TEEB KUNSTI: “Dogville’is” tõestab oma näitlejameisterlikkust A-kategooria staar Nicole Kidman. Repro

Eile avatud väärtfilmikino tutvustab Eesti Filmi Sihtasutuse esimees Martin Aadamsoo.

Mis filmid väärtfilmikinno esimese hooga tulemas on?

Esimese kuu põhifilmid on Lars von Trieri "Dogville" (samaaegselt tuleb ka von Trieri retrospektiiv) ja Zhang Yimou "Kangelane".

Eesti filmidest linastub esimese nädala jooksul Exitfilmi pakett Andres Maimiku lühikast "Kurat tuleb sauna" ja Karol Ansipi "Reporterist".

24. veebruaril näitame päev otsa "Nimesid marmortahvlil".

Iga päev kell 11.00 linastub lastefilm, et anda lastele tänavavälist tegevust

ja lastevanematele hingamisruumi.

26. veebruaril esilinastub Sõpruses restaureeritud koopia Eesti esimesest

mängufilmist "Karujaht Pärnumaal". Täpselt samal päeval 90 aastat tagasi oli

selle ja ühtlasi ka kogu eesti filmikunsti esilinastus Tartus. Koos “Karujahiga” näitame Eesti poliitiliste filmide valikut läbi aegade.

Märtsi koolivaheajal esilinastub Sõpruses uus Eesti-Läti koostöös tehtud

lastefilm "Veepomm paksule kõutsile", kus mängib teiste seas Tõnu Kark.

Pikemas perspektiivis on järjekorras "Sigade revolutsioon" ja PÖFFil

läbi müüdud "Bassein”.

Mille alusel filmide valik toimub, kes seda teostab?

Filmiprogrammi paneb kokku programmijuht Katrin Rajasalu. Kriteeriumiks on

eesmärk panna püsti art-house programmikino, mille neli peamist koostisosa

on maailma festivalifilmide paremik, eesti filmid (sh. täispikkade kõrval ka lühikad, dokid ja animafilmid), laste- ja perefilmid ning filmiklassika. Tulemas on eriprogrammid (režissööride, žanrite, ajastute, piirkondade, teemade kaupa) ja filmiööd friikidele.

Kas hakkate tegema koostööd ka festivalidega, nt PÖFFiga?

PÖFFiga kindlasti. Sõprus võib saada üheks festivalikinoks, samas saab meie

programmis olema filme, mis PÖFFil esimese tutvustuse juba saanud.

Mis kanaleid pidi väärtfilmikino filmid kinoni jõuavad, kas on ka

kokkulepped mingite filmikompaniidega?

Põhifilme toovad maale Eesti levitajad, kes võivad selleks kultuuriministeeriumi

levitoetuskomisjonist toetust küsida. Suurstuudiotega lepinguid ei ole, sest

meid huvitavad peamiselt Euroopa ja maailma indepenent-filmid. Teisalt tahame

näidata kõiki neid filme, mida Eesti Filmi Sihtasutus on rahastanud, see on

peaaegu moraalne kohustus. Eriprogrammide osas teeme koostööd saatkondade, kultuuriesinduste ja välismaa analoogsete kinodega ja vanemate filmide osas tahame koostööd teha Eesti Filmiarhiiviga.

Palju pilet maksma hakkab?

Keskmine piletihind hakkab olema oluliselt madalam kui praegu Tallinnas

valdav. Ülemine piir peaks jääma 80 krooni kanti, õpilastele, tudengitele,

peredele, ajateenijatele ja vanuritele tulevad sooduspiletid 40-50 krooni

kanti.

M. U.