Vaesevõitu Eestis elavad Euroopa kõige ahnemad rõiva- ja jalatsikaupmehed
Samal ajal kui Euroopa juhtriikides odavnesid rõivad ajavahemikul 2005–2011 isegi kuni 14 protsenti, kallinesid need Eestis ligi 17 protsenti. Sellisele järeldusele jõudis Hollandi välisministeeriumi turundusorganisatsioon CBI mullu avaldatud uuringus.
CBI tõstab Eestit esile tabelis, mis käsitleb Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Hollandit ja Hispaaniat, justkui kurioosumit – kõrvuti Euroopa häbilapse Kreekaga, kus rõivad kallinesid vaid 1,3 protsendi