Umbes aasta tagasi kirjutas Ekspress, kuidas Eesti noored avastasid enda jaoks jumpstyle’i ja shuffle’i – tänavatantsustiilid, mille teismelised poisid ja tüdrukud õppisid selgeks YouTube’ist. Neid sai jalgadega vehkimas näha (stiilid keskendusid just intensiivsele jalgade tööle) uulitsatel, kaubanduskeskuste nurgatagustes ja parklates. Tantsu saatvaks muusikaks oli siis techno.

Nüüd on need stiilid moest minemas ning mööda maad levib tecktonic.

Erinevalt varasematest keskendub see käte liigutustele ning taustaks mängib veidi pehmem electro house muusika.

Uue urbantantsu fenomen sai paari aasta eest alguse elektroonilise muusika maailma keskjaamast Pariisist, kus juba korraldatakse ka selle võistlusi. Tecktonic’ut tantsitakse ööklubides ja reividel. Eestis on tecktonic’u tantsijaid tänaval küll juba nähtud, aga veel vähe, sest uudis on siin veel värske ja lumehanges tantsimine ilmselt liiga kummaline.

Aga siiski, näiteks mu sõber kohtus enne aastavahetust ühel argipäevaõhtul Tõnismäel paari 15aastase vene poisiga, kes kuulasid suurtest kõrvaklappidest kahe peale muusikat ning selle järgi pühendunult tecktonic’ut vehkisid.

Tean, et Maardus on selle stiili valdajaid, Tartus, Pärnus…
Tecktonic’u-teemalised klubid on juba ka Rate.ee’s ning isegi mõned kohalikud on YouTube’i oma tantsuvideod üles riputanud.    

Tallinna tänavatantsustiili klubi JJ-Street looja ja treener Joel Juht on samuti kursis tecktonic’u plahvatusliku levikuga. Ent Juht suhtub noorte uude harrastusse skeptiliselt. “Ma ei nimetaks seda konkreetseks tantsustiiliks, pigem on see freestyle, seal pole kindlat alust, mingit kindlat joont. Sellele on iseloomulik vaid muusika, mille järgi tehakse improvisatsiooni kätega. Ehk siis, sa võid oma kätega teha ükskõik mida.”

Juht ütleb, et tecktonic’us on palju üle võetud sellistest tänavatantsudest nagu wacking, vogue dance ja punking, mis tuleneb omakorda locking’ust. (Lihtsamalt: vana kooli stiilid on kokku pandud uues vormis.)  

Prantsusmaal sai uus hitt-tants alguse Pariisi ööklubide kompleksist Metropolis, kus liigutuste koreograafiat arendati tasapisi välja “Tecktonic Killeri” pidudel. Nüüd võib seda stiili näha näiteks ka Pompidou kunstikeskuse lähistel, kus tehakse omavahel võistlusi igasugustes eri stiili tänavatantsudes.

“Samamoodi on ka jumpstyle’i jalgade töö tulnud osalt breigist, nii et need liigutused ja sammud on kõik saanud kuskilt teisest stiilist alguse.

Tecktonic võib olla noorte seas hea väljendusviis, aga see ei kesta kaua, sest sellel pole süsteemi. Noored võiksid rohkem süvitsi minna, et nad näeksid asjade sisu ja seda, kust midagi tuleb, ja siis õigesti areneda.

Minu point on see, et kui keegi tahab tantsida, õppigu tantsima,” teatab Juht ja tõdeb samas, et “loomulikult, vaadates seda vaba aja sisustamise nurga alt, on see parem kui kuskil muskaatpähkleid riivida”.