjõu arendamist. TAKide tegevusse kaasatud kümned magistrandid ja doktorandid on pärast kraadi kaitsmist väga hästi kursis partnerettevõtete tegemistega ning TAKist värvatud inseneride kompetents on väga kõrge ja arendatud just silmas pidades partnerettevõtete tegevusvaldkondasid.
Ülikoolid saavad TAKi vahendusel hea kontakti tööstusega. TAKid pakuvad tudengitele aktuaalseid uurimistöö teemasid ning TAKi töös osalenud tudengitel on pärast kraadi kaitsmist tööjõuturul selged eelised.
Riigi perspektiivist vaadates investeerivad TAKi partnerettevõtted tavapärasest märksa rohkem arendustegevusse ning pakuvad suurema lisandväärtusega tooteid/teenuseid, on konkurentsivõimelisemad ning loovad kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Lõpptulemusena maksavad heal järjel olevad ettevõtted oma töötajatele paremat palka ning riigile rohkem makse.
Viis arenduskeskust
Tehnoloogia arenduskeskuste programm kuulutati välja 2003. aasta kevadel. Sellest ajast alates on käivitatud viis tehnoloogia arenduskeskust. Arvestades tipptasemel teadustööks kuluvat aega, on selge, et tegemist on alles lapsekingades uurimisasutustega. Sellele vaatamata on juba näha esimesi märke, mis ennustavad tehnoloogia arenduskeskuste programmile märkimisväärset edu ning selgitavad TAKides osalevate partnerite suurt rahulolu programmiga.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse uurimistöö tulemuste alusel on selles keskuses osalevad ettevõtted toonud turule esimesed uued tooted ning pikendanud olemasolevate toodete säilitustähtaegu. Pikema säilivuse tõttu saab tooteid transportida kaugemale ning see on avardanud toodete ekspordivõimalusi.
Uute toodete turuletoomise parim näide on läinud aasta lõpus asutatud Vähiuuringute Kliinik, mis tegutseb Tallinnas Magdaleena haigla juures. Tegemist on Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ühe omaniku CeleCure’i osalusel käivitatud erakliinikuga, mille teenused põhinevad paljuski TAKis tehtud vähi varase diagnostika alasel uurimistööl.
TAKide uurimistöö on aidanud ka programmis osalevatel ettevõtetel kaasata uusi investeeringuid. Nii arendab Tartus tegutsev Nanotehnoloogia Arenduskeskus uudseid nanotehnoloogial põhinevaid sensormaterjale. Selle uurimistöö tulemusel kavandatavad uued tooted aitasid läinud aasta lõpus Nanotehnoloogia Arenduskeskuse ühel omanikul, mõõtevahendeid ning kontrollaparatuuri tootval Evicon MCI-l, kaasata ettevõtte tegevuse laiendamiseks täiendavaid investeeringuid. Möödunud aasta lõpus õnnestus täiendavaid investoreid kaasata ka Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse omanikel CeleCure’il ja InBiol.
Kolmanda tulemusena tuleb esile tuua ka esimesi märke TAKide uurimistöö heast teaduslikust kvaliteedist. Nii lõi Tallinna Tehnikaülikool mullu uue, tehnomeedikumi struktuuriüksuse, mille juurde kuulub ka Kliinilise Meditsiini Instituut. Instituudi loomisel oli ülikoolil abi ka Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse tegevusest. Tehtud töö heast kvaliteedist annab märku ka see, et Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse töötaja Alar Aints pälvis eelmisel aastal Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia.
Uus taotlusvoor tulekul
Kuna tehnoloogia arenduskeskuste programm on saanud osalejatelt väga soodsa ta gasiside ning oodatust varem on hakanud ilmuma ka head uudiseid programmi tulemuste kohta, siis on riik otsustanud programmi jätkata ning seda veelgi laiendada. Praegu on alust loota, et riik jätkab programmi kuni 2015. aastani ning sellel perioodil planeeritakse olemasolevaid ja uusi TAKe toetada enam kui 900 miljoni krooniga. Kavandatud vahendite abil loodame toetada vähemalt seitsme-kaheksa rahvusvaheliselt tunnustatud TAKi käivitamist. Sealjuures tuleb selle aja jooksul praeguse mõnekümne ettevõtte asemel kaasata programmi sadakond Eesti ettevõtet, mis investeerivad TAKidesse täiendavalt ligi 400 miljonit krooni. Seda loomulikult TAKi uurimistöö baasil teenitud kasumist.
Soovid osaleda?
