Läinud nädalal Tallinnas avalikustatud vabadussamba osade näidised valmistasid monumendi autoritele suure pettumuse. Tšehhi klaasitehase Sans Souci lahenduse kohaselt kinnitatakse klaaspaneelid suurte kinnituspoltidega, mille otsad jäävad klaasi peal nähtavale.

"Meie pole sellist kinnitusviisi ette näinud," kurtis monumendi autor Rainer Sternfeld Eesti Ekspressile. "Tšehhid ei ole praegu pakkunud välja lahendust, mis meid rahuldaks," nurises tema kolleeg Andri Laidre.

Sternfeld ja Laidre nõustusid oma murest rääkima pärast seda, kui Ekspress oli samba nutusest seisust mujalt teada saanud. Vabadussamba loomises osaleb mõnikümmend inimest, kes on seni suu lukus hoidnud. Kuid mitmed neist päästsid oma keelepaelad valla pärast seda, kui Ekspress sai kaitseministeeriumilt pärast kaks ja pool kuud kestnud vägikaikavedu kätte sambaehituse salajase lepingu.

Tšehhid pakuvad ainult üht lahendust

Küsimus kinnituspoltide sobivusest ei tule vabadussamba projektiga seotud inimestele üllatusena. Juba märtsis kirjutas Rainer Sternfeld Prahasse, et Sans Souci pakutud kinnituspoltide otsad kujutavad endast samba väljanägemisele "suurt ohtu".

Autorite idee kohaselt peab võidusammas välja nägema, nagu oleks see laotud suurtest siledatest ja monoliitsetest jääplokkidest.

"Kinnituspoltide otsad on väga suured, kuidas te olete mõelnud neid varjata?" küsis murelik Sternfeld oma kirjas. Klaasivabriku esindaja vastas, et palub eestlastel usku Tšehhi klaasitööstusesse mitte kaotada. Ühtlasi lubas ta proovida erinevaid variante.

Täna tunnevad autorid end alt veetuna. Kinnituspoldid on ainus võimalus, mida tšehhid on eestlastele üldse välja pakkunud.

"Me pole veendunud, et poldid on ainus lahendus," on Sternfeld täis võitlustahet. Tema tiimil on klaaspaneelide kinnitamiseks paar ideed, mille puhul poleks mingeid polte üldse vaja. Autorid kavatsevad oma parandusettepaneku esitada kaitseministeeriumile ja Sans Soucile nädala jooksul.

Andri Laidre on täiesti kindel, et kogenud Tšehhi klaasimeistrid suudaksid valmistada tõeliselt ilusa asja. Kuid eestlased kahtlevad, kas Sans Souci pingutab kunstilise lahenduse nimel piisavalt. Sternfeldi arvates motiveeriks Prahasse sarnase monumendi püstitamine firmat märksa enam.

Tšehhide praegusele lahendusele vee peale tõmbamine tähendaks samba avamise hilinemist. Vabadussõja alguse 90. aastapäevani 28. novembril on jäänud veidi üle viie kuu.

Poltide pildistamine keelatud!

Kinnituspoltidest tekkis suur tüli ka mai keskel toimunud eestlaste külaskäigul Sans Souci klaasitehasesse. Muuhulgas osalesid selles kaks Tallinna linnaplaneerimise ameti töötajat. Need olid linnakujunduse ja haljastuse osakonna juhataja Ruth Laos ning linnadisainer Urmas Kaldaru.

Pärast Eestisse naasmist koostas Kaldaru komandeeringu kohta kokkuvõtte. Kaldaru kirjutab selles, et kui ta soovis klaaspaneeli koos kinnituspoldiga fotografeerida, ei lubatud tal seda teha.

Keelaja oli samba ehituseks annetusi koguva sihtasutuse Vabaduse Monument juht Aivar Reivik. "Ma lihtsalt ütlesin, et see on esialgne variant. Poolikuid asju pole mõtet pildistada," seletas Reivik Ekspressile.

Kuna tšehhid olid pildistamisega päri, said linnaametnikud oma pildid siiski ära teha. Kuid nad andsid lubaduse, et fotod ei jõua linnavalitsusest avalikkuse ette. 

Osakonnajuhataja Laos keeldubki Praha fotosid Ekspressile näitamast. Ta käib välja väga originaalse vabanduse: "Tegemist on isiklike fotokaameratega pildistatud fotodega. Seoses sellega ei ole piltide kvaliteet parim. Ei ole eetiline anda välja amatöörtasemel fotosid alles katsetusfaasis olevast klaasist."

