Uus aasta toob rohkem raha kätte
1. jaanuarist on
tulumaksumäär 23% asemel 22%, maksuvaba tulu suurus on endiselt 2000
krooni kuus. See tähendab, et ka siis, kui jaanuaris makstakse välja
detsembrikuu palk, jääb kätte üks protsent rohkem raha ehk
palgast maha arvutatakse 22%.
Füüsilise isiku
tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud
maksumäära. Näiteks 2007. aastal esitatakse tuludeklaratsioon
2006. aasta eest ning selles rakendatakse 2006. aastal kehtinud maksuvaba tulu
2000 krooni aastas ja maksumäära 23%.
Eelmise aastaga
võrreldes ei muutunud töötuskindlustusmakse ja kohustusliku
kogumispensioni makse määrad. Seega on
töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja
kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse
panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.
Alampalk tõusis 3600 kroonini
Alates uue aasta 1. jaanuarist sai üleriigiliseks alampalgaks 3600 krooni kuus, tunnipalga alammäär tõuseb 21,50 kroonini. Tõusu aluseks on ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu kokkulepe, millel põhines valitsuse otsus.
Ametiühingute hinnangul on 3600kroonine alampalk märkimisväärne tulemus, sest kunagi varem pole alampalk tõusnud korraga 600 krooni võrra. Varasemate aastate suurim tõus on olnud 320 krooni. "Taotledes sügisel 4050 krooni, arvestasime sellega, et kokkulepe sünnib siiski madalamal tasemel," ütles EAKL esimees Harri Taliga.
Ettevõte kahe tunniga
Alates 2. jaanuarist 2007 on võimalik veebipõhise kiirmenetluse korras aadressil http://ekanded.eer.ee/ asutada ettevõte paari tunni jooksul. Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu sõnul on kiirmenetluse ideeks kontrollitoiminguid maksimaalselt automatiseerida. „Näiteks jääb osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras ära notari juurde minek, sest isikud tuvastatakse ja toimingud teostatakse Eestis käibeloleva ID-kaardi ja digitaalallkirja vahendusel," toob Peep välja kiirmenetluse suurima muutuse.
Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest. Eesmärgina lähtutakse 2-tunnisest menetluskiirusest.
Paraku on kiirmenetlusel ka mõned ebameeldivad kitsendused. Näiteks on kohustuslik pangaarve Hansapangas. "Niipea, kui SEB Eesti Ühispank teeb oma pangalingiteenuses muudatused, saab lõivu ja osakapitali tasuda ka selle panga kaudu," sõnas Viljar Peep. Sampo ja Nordea panga kliendid aga kiirmenetlust ikkagi kasutada ei saa.
Peebu sõnul võivad esimestel päevadel ilmneda mõningad tõrked ning palus sellesse mõistvalt suhtuda.
Erastamisväärtpaberite kasutusaeg on lõppenud
31. detsembriga 2006 lõppes erastamisväärtpaberite (EVPd) kasutusaeg ning enam neid erastamisel kasutada ega nendega muid tehinguid teha ei saa.
Alates 8. jaanuarist, järgmise nädala esmaspäevast, on võimalik taotleda tähtajaks kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitamist - seda saab teha kuni 2. juulini. Riik hüvitab EVP-d kursiga üks ühele - iga EVP-krooni eest saab taotleja ühe Eesti krooni.
Kasutamata jäänud EVP-de hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale või Hansapangale, kui EVP-arvel on erastamisväärtpabereid vähemalt 250 krooni väärtuses - väiksemaid arveid riik ei hüvita. Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja järgmise aasta neljandas kvartalis, suuremate hüvitiste väljamaksmisega läheb kauem aega. Lisainfot saab veebilehelt www.fin.ee/evp.
Töötuskindlustushüvitise saajate ring laienes
Sellest aastast on rohkematel töötutel võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja hüvitist on töötukassast ka lihtsam taotleda. Samuti hüvitab töötukassa tööandja maksejõuetuse tõttu töötajatel saamata jäänud tasusid senisest suuremas ulatuses.
Alates käesolevast aastast peab töötuskindlustushüvitise saamiseks olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Seni pidi 12 kuud kindlustusstaaži olema täitunud aasta võrra lühema aja - 24 kuu jooksul. Muudatus tähendab, et nüüd on töötuskindlustushüvitist võimalus taotleda ka inimestel, kes on teinud korduvalt lühemaajalisi töid.
Seoses sellega, et töötuskindlustusmakseid on nüüdseks makstud viis aastat, tekib tänavu aastast töötutel, kel on kindlustusstaaži vähemalt 56 kuud, võimalus saada hüvitist kuni 270 päeva.
Töötuskindlustushüvitisele on sellest aastast kehtestatud miinimumsuurus ligikaudu 1000 krooni kuus. Kui hüvitise taotleja enda palga põhjal arvutatud töötuskindlustushüvitis tuleb väiksem kui töötutoetus, makstakse talle hüvitist töötutoetuse suuruses.
Alates jaanuarist hakkab töötukassa töötajatele maksma ka saamata jäänud töö-, puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitist senisest suuremas summas. Kui töötajal on saamata nii palka, puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitist, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist palka, mida seni oli tal võimalik saada kõige rohkem kuni kolme Eesti keskmise kuupalga ulatuses.
