Vaadatuimate filmide tipp 25: Hollywood riisub koore

Kuigi Eesti viimase kümne aasta kinokülastuste edetabelit troonivad Hollywoodi filmid, on esikohal kodumaine “Nimed marmortahvlil”. Tipp 50 leiad www.ekspress.ee. Tabeli koostas Maris Sander.

Külastuste arvult esikohal trooniva ajaloolis-patriootiline sõjadraama, Elmo Nüganeni “Nimed marmotahvlil” kino­edu taga on kadedalt kahtlustatud nii kohustuslikus korras ajaloo- ja kirjandustundide asemel tehtud kinokülastusi ja koolide viisi bussidega kohale sõidutamisi – no mis selles siis lõpuks halba on, kui maalapsed korraks kinno said ja linnalapsed interaktiivsema koolitunni veetsid. Samuti käis rahvustunnet tuuninud filmi vaatamas põlvkond, kes uue Eesti Vabariigi ajal veel kordagi jalga plaksumaisi järgi haisvatesse kinodesse tõstnud polnud.

Kusjuures, lätlastel on tänaseks “kõigi aegade kõige” edetabli tipus oma “Nimed marmortahvlil”, Aigars Grauba “Riia kaitsjad”. Ja suve alguses levinud uudis sellest, et ühe Saksa kirjastuse poolt komplekteeritavasse filmiraamatussse “100 maailma kõige muljetavaldavamat filmi” valiti Eestit esindama just “Nimed marmortahvlil”, kinnitab veelkord, et “parimat” hääletatakse piletiga. Ei loe siin festivalide auhinnad ega va kunstivärk, mille eest “eesti film” kui niisugune maksumaksja käest piki pead saab.

Komöödiakatsetuse “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” fenomenaalse kassaedu taga ei taha ma kahtlustada piletiga hääletaja ürghalba huumorisoont, vaid pigem tuttavlikkust (mis ka maailmapraktikas sissetöötatud seriaalide täispikaks filmiks väntamise praktika taga – “Seks ja linn”, “Simpsonite film” jpt).

“Leiutajateküla Lotte” (27. kohal) ühendab kohe mitut kindla peale minemise kvaliteeti, olles tabelis sees kui eestimaine kogupere joonisfilm (vaadake, kui hea publikumenuga on teised tabelisse jõudnud Hollywoodi kogupere animatsioonid, mille juures ei saa salata ka emakeelse dublaaži olulisust.)

Hollywoodi hitte silmitsedes saame kinnitust ammu teada faktile, et teised ja kolmandad osad on reeglina kassaedukamad kui esimesed – “Jääaeg 2”, “Matrix” jne. Vaid “Sõrmuste isanda” triloogia ja “Harry Potteri” saaga on kätte saanud suurima publikuhulga kohe esimese avanguga.

Tahtsin juba ahastada, et kodumaiste filmide kõrval, mida loomulikult Euroopa filmikultuuri kuuluvaks tuleb pidada, polegi teisi Euroopa riikide (ega ka Aasia) filme tabelisse jõudnud – aga võta näpust. Rowan Atkinson on nii “Mr. Beani puhkuse” (32., Inglise-Prantsuse-Saksamaa koostöö) kui ka bondifilmide paroodia “Johnny Englishiga” (47., Inglise-Prantsuse) palju publikut tõmmanud.

Aga eks selle USA filmide laiutamisega on hädas kogu Euroopa, ning Eestis on ekraane, kus mitte-ameerika filme näidatakse, ikka karjuvalt vähe. Vaevalt et Forum Cinemase monopolistaatust pea kõigutama asuv Cinnamoni kobarkino asja Hollywoodi lainel muudab.

Mida niisugusest statistilisest tabelist järeldada? Selleks, et kuidagigi Hollywoodi suurfirmade asemel piletiraha oma filmitööstusesse tagasi tuua, tuleb aga ohtralt omamaiseid filme teha – sest eesti filmi maineparandaja saab olla vaid eesti film ise.

	Pealkiri	&nbs p;Publikut	Aasta
1.	Nimed marmortahvlil	168 743	2002
2.	Titanic	132 850	1998
3.	Jääaeg 2: suur sula	129 670	2006
4.	Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekast (2. Osa)	104 765	2006
5.	Jääaeg	104 306	2002
6.	Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond (1. Osa)	94 156	2002
7.	Harry Potter ja tarkade kivi (1. Osa)	90 217	2001
8.	Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus (3. Osa)	83 728	2007
9.	Vanad ja kobedad saavad jalad alla	81 921	2002
10.	Shrek Kolmas	76 933	2007
11.	Borat	74 333	2006
12.	Jan Uuspõld läheb Tartusse	73 336	2007
13.	Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek (3. Osa)	73 175	2004
14.	Sõrmuste isand: Kaks kantsi (2. Osa)	73 175	2003
15.	Matrix II	71 201	2003
16.	Gladiaator	69 965	2000
17.	Harry Potter ja saladuste kamber (2. Osa)	65 043	2002
18.	Simpsonite film	64 558	2007
19.	Shrek 2	63 209	2004
20.	Da Vinci kood	62 114	2006
21.	Horton	61 185	2008
22.	007: Casino Royale	60 020	2006
23.	Ratatouille	58 827	2007
24.	Harry Potter ja tulepeeker (4. Osa)	57 966	2005
25.	Päev pärast homset	55 987	2004