Natalja Poklonskaja sai hetkega populaarseks pärast esimest uues ametis toimunud pressikonverentsi. Rangelõikeline kostüüm, vastutusrikas ametikoht, kuid selle juures vanust vaid 34 aastat. Sümpaatne, helesiniste silmadega tütarlaps, kes närveeris ajakirjanikega kohtumise ajal. See kontrast tõi talle esimestel päevadel YouTube'is miljon vaatamist. 

Poklonskaja meeldis eriti jaapanlastele, kes tabasid kohe ära tema multikavälimuse, ja nii läkski lahti ... Nüüd elab Natalja Poklonskajat meenutav tegelaskuju internetis juba oma elu - ranges kostüümis ja hiigelsuurte silmadega multikakangelannana, lugematu arvu joonistuste ja plakatite persoonina. 

Iga Poklonskaja intervjuu on andnud uut tsiteerimisainet. Prokurör ütleb: "See on lihtsalt kaos!" (vene keeles хаос), ning internetikasutajad teevad sellest house-stiilis loo

Natalja Poklonskaja sai endale interneti-hüüdnime Няша ehk Няшный прокурор ehk Няша-Наташа. (Njašnõi tähendab veebižargoonis 'armsat, kenakest'.) Range peaprokurör Poklonskaja teatas järjekordses intervjuus sellise populaarsuse peale: "И никаких Няш-Мяш!" ('Ja ei mingeid "njaš-mjašše"!') Internetti ilmus kohe videoklipp, milles tema sõnadele "Произошел переворот, власти захват вооруженный. К массовой крови привел беспредел, антиконституционный" ('toimus relvastatud riigipööre, põhiseadusvastane anarhia vallandas massilise verevalamise') tehti kohe muusika

aga refrääni "Няш-Мяш. Крым наш!" hindas YouTube'is 12 miljonit vaatajat. 

Nüüd teavad peaprokuröri pöördumist peast tuhanded tema poolehoidjad, laulavad seda igaüks omal moel ja riputavad jälle internetti. 

On loodud isegi arvutimäng, mille üks tegelane Обвиняшка (Süüdistaja) näeb välja nagu Poklonskaja.

Seejuures oli prokurör "Armsake" Poklonskaja 2011. aastal tõepoolest süüdistaja kõmulises kohtuprotsessis Krimmi võimsaima kuritegeliku rühmituse Bašmaki (Saapad) üle, mis tegeles väljapressimiste, röövimiste ja tapmistega.



Isehakanud
Rahvavabariigi peaminister

Aleksandr Borodaid võib teistest sagedamini näha teleris, kui jutt käib Kagu-Ukraina sündmustest. Ta on Venemaalt tulnud - Vene kodakondsusega poliittehnoloog -, mida ta ei varjagi. 1972. aastal sündinud Borodai lõpetas Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli, on töötanud politoloogi ja ajakirjanikuna. Kuid selle kõrval osales ta 1992. aastal Transnistria konfliktis, Tšetšeenia sõjas ja hiljutises Krimmi Ukrainast lahku löömises. 

Borodai on Krimmi Vabariigi liidri Sergei Aksjonovi nõunik.

Borodai sõnul tunneb ta isehakanud Donetski Rahvavabariigi kaitseministrit Igor Strelkov-Girkinit juba eelmistest sõjategevustest: "Ta on minu sõber, me saime tuttavaks pärast Transnistria sündmusi 1992. aastal, ma ei mäleta enam, kas see oli enne esimest Tšetšeenia sõda või kohe pärast seda." 

Kui Strelkov teatas oma sõbrale Borodaile, et rahvaväelased (Ukraina võimude jaoks terroristid) vallutasid Donetski oblastis Slovjanski linna (kus elab ligi 130 000 inimest), reageeris DRV peaminister Borodai lausega: "Kus see üldse asub?" Borodai meenutas seda telekanalile NTV antud intervjuus.

Intervjuu lõpus, kui ajakirjanik Marianna Maksimovskaja palus peaminister Borodail iseloomustada oma poliitilisi veendumusi, vastas too: "Ma olen Venemaa patrioot."