EAS kuulutab välja uue taotlusvooru täiendavate TAKide käivitamiseks tõenäoliselt lähema aasta jooksul. Pärast taotlusvooru väljakuulutamist kulub uute TAKide asutamiseni veel vähemalt aasta. Seega on just praegu paras aeg uut TAKi planeerima hakata.
Miks TAKi käivitamine nii palju aega võtab? Uue TAKi käivitaja esmaseks ülesandeks on leida vähemalt neli-viis sarnaste huvidega partnerit. Tõenäosus toetust saada kasvab oluliselt, kui neid partnereid on kümmekond. Sarnaste huvidega ettevõtteid leidub hulganisti, aga konks on selles, et leida koostöövalmis ehk üksteisega mittekonkureerivaid ettevõtjaid.
Veelgi keerulisem on saavutada kokkulepped kõigile partneritele huvipakkuva uurimistöö suuna, partnerite rahaliste panuste, uurimistöö tulemuste omandi ning muude küsimuste osas. Varasemad kogemused on näidanud, et selle kokkuleppe saavutamise käigus on partnerite ring tublisti muutunud või halvemal juhul taotluse esitamine üldse pooleli jäänud.
Kui nüüd selgete ühiste huvidega grupp on koos, siis toetab EAS kvaliteetse taotluse koostamist ka rahaliselt. Toetus on mõeldud TAKiga sarnaste organisatsioonidega tutvumiseks nii meil kui ka välismaal ning täiendavate ettevõtlus- või teaduspartnerite kaasamiseks kogu maailmast. Partnerid peavad ju leidma tipptasemel teadusliku kompetentsi TAKi tegevusvaldkonnas.
Tõenäoliselt kulub taotluste koostamisele ning EASil nende hindamisele oluline osa järgmisest aastast. Kui EASi positiivne finantseerimisotsus käes, siis kulub veel oma pool aastat, kuni TAK kõigile partneritele sobiva omakapitali jaotusega, juhtimisstruktuuriga ning loodava intellektuaalomandi kaitsmise ja kasutamise kokkulepetega asutatakse. Tavaliselt kipuvad partnerite tunded lõkkele lööma just TAKi asutamise hetkel. Nii tegutsebki täna vaatamata kuuele positiivsele finantseerimisotsusele ainult viis TAKi.
Esimesed uusi TAKe kavandavad huvilised on juba EASiga ühendust võtnud ja tundub, et konkurents uute TAKide loomiseks tuleb mehine. Headest ideedest ei näi Eesti ettevõtjatel puudu tulevat.
Sellised uuringud võrdlevad ainult keskmisi ettevõtteid ning õnneks osa meie ettevõtjaid eristub keskmisest selgelt. Headeks näideteks on Ettevõtluse Auhinna viimase paari aasta võitjad Regio ja Vertex. Esimene neist on kartograafia ja mobiilse positsioneerimise teenuseid pakkuv ettevõte, mille teenuseid võib tarbida peale Eesti ka mujal Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Mehhikos. Vertex on aga ettevõte, mis võib uhkustada sellega, et on osalenud süstiku saatmisel Marsile või satelliitjaama püstitamisel täpselt lõunanabale.
Just selliste julgete visioonide elluviimise toetamiseks käivitas EAS juba 2003. aastal tehnoloogia arenduskeskuste programmi.
Parimate partnerite kooslus
Tehnoloogia arenduskeskused ehk lühidalt TAKid on ühiste huvidega ettevõtetele ja teadusasutustele kuuluvad ning selgelt fokuseeritud tegevusega uurimisasutused. Nende peamiseks tegevuseks on omanikele vajalike uuringute elluviimine, kusjuures EAS katab uurimistöö kuludest keskmiselt 70%. TAKi uurimistöö tulemusi kasutavad TAKide partnerettevõtted uute toodete ja teenuste arendamiseks.
Lihtsaim viis TAKide tutvustamiseks on kirjeldada arenduskeskuse tegevust.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) on EASi toel Salutaguse Pärmitehase, Kalevi, Kohukese, Tere, Bioeksperdi, LDI ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2004. aastal üheskoos käivitatud tehnoloogia arenduskeskus. TFTAKi uurimistöö jaotub kahe valdkonna ning viie uurimistöö projekti vahel.
Esiteks arendatakse selles keskuses füüsikal, keemial ning rakubioloogial põhinevaid meetodeid, et parandada partnerettevõtetes toodetud toidu kvaliteeti ja säilivust ning avardada seega ekspordivõimalusi. Teiseks arendatakse keskuses toiduainetööstusele uudseid analüüsimeetodeid, mille rakendamine võimaldab tehnoloogilisi protsesse operatiivsemalt jälgida ning vajadusel korrigeerida. Praegu töötab TFTAKis kokku ligi 50 teadurit, inseneri, laboranti ja tudengit ning uurimistööks on neil kasutada üle 800 m² nüüdisaegselt sisustatud laboripinda. Kolme aasta jooksul on EAS koos nimetatud partneritega planeerinud investeerida TFTAKi tegevusse ligikaudu 40 miljonit krooni.
Kasu kõigil
Tehnoloogia arenduskeskuses osalemine on partneritele mitmeti kasulik.
Ettevõtjate poolelt vaadates paistab kohe silma võimalus jagada uurimistöö kulusid. Saavad ju kõik partnerid oma käsutusse loodud uued teadmised, mille baasilt arendab iga partner oma tooteid. Uurimistöö kulud jaotatakse partnerite vahel ja nii ongi iga konkreetse partneri koormus mitu korda väiksem.
Lisaks avardab ühise uurimisasutuse loomine partnerettevõtete juurdepääsu Eesti ja Euroopa toetusprogrammidele. Mitmed täna tegutsevad TAKid on edukalt taotlenud toetusi eri toetusprogrammidest, üksikud ka otse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse toetamise programmidest, kus toetused on kümneid ja sadu kordi suuremad.
Samas ei ole rahaline võit TAKi ainus eelis. Tänu ettevõtjate poolsele juhtimisele tehakse TAKis uurimistööd ettevõtete määratud reeglite alusel, reageerides kiiresti ettevõtjate muutuvatele vaja dustele, tegutsedes lühikeste tähtaegadega ning etteantud ressursside piires.
Kolmandaks suureks plussiks peavad TAKides osalevad ettevõtjad just nende vajadusele vastava tööjõu arendamist. TAKide tegevusse kaasatud kümned magistrandid ja doktorandid on pärast kraadi kaitsmist väga hästi kursis partnerettevõtete tegemistega ning TAKist värvatud inseneride kompetents on väga kõrge ja arendatud just silmas pidades partnerettevõtete tegevusvaldkondasid.
Ülikoolid saavad TAKi vahendusel hea kontakti tööstusega. TAKid pakuvad tudengitele aktuaalseid uurimistöö teemasid ning TAKi töös osalenud tudengitel on pärast kraadi kaitsmist tööjõuturul selged eelised.
Riigi perspektiivist vaadates investeerivad TAKi partnerettevõtted tavapärasest märksa rohkem arendustegevusse ning pakuvad suurema lisandväärtusega tooteid/teenuseid, on konkurentsivõimelisemad ning loovad kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Lõpptulemusena maksavad heal järjel olevad ettevõtted oma töötajatele paremat palka ning riigile rohkem makse.
Viis arenduskeskust
Tehnoloogia arenduskeskuste programm kuulutati välja 2003. aasta kevadel. Sellest ajast alates on käivitatud viis tehnoloogia arenduskeskust. Arvestades tipptasemel teadustööks kuluvat aega, on selge, et tegemist on alles lapsekingades uurimisasutustega. Sellele vaatamata on juba näha esimesi märke, mis ennustavad tehnoloogia arenduskeskuste programmile märkimisväärset edu ning selgitavad TAKides osalevate partnerite suurt rahulolu programmiga.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse uurimistöö tulemuste alusel on selles keskuses osalevad ettevõtted toonud turule esimesed uued tooted ning pikendanud olemasolevate toodete säilitustähtaegu. Pikema säilivuse tõttu saab tooteid transportida kaugemale ning see on avardanud toodete ekspordivõimalusi.
Uute toodete turuletoomise parim näide on läinud aasta lõpus asutatud Vähiuuringute Kliinik, mis tegutseb Tallinnas Magdaleena haigla juures. Tegemist on Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ühe omaniku CeleCure’i osalusel käivitatud erakliinikuga, mille teenused põhinevad paljuski TAKis tehtud vähi varase diagnostika alasel uurimistööl.
TAKide uurimistöö on aidanud ka programmis osalevatel ettevõtetel kaasata uusi investeeringuid. Nii arendab Tartus tegutsev Nanotehnoloogia Arenduskeskus uudseid nanotehnoloogial põhinevaid sensormaterjale. Selle uurimistöö tulemusel kavandatavad uued tooted aitasid läinud aasta lõpus Nanotehnoloogia Arenduskeskuse ühel omanikul, mõõtevahendeid ning kontrollaparatuuri tootval Evicon MCI-l, kaasata ettevõtte tegevuse laiendamiseks täiendavaid investeeringuid. Möödunud aasta lõpus õnnestus täiendavaid investoreid kaasata ka Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse omanikel CeleCure’il ja InBiol.
