Vaat kus nunnu
Euroopa teeneline väikeauto
Yaris oli Toyota esimene tõsine katse euroopalikku väikeautot luua. Õnnestunud katse: Euroopa Aasta Auto tiitlile aastast 2000 järges märkimisväärne müügiedu ning Yarisest sai vanal mandril edukaim Toyota üldse. Seepärast polegi ime, et teise põlvkonna Yarisele pannakse suuri lootusi.
Yarise loojad ei läinud kaasa moodsa neljameetriste väikeautode trendiga ning piirasid oma lapsukese “kasvu” 375 sentimeetriga. Esik-Yarist iseloomustati tihti sõnapaariga “kõrge kuut”, uue disain sai mõnusalt sujuv ning üldmulje armsalt nunnu. Kohati tuli ilu arvel siiski praktilisusele lõivu maksta: ülimalt kaldus esiklaas nõudis servadesse toekaid poste, mis juhi vaatevälja tõsiselt piiravad.
Tuuleklaasi selline paigutamine lubas aga kasvatada kabiini. Eriti hästi tunnevad seda tagaistujad. Ka laiutama harjunud juhi taga võib rahuikult istet võtta, põlveruumi üle ei tohiks kurta ka 185sentimetrise kasvuga reisija. No ja madala katuse üle pole veel ükski Yarise sõitja kurtnud. Aga see pole veel kõik: summutitoru leidlik paigutus autopõhja all lubas tagaistmete esise põranda täiesti sileda teha, pealegi saab tagaistmeid pikisuunas liigutada ja seljatoe kallet timmida.
Reisijate mugavuse nimel jäi pakiruum selgelt vaeslapse ossa. 272liitrit mahtu annaks hindeks kehva “kolme”, aga arvud ei näita veel kogu tõde kätte. Esiteks peitub pakiruumi põranda all 50liitrine “salasahtel”, teiseks saab tagaistme seljatuge ühe liigutusega alla keerata. Täpselt ühe liigutusega. Pole vaja kasutamisjuhendist näpuga järge ajada või jõuga mingeid kange väänata.
Interjöörikujundus jätab üldiselt meeldiva mulje, eelmise mudeli plastmassisest atmosfäärist pole jälgegi. Ent mispärast näidikuteplokk meenutab endiselt vanaaegse ulmefilmi kosmoselaeva oma, jääb küll arusaamatuks. Ehk on see moodne ja noortepärane? Hüva, minupärast võib armatuurlaud ju keskel asuda, aga kaks ümmargust osutiga “kella” oleksid palju paremini loetavad kui helendavad numbrid ja sambad.
Kui seda hinda ees ei oleks
Umbes 200 proovisõidukilomeetrit tegid selgeks mitu asja. Esiteks: 1,3liitrine bensiinimootor on meie oludes see üks ja õige. Üheliitrine kolmesilindriline jääb nõrgaks, diisel aga rabab hinnaga jalust. Mõneti ootamatult jäi ühe koma kolmene aga võhma poolest lahjaks. Paigaltvõtt käis üsna energiliselt, ent kõrgematel käikudel muutus masin silmatorkavalt loiuks. Asja positiivne külg: rahulik sõidumaneer lubab bensiiniga väga säästlikult ümber käia.
Teiseks: elektrilise võimendiga rool töötab peaaegu ideaalselt. Rool pöördub parajalt (mitte liiga!) kergelt, juhti informeeritakse käte kaudu hästi teel toimuvast ning 9,4meetrise läbimõõduga pöördering on hindamatu väärtusega omadus suurlinnade liiklusdžunglis.
Huvitaval kombel on diisel-Yarise kabiinis tuntavalt vaiksem kui bensiinimootoriga sõsara omas. Selgitus: diisel maeti hunniku helisummutuskilpide alla, bensiinimootor jäeti aga peaaegu “alasti”. Kõik on siiski suhteline ja väikeauto kohta võib Yarist vägagi vaikseks lugeda. Seda enam, et teemüra on sisuliselt olematu.
Kas Yarise juurest ka mõne nõrga koha leiab? Leiab-leiab. Vaadake näiteks hinnakirja. “Miiidaaa?” tahate karjatada? Üheliitrine, kolmeukseline, nõrga varustusega, ja maksab peaaegu 170 000 krooni? Paraku tõsi. Odavate Toyotade ajad on ammu läbi, aga huvitaval kombel see müügiedu ei takista.
Toyota Yaris 1.3
Disain | 5 |
Tehnika | 3 |
Kiirus | 3 |
Nauding | 4 |
Praktilisus | 5 |
Hind | 3 |
Mulje: Head asjade eest küsitakse kallist hinda. Ka pisiasjade eest.