Mida neil fotodel siis näha on?  

Nimelt heledast klaasist välja paistva kinnituspoldi ümmargust metallpead, mida ümbritseb musta värvi tihend. Et tihend päikese käes ära ei laguneks, oli plaan kasutada süsinikkiudu.

Eestlased tundsid huvi, kas musta asemel tuleks kõne alla ka mõni vähem silmatorkav värvitoon. Tšehhid kostsid, et neil on ainult musti tihendeid. Eestlaste palvel lubasid nad värviotsinguid jätkata.

Läinud nädalal Tallinnasse toodud klaaspaneelil olid tšehhid mustadest tihenditest loobunud. Roostevabast terasest poltide pead aga ulatusid klaasist välja ja läikisid päikese käes.

Tšehhide kava kohaselt kleebitakse poldipeade otsa hägusest klaasist ümmargused rattad. Need on umbes peopesa suurused ja peaksid poldid täielikult ära varjama.

Kuid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre kahtlevad selle tulemuslikkuses. Kas on võimalik, et öine valgustus toob poldipead hoopis tugevalt esile? Ei autorid ega ka keegi teine oska täna sellele küsimusele vastata.

Vundament jäi lootusetult hiljaks

Laupäevases Postimehes teatas Sans Souci juht Martin Chab, et "praegu edenevad kõik tööd vastavalt lepingus märgitud ajagraafikule".

See on vale. Ekspressi käsutuses olevast ehituslepingust selgub, et samba vundament pidi olema valmis juba 1. juunil.

Tallinna linnavalitsus pole väljastanud vundamendi alustamiseks veel ehituslubagi. Samba tulevases asukohas Harjumäel toimuvad kaevamised on toonud välja üllatavaid muinsuskaitselisi leide nagu Ingeri bastioni müürid. Seetõttu viivitab kultuuriväärtuste amet ehitusloa jaoks nõusoleku andmisega.

Esitatud joonised lükkas linnaplaneerimise amet tagasi, sest osa neist olid tšehhi ja inglise keeles ning mõõdud loetamatud. Parandatud eelprojekti lubab kaitseministeerium viia linnavalitsusse neil päevil.

Monumendi püstitamise ajagraafikul ei ole tegeliku eluga enam midagi pistmist. "Lisaaega on täna hädasti vaja," tunnistab projekti vedav Veiko Pärlin, kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja.

Millal sammas valmis saab?

"Kui saame ehitusloa, teeme uue graafiku," vastab Pärlin ausalt. Ilmselt ei tea isegi tema, kas sammast on üldse võimalik 28. novembril pidulikult avada.

Tõsi, tšehhid üritavad leiutada üha uusi nippe monumendi kiiremaks püstipanekuks. Algse idee järgi oleks samba keskel asuv raudbetoonist kandekonstruktsioon valatud kohapeal. Lootusega üks kuu kallist tööaega kokku hoida on sellest loobutud.

Nüüd plaanivad tšehhid teha samba keskosa ehk asjaosaliste kõnepruugis "korstna" betoonplokkidest. Need tehtaks valmis eritellimusel mõnes tehases, veetaks suurte treileritega Harjumäele ja laotaks seal üksteise otsa. Kes need plokid valmis teeb, sellest pole kaitseministeeriumil täna aimugi. Betoonitehasega kaubale saamine on tšehhide rida.

Pärlin möönab, et nii rasket projekti pole tal varem olnud. Ta tahaks selle samba valmis saada, mis tähendab tõenäoliselt kompromissi tehnoloogiliste ja kunstiliste lahenduste vahel.

"Kunst on vaataja silmades," ütleb Pärlin kinnituspoltide kohta. Väiksemaks neid teha enam ei saa, sest muidu ei anna tšehhid sambale garantiid. 

Ilma kinnituspoltideta aga Pärlini arvates ei saa. 250kilosed meeter korda kaks suurusega klaaspaneelid peavad olema kõvasti kinni, et need samba all jalutavatele inimestele pähe ei kukuks. Klaas on kapriisne materjal, mis palavaga paisub ja külmaga kokku tõmbub. Vabadussamba puhul ulatub klaasi lubatud "mängimine" kuni kuue sentimeetrini.

Eelarve ähvardab lõhki minna?

Kaitseministeeriumi ajab tagant tähtaeg. Eesti poliitikud eesotsas Andrus Ansipi valitsusega on andnud rahvale kerglasi lubadusi, mille täitmine käib täna üle jõu. Korralduse ehituslepingu sõlmimiseks andis valitsus alles tänavu jaanuaris, kui samba avamiseni oli jäänud kümme kuud.

Tšehhid on rääkinud Veiko Pärlinile, et mujal Euroopas tehakse selliseid projekte poolteist aastat. Nii suurt ja keerulist klaassammast ei ole aga kusagil ehitatud.

Veel rohkem kui hilinemist kardavad tellijad sellega kaasnevat projekti kallinemist. Möödunud nädalal Ekspressile antud intervjuus väitis Sans Souci juht Martin Chab, et tšehhidel pole õigust kokkulepitud 53 miljonist kroonist rohkem raha küsida.

Kuid ingliskeelses ehituslepingus on selgelt kirjas:

1) Kui ehitus hilineb eestlaste süül ja tšehhidel tekib kulusid, tuleb need kinni maksta.

2) Kui eestlased muudavad ehituse tehnilisi nõudeid ja tšehhid peavad tegema lisatööd, tuleb see jällegi kinni maksta.

Kui palju läheks meile maksma samba autorite soov nähtavatest kinnituspoltidest loobuda ja nõuda tšehhidelt hoopis uut tehnilist teostust?

Kaitseministeeriumi Ekspressile antud ehituslepingust on tšehhidele esitatud tehnilised nõuded kustutatud. Põhjendus: tegemist on Sans Souci ärisaladusega. 

Rainer Sternfeldi väitel on lepingus punkt, et samba kinnitusvahendid ei tohi välja paista. Kui see on nii, siis peaksid tšehhid oma senise töö tasuta ringi tegema.

Kuid klaasitehasel on õigus keelduda muudatusettepanekutest, mida nad ei suuda teostada. Sel juhul võib Sans Souci sambaehitusest üldse loobuda. Lepingu lõpetamisel peab kaitseministeerium maksma tšehhidele kohe välja 16 miljonit krooni, millele võivad lisanduda kahjutasud.

Eesti ajaloo kõige kallima ja tähtsama ausamba püstitajad on sattunud lõksu, kust ei ole ühtki head väljapääsu.

"Inimesed ei taha halba lahendust"

Rainer Sternfeld mõistab, et tema ettepanek aeg maha võtta ei pruugi võimukoridorides väga palju maksta: "Lõppsõna ütleb ikka kaitseministeerium."

Sternfeldile annab tuge lihtsate inimeste poolehoid: "Kui me vahetasime vabadussamba materjali dolomiidi asemel klaasi vastu, siis rahva toetus monumendile tõusis kaks korda. Inimesed on nõus alla neelama tähtaja edasi lükkumise, aga mitte halba lahendust. Me peame tagama samba turvalisuse, aga ka kunstiliselt parima tulemuse."

Sternfeld on alles 25aastane. Ta ei tahaks elada elu lõpuni sisepiinadega, et vabadussammas ei tulnud ideaalne. Kui talle ainult antaks monumendi jaoks natuke rohkem aega...

LOE KA: Priit Hõbemägi: Vabadussammas upub saladuste sohu

Kaitseministeerium varjab olulist infot

Kaitseministeerium keeldub avaldamast suurt osa vabadussamba ehituse lepingust, viidates Tšehhi klaasivabriku ärisaladuse kaitsmisele.

Salastatud on näiteks tootjale esitatud ülesanded, samba garantii, töö vastuvõtmise tingimused, poolte võimalike kohtuvaidluste pidamise kord jne.

Ekspress kaalub andmekaitse inspektsioonile kaitseministeeriumi peale teistkordse kaebuse esitamist, et tagada avaliku teabe seaduse täitmine ministeeriumi poolt.

Samas on kuidagi imelik, et kaitseministeerium kaitseb suurema innuga tšehhide ärihuvisid kui eestlaste õigust olla informeeritud ajaloo kalleima monumendi püstitamisest.


Tšehh klaasivabrikant: Poldid jäävad!

Sans Souci juht Martin Chab keeldus Ekspressi küsimustele pikemalt vastamast, viidates ajapuudusele.

Chab ütles vaid üht: "Poltide probleem on ammu lahenduse leidnud. Poltide peale pannakse klaasist "mütsid" ning selle lahenduse on autorid heaks kiitnud."

Toivo Tänavsuu