“OLEME HÄSTI ELAMA HAKANUD”: Delfi juhatuse esimees Ville Jehe ütleb, et ajalehed on tema firmaga “karvupidi kokku läinud” (süüdistused lugude varguses), kuna Delfi on lõpuks hästi elama hakanud. Tänavu ootab ta kasumiks kuni 30 miljonit krooni ehk sama palju, nagu teenisid Postimees ja SL Õhtuleht mullu kahe peale kokku. VALLO KRUUSER

Internetituru kõige kuumem kõlakas ütleb, et Eesti Meedia suuromanik Schibsted kompab Baltimaade kõige popima portaali Delfi ostu. Jutt hakkas levima pärast seda, kui Schibstedi üks juhte ja Delfi omanikfirma üks juhte koos lõunat sõid ning muuhulgas tuli jutuks ka Delfi.

Delfi kuulub suurele USA investeerimisfondile Texas Pacific Group ja fondid on eri ettevõtetes sees vaid teatud aja. Delfi juhatuse esimees Ville Jehe ütleb, et "hetkel ei ole väljusmisaega paika pandud", kuid annab mõista, et ilmselt paari aasta pärast vahetab Delfi tõesti omanikku.

Kellele Delfi müüakse, pole praegu teada. Schibstedi-jutt on lihtsalt kõmu, mis turul ringleb. "Ma ennustan, et kõik Skandinaavia meediagrupid tunnevad siis Delfi vastu huvi," märgib Jehe.

Küll aga on ette kindel, et hind, mida siis küsitakse, on märksa krõbedam kui 80 miljonit krooni, millega fond Delfi neli aastat tagasi ostis.

Pole võimatu, et hinnasumma kirjutatakse lõpuks üheksa nulliga.

Eelmise netibuumi ajal, kevadel 2000, korraldasid audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers ja Delfi seminari "Net Profit: kus on e-äris raha?". Täna teab Jehe väga hästi, kuidas e-äris raha teha. Delfi firma laiutab turul nagu sinivaal, mis suure pärani avatud suuga reklaami kokku ahmib ja alla neelab.

Mullu teenis Delfi üle kümne miljoni krooni kasumit (see on ülebaltiline tulemus ja tuli peamiselt bännerreklaami müügist). Tänavu ootab Jehe kasumiks juba 25-30 miljonit ja kui firma tuleval aastal Ukrainasse ei laiene (mis nõuab kulutusi), võib kasum kasvada 40 miljoni kroonini.

Lisame siia turu üldise kasvu. Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk ennustas möödunud nädalal Äripäeva igasügisesel ärikonverentsil, et tuleval aastal paisub meediareklaami käive umbes kümnendiku võrra. "Üle kümne protsendi kasv aastas on liiga hea ja tavaliselt ajutine nähtus. Majandus küll kasvab, aga juba on kuulda kaupmeestelt, et reklaami pole mõtet teha, kuna firma ei jõua inimesi ära teenindada," märkis Kokk talle omasel rahulikul ja analüüsival moel.

Mõni aeg pärast Kokka astus lavale Ville Jehe. Tema sõnum oli märksa hoogsam. "Internetireklaam kasvab kõige kiiremini!" kuulutas Jehe enesekindlalt. Ta esitles seinal graafikut, et mullu suurenes turg 35 protsenti, tänavu loodetavasti 45 protsenti ja tuleval aastal 31 protsenti. Hoopis teine vunk kui trükimeedia puhul.

Kõik need on päris ahvatlevad arvud. See ongi peapõhjus, miks nn vana meedia ehk ajalehti-ajakirju välja andvad firmad Delfit purevad. Väitega, et ta ei refereeri meie lugusid, vaid varastab, ja seetõttu on Delfi kulud ebaõiglaselt väikesed. Ja just nende numbrite tõttu panustavad lehed üha rohkem internetti. Et veebrireklaami kiiresti kasumlikud ja kasvavad rahavood endale tõmmata.

Postimehe väljaandja: ärge kartke internetti!

Eesti Meedia (Postimehe ja Kanal 2 suuromanik) juhatuse esimees Mart Kadastik küsis Ajalehtede Liidu suurkogul mullu detsembris: "Kust inimesed maailmas uudiseid hangivad?" Ta vastas sellele ise, tuues välja pingerea:

1. internet,

2. televisioon,

3. raadio.

Alles siis tulevad ajalehed.

Kadastik kuulutas konkurentidele-lehejuhtidele, et "internet võtab meilt iga päev tük ke ära, selle vastu tuleks ise jõulisemalt positsioon sisse võtta. Näiteks erakuulutused: ükski leht ei suuda ei mahuliselt ega mugavuse poolest asendada interneti kuulutusekeskkondi."

Kadastik julgustas: "Ärge kartke internetti!" Ta teatas, et läbimurre internetireklaami alal võib olla äkiline ja šokeeriv. Näiteks Norra popi kollase lehe Verdens Gang lugejate arv on kahanenud 1,6 miljonilt 1,3 miljonini. On see halb? Aga juurde on tulnud 900 000 veebilugejat, mis tähendab, et tegelikult müüb VG senise kõrghetke 1,6 miljoni kontakti asemel hoopis 1,8 miljonit kontakti (osa loeb nii veebis kui ka paberil).

Veebireklaami osa VG reklaamituludes on kasvanud 4 protsendilt 40ni. Sama tendents ilmneb Rootsi Aftonbladetis.

Möödunud aasta lõpus alustas Postimees jõuliselt oma veebikülje arendamist. Kui Postimees on ajalehena nn kvaliteetväljaanne, siis tema veebikeskkond on sootuks kirjum. Rohkem märulit, rohkem verd, rohkem nalja ja lühikesi nuppe - internetimeedia kasutaja on hoopis teravam, kiirem ja räigem kui paberlehe lugeja.

Fantastilised hinnad

"Eestis on tekkinud uus internetibuum," ütles Jehe Ekspressile. "Levivad müügiks tehtud portaalid ja ülehindamised."

Ta saab vähemalt korra kuus kirja, kus pakutakse müügiks mõnd portaali, mis on kokku klopsitud vaid ühe eesmärgiga - teenida edasimüümiselt kasumit.

"Ootused on selgelt liiga suured," kirjeldab turul valitsevat olukorda Eesti Meedia finantsdirektor Meelis Luht. "Hinnad, mis praegu turul küsitakse, on täiesti fantastilised. Siin ei nõuta müügihinnana enam kümnekordset kasumit, vaid 15-20kordset - või 10kordset käivet." Ehk näiteks 10 miljoni krooni suuruse kasumi puhul on hind 150-200 miljonit krooni või 60 miljoni krooni suuruse käibe korral 600 miljonit krooni.

Kevadel pani LHV müüki viis portaali: osta.ee, kv.ee, hydra.ee, cvkeskus.ee ja auto24.ee. Osa neist olid tema enda omad, osa klientide omad. Koos müüa oli mõttekam, sest suurem pott on väärtuslikumk ja tema eest saab küsida kobedamat hinda. Ilmselt terendas neil silmis mõni kõva firma Läänest, kel on praegusel kuumal turul lihtsam olemasolevat kaupa üles osta kui ise uut asja nullist ehitada.

Portaalide müügibrošüürid kirendasid ilusatest tulpdiagrammidest. Müüjad prognoosisid aastani 2008 käibekasve vahemikus 60-80 protsenti ja kasumimarginaalideks 75-80 protsenti.

Müüjad kuulutasid ülbelt, et selline ongi uus meedia. Hüvasti, mahakäinud trükiajakirjandus!

Vaata ja imesta!

Muidugi olid müüjad enesekindlad. Näiteks auto24.ee taga olev firma teenis mullu 8,97 miljoni krooni suuruse käibe juures 7,27 miljonit krooni kasumit. Rentaablus oli 81 protsenti - rohkem, kui teenivad paljuimetletud naftatransiidi mehed.

Kuid LHVga ühinenud müüjad pidid tõsiselt pettuma, kui said Ekspress Grupilt ja Eesti Meedialt suvel pakkumised, mis jäid loodetule alla. Kummagi meediaettevõtte juhid ei uskunud, et portaalid saavad kasvava konkurentsi tingimustes jätkata endise rentaablusega. Näiteks Ekspress Grupp pidas paremaks soetada eraldi autoportaal ac24.ee.

CV-Keskuse üks juhte Raivo Hein tunnistas kiEkspressile, et ühine tehing kukkus läbi ja praegu müüakse portaale edasi ühekaupa.

Näiteks auto24.ee üks omanikke Ma rko Milius ütles, et peab kõnelusi Äripeaga. Kuid Äripäeva juhataja Igor Rõtov ütles Ekspressile, et jutt tulevasest ostust ei vasta tõele.

Võimalik, et auto24.ee omanikud püüavad lihtsalt parema hinna saamiseks jätta muljet, et ostuhuvilisi on mitu ja kauba saab endale see, kes rohkem maksab. Niigi on aga hind nii soolane, et selle eest võiks luua mitu huvitavat portaali.

Ja mis saab vanast heast ajalehest?

Möödunud nädalal avas oma uue, rohkem reklaami näitava veebikülje Äripäev. Sel puhul kirjutas peatoimetaja Rõtov, et paberleht muutub edaspidi üha rohkem kommentaaride ja uurivate lugude pärusmaaks. Oma ülesastumise lõpetas Rõtov järgmiselt: "Mis saab aga 30 aasta pärast? Kardan, et midagi sellist, mis on saanud vinüülplaatidest täna. Ka ajalehtedele jäävad üksikud fännid, mina, kui veel elan, kindlasti nende seas. Võin muidugi eksida, kuid paistab, et internetist pole meil enam pääsu!"

Popimad veebiküljed külastajate arv 38. nädalal

1. www.neti.ee 654 773

2. www.delfi.ee 403 033

3. www.hot.ee 247 221

4. www.postimees.ee 172 257

5. www.auto24.ee 159 598

6. www.everyday.ee 138 687

7. www.sloleht.ee 133 869

8. www.epl.ee 127 190

9. www.kuldnebors.ee 74 957

10. www.kava.ee 72 506

allikas: TNS Metrix

Eesti veebistub Interneti kasutajaskonna kasv

2001 32%

2002 39%

2003 45%

2004 49%

2005 54%

2006 58%

2007 62%

Internetti kasutab täna üle 700 000 inimese vanuses 6-74. Vanuses 15-19 kasutab internetti 95 % noortest.
allikas: Delfi