Kolmanda tulemusena tuleb esile tuua ka esimesi märke TAKide uurimistöö heast teaduslikust kvaliteedist. Nii lõi Tallinna Tehnikaülikool mullu uue, tehnomeedikumi struktuuriüksuse, mille juurde kuulub ka Kliinilise Meditsiini Instituut. Instituudi loomisel oli ülikoolil abi ka Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse tegevusest. Tehtud töö heast kvaliteedist annab märku ka see, et Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse töötaja Alar Aints pälvis eelmisel aastal Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia.
Uus taotlusvoor tulekul
Kuna tehnoloogia arenduskeskuste programm on saanud osalejatelt väga soodsa ta gasiside ning oodatust varem on hakanud ilmuma ka head uudiseid programmi tulemuste kohta, siis on riik otsustanud programmi jätkata ning seda veelgi laiendada. Praegu on alust loota, et riik jätkab programmi kuni 2015. aastani ning sellel perioodil planeeritakse olemasolevaid ja uusi TAKe toetada enam kui 900 miljoni krooniga. Kavandatud vahendite abil loodame toetada vähemalt seitsme-kaheksa rahvusvaheliselt tunnustatud TAKi käivitamist. Sealjuures tuleb selle aja jooksul praeguse mõnekümne ettevõtte asemel kaasata programmi sadakond Eesti ettevõtet, mis investeerivad TAKidesse täiendavalt ligi 400 miljonit krooni. Seda loomulikult TAKi uurimistöö baasil teenitud kasumist.
Soovid osaleda?
EAS kuulutab välja uue taotlusvooru täiendavate TAKide käivitamiseks tõenäoliselt lähema aasta jooksul. Pärast taotlusvooru väljakuulutamist kulub uute TAKide asutamiseni veel vähemalt aasta. Seega on just praegu paras aeg uut TAKi planeerima hakata.
Miks TAKi käivitamine nii palju aega võtab? Uue TAKi käivitaja esmaseks ülesandeks on leida vähemalt neli-viis sarnaste huvidega partnerit. Tõenäosus toetust saada kasvab oluliselt, kui neid partnereid on kümmekond. Sarnaste huvidega ettevõtteid leidub hulganisti, aga konks on selles, et leida koostöövalmis ehk üksteisega mittekonkureerivaid ettevõtjaid.
Veelgi keerulisem on saavutada kokkulepped kõigile partneritele huvipakkuva uurimistöö suuna, partnerite rahaliste panuste, uurimistöö tulemuste omandi ning muude küsimuste osas. Varasemad kogemused on näidanud, et selle kokkuleppe saavutamise käigus on partnerite ring tublisti muutunud või halvemal juhul taotluse esitamine üldse pooleli jäänud.
Kui nüüd selgete ühiste huvidega grupp on koos, siis toetab EAS kvaliteetse taotluse koostamist ka rahaliselt. Toetus on mõeldud TAKiga sarnaste organisatsioonidega tutvumiseks nii meil kui ka välismaal ning täiendavate ettevõtlus- või teaduspartnerite kaasamiseks kogu maailmast. Partnerid peavad ju leidma tipptasemel teadusliku kompetentsi TAKi tegevusvaldkonnas.
Tõenäoliselt kulub taotluste koostamisele ning EASil nende hindamisele oluline osa järgmisest aastast. Kui EASi positiivne finantseerimisotsus käes, siis kulub veel oma pool aastat, kuni TAK kõigile partneritele sobiva omakapitali jaotusega, juhtimisstruktuuriga ning loodava intellektuaalomandi kaitsmise ja kasutamise kokkulepetega asutatakse. Tavaliselt kipuvad partnerite tunded lõkkele lööma just TAKi asutamise hetkel. Nii tegutsebki täna vaatamata kuuele positiivsele finantseerimisotsusele ainult viis TAKi.
Esimesed uusi TAKe kavandavad huvilised on juba EASiga ühendust võtnud ja tundub, et konkurents uute TAKide loomiseks tuleb mehine. Headest ideedest ei näi Eesti ettevõtjatel puudu tulevat.
Tehnoloogia arenduskeskused:
Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus: www.tftak.org
Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus: www.vtak.ee
ELIKO tehnoloogia arenduskeskus: www.eliko.ee
Eesti nanotehnoloogiate arenduskeskus: www.encc.ee
Tervisliku piima biotehnoloogia arenduskeskus: www.tptak.ee
Toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskus: www.tftak.org
Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus: www.vtak.ee
ELIKO tehnoloogia arenduskeskus: www.eliko.ee
Eesti nanotehnoloogiate arenduskeskus: www.encc.ee
Tervisliku piima biotehnoloogia arenduskeskus: www.tptak.ee
