Millalgi juuli teises pooles hakkas mu kõrvu kostma üks refrään. "Umami-umami-umami," ümisesid korraga kõik Tallinna toidusõbrad. Naudingulained, mis kevade poole tõusid Noa terrassidelt ning enne seda Oko ja Ruhe köökidest, tekkisid nüüd ka kuskile Mustamäe kanti õunapuude alla.

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: