Uurija: küberrünnak Eesti vastu polnud Vene valitsuse kätetöö

Arvutikaitse tarkvaralooja sõnul oli Eesti valitsuse servereid halvanud küberrünnakute taga mitte Venemaa valitsus, vaid niinimetatud "'flash mob"' ehk ühise eesmärgi nimel mõneks ajaks koondunud rahvahulk.

 Arvutiturve tarkvara loomisega tegeleva Soome ettevõtte F-Secure vanemuurija Sean Sullivani väitel lõid häkkerid vahendid, millega kahjustada valitsuse servereid, ning levitasid neid siis  onlainis, et veebis ühise eesmärgi nimel koondunud inimesed selle kasutusele võtaksid.

"Selleks ei ole vaja infrastruktuuri olemasolu. Sa vaid lood vajalikud vahendid ning rahvahulk kannab hoolt kõige ülejäänu eest," selgitas Sullivan. "Kas Vene valitsus oli asjaga seotud või mitte, on vähetähtis. See oli suur rahvamass, kes serverid lõpuks maha võttis."
Sullivan tõi näite sarnasest olukorrast, mis juhtus veebikeskkonnas kaamerate jaemääägiga tegeleva äriga PriceRitePhoto. Ettevõtte töötaja solvas väidetavalt ühte klienti, kui püüdis osta kaamerat ilma kallite lisatarvikuteta. Klient kirjutas toimunust oma blogis. Postitus korjati lugejate poolt üles ning levitati üle onlaini. Selle tagajärjel lõid mõned end puudutatuna tundnud inimesed vastavad vahendid, mis halvasid ettevõtte veebikülje. Samuti pommitati PriceRitePhotot telefonikõnedega ning faksiti suurtes kogustes spämmi.

Sabotaaž viis sihile - ettevõtte juht vabandas kliendi ees isiklikult ning ebaviisakalt käitnud töötaja vallandati. Seejärel rünnakud lõppesid.