Uus lehekülg ajaloos: Gröönimaa astus sammu iseseisvuse teel
Gröönimaa uus valitsus saab sõnaõiguse 33 valdkonnas, kus varem oli otsustajaks ametnikud Taanis, näiteks politsei, kohtuvõim ja loodusressursid. Samuti saab Gröönimaa elanikke, kellest enamik on innuiidid, rahvusvahelise seaduse mõistes nüüd omaette rahvana käsitleda.
Kokkuleppel Taaniga tuleb 57 000 elanikuga saareriigil Taanile anda protsent loodusressursidest saadavast tulust. Gröönimaa aladel arvatakse näiteks olevat sama palju naftat kui Kuveidis. Leidub ka gaasi, kulda ja teemante, kuid suurele osale ressursidest on ligipääs jäämassi tõttu piiratud. Üleilmse kliimasoojenemise tõttu on see olukord aga vaikselt muutuma hakanud.
Grööni keel ehk kalaallisut saab Taani keele kõrval riigikeeleks. Taanile jääb endiselt otsustusõiguse välis- ja kaitsepoliitika üle. Taani toetus moodustab ligi kolmandiku Gröönimaa SKP-st.
Taani on valitsenud Gröönimaad kolm sajandit. 1979. aastal sai Gröönimaa piiratud suveräänsuse, eelmise aasta novembris toimunud rahvahääletuse ja läbirääkimiste tulemusel astuti 21. juunil järgmine samm iseseisvuse teel.
Äsja paika pandud uue valitsuse juht Kuupik Kleist on lubanud tegeleda sotsiaalste probleemidega, nagu alkoholism, koduvägivald ja kõrge suitsiidide arv.
Gröönimaal toimuvad pidustused, tähtsa sündmuse puhul külastavad Gröönimaad Taani kuninganna Margarethe II ja peaminster Anders Fogh Rasmussen.
