Uuring: SDE tõusis märtsis suurima toetusega erakonnaks
Uuringu kohaselt on SDE toetus märtsis 30 protsenti, mis on kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem kui veebuaris. Reformierakonna toetus on 29 protsenti, mis on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui veebruaris.
Nii Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kui ka Keskerakonna toetused on langenud. IRL-i toetus on langenud 14 protsendilt veebruaris 12 protsendile märtsis. Keskerakonna toetus on langenud 26 protsendilt 23 protsendile.
TNS Emori uuringujuht Aivar Voog ütles, et SDE ja Reformierakonna toetusprotsentide erinevus on statistiliselt mitteoluline.
„SDE reiting tegi märtsis olulise tõusu ning jõudis esmakordselt 30 protsendi tasemele. Sellega muutusid sotsiaaldemokraadid opositsiooni selgeks liidererakonnaks. SDE tõusu taga on suure tõenäosusega märtsi algul toimunud streigid ja miitingud, mis soodustasid opositsiooni erakondade reitingute summaarset tõusu,“ ütles ta. „Opositsiooni endise juhtiva jõu Keskerakonna reitingu languse taga on sisemised vastuolud, mis on olnud meedia tähelepanu keskpunktis märtsikuu teises pooles.“
Sotsiaaldemokraadid suutsid märtsis Voogi sõnul enam parandada oma positsiooni noorte (alla 35-aastaste) ja tallinlaste hulgas.
"Ilmselgelt on märtsis toimunud streikidest enim kasu lõiganud Sotsiaaldemokraatlik Erakond," ütles BNS-ile IRL-i peasekretär Priit Sibul. "Valitsusvastuse puudumine võimaldab SDE-l võtta populaarsust toova positsiooni mitmetes ühiskonna jaoks olulistes küsimustes," sõnas ta.
"Kuna IRL erakonnana vastutab haridusküsimuste eest, siis on selge, et õpetajate streik avaldas märtsis negatiivset mõju ka erakonna toetusele. Õpetajate palgatõusu toetas suur osa ühiskonnast ning paratamatult vaadatakse sellises olukorras kriitiliselt haridusministri erakonna poole," sõnas Sibul.
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kinnitas BNS-ile, et kuigi ka Reformierakonna toetus on võrreldes varasema küsitlusperioodiga kasvanud, ei mõjuta see erakonna igapäevast tööd. "Meie jaoks on tänastest reitingutest olulisem igapäevane töö selle nimel, et inimesteni jõuaks suurem palk, väärikam pension ja kvaliteetsemad avalikud teenused," teatas Kukk.
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles BNS-ile, et peab Keskerakonna reitingu languse tõenäoliseks põhjuseks erakonna sees olnud eriarvamuste klaarimist meedia vahendusel. „Vaatamata sellele, et Keskerakonna sisepingetest on kogu eeter täis, on meie toetus endiselt samal tasemel kui aasta tagasi parlamendivalimistel. See näitab, et meie valijad on lojaalsed. Veerandi valijate usaldus on kõva baas, millelt jätkata sisulist tööd,“ ütles ta.
Simsoni sõnul on tal hea meel näha, et juba kvartali pikkuse perioodi jooksul ületab opositsiooni toetus valitsuserakondade toetust. „Ning seda mitte enam veidi, vaid juba päris suurelt. See on märk, et Eesti inimesed on praegusest valitsusest väsinud ning soovivad, et riiki juhitaks inimkesksemalt ja sotsiaalsemalt,“ ütles ta.
Kokku küsitleti perioodil 29. veebruar kuni 21. märts 818 valimisealist kodanikku. Märtsis oli „ei oska öelda“ vastanute osakaal 37 protsenti.
Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