Igor Strelkov-Girkin
Isehakanud Donetski Rahvavabariigi relvajõudude ülemjuhataja

Igor Strelkov-Girkin (sünniaasta 1970) kannab perekonnanime Girkin, kuid massiteabevahendites ja rahvaväelaste seas on ta rohkem tuntud Strelkovina (tuleb sõnast "tulistama"). Nagu peaminister Borodai, saabus ka Strelkov Ukrainasse Venemaalt "isiklike veendumuste" tõttu. Ta on professionaalne sõjaväelane, kes enne Ukraina sündmusi osales reas sõjalistes konfliktides.

Internetti ilmuvad regulaarselt videoklipid, milles rohkem või vähem väsinud ilmega Strelkov räägib sõjast Ukrainas. Nende videopäevikute põhjal on tulnud selgelt ilmsiks Donetski Rahvavabariigi territooriumil olevate venemeelsete omavaheline konflikt.

Nii hakati internetis maikuust aktiivselt levitama seisukohti, et "Venemaa tõmbab DRV-le vee peale". Näiteks teatas raadiojaama Ehho Moskvõ publitsist Leonid Radzihhovski: "See, et Moskva ei vii oma vägesid Ukrainasse, oli algusest peale selge. Kõik arvestatavad vaatlejad rääkisid, et mingeid Vene vägesid Ukrainasse ei tule. Sellepärast, et seal ei ole usulist vastasseisu, mida ei oleks võimalik maha suruda, ei ole etnilist vastasseisu, mida ei oleks võimalik maha suruda, ja ei ole mingit mõistlikku sihtmärki. Kordan veel kord, et Venemaa lihtsalt veab alt, loovutab, pillutab."

Ehho Moskvõ esindaja sõnul võib Venemaa Donetski ja Luhanski oblastiga saada endale mitte üksnes kahjumliku, vaid ka kaoses piirkonna, sest ajal, mil on võideldud "fašistidega", ajal, mil on võideldud Ukraina võimudega, on seal siginenud terve hulk rahvuslikke linnapäid, rahvuslikke atamane, kes ei saa isegi hästi aru, keda nad tegelikult toetavad.

Sellised meeleolud mõjuvad külma dušina Donetski RV-le, kes taotleb avalikult Venemaa abi. 

Strelkovi videoklippidest on näha, et Venemaalt palutakse abi ja koguni süüdistatakse Venemaad selles, et too ei ole õigel ajal sekkunud. Strelkov on öelnud: "Meil ei ole mitte midagi. Me ainult venitame." 

Siis lahkus Strelkov-Girkin aktivistide (separatistide, terroristide) hõivatud Slovjanskist, jättes linna Ukraina sõjaväe kätte. 

Tol hetkel Kagu-Ukrainas viibinud Vene politoloog Sergei Kurginjan süüdistab Strelkovi, sest too "andis Slovjanski ära ja murdis oma tõotust surra Slovjanskis".

"Slovjanski loovutamine - see on sõjakuritegu ja rahvaväelaste komandöril Igor Strelkovil tuleb selle eest vastust anda," teatas Kurginjan Donetskis tehtud videopöördumises. 

Veel süüdistab politoloog Strelkovi salajastes läbirääkimistes Ukraina võimudega, kes "alustasid juba kolm päeva enne Slovjanski loovutamist linna elanike jaoks "koonduslaagri" rajamist".

Lisaks nimetab Kurginjan Strelkovi "eideks".

Nii Borodai kui Strelkov vastavad kriitikaga Kurginjani aadressil ja käsitlevad tema ideid äraandmisena.

Pärast kahe venemeelse suuna sellist konflikti viiakse Venemaa raadiojaamades ja internetis läbi hääletusi à la "Kas Strelkov on eit, et Slovjanski ära andis?".


• Donetski Rahvavabariigi (DRV) kuulutasid tänavu aprillis välja aktivistid, kes ei soovinud tunnistada Ukraina võimuvahetuse tulemusi ja astusid välja "Ukraina föderaliseerimise" poolt. Kiievi võimud nimetavad piirkonna aktiviste separatistideks, nende vastu on käivitatud "terrorivastane operatsioon", mis kasvas Kagu-Ukrainas üle sõjaks.

• 12. mail kuulutas Donetski Rahvavabariik end referendumi tulemusel suveräänseks riigiks. Samal päeval pöördus DRV ühinemispalvega Venemaa poole.

• 24. mail allkirjastasid Donetski ja Luhanski "rahvavabariigid" dokumendi, mille alusel nad astuvad Novorossija koosseisu.

• 27. juunil 2014 tunnustas DRV sõltumatust Lõuna-Osseetia (kes on ise vaid osaliselt tunnustatud riik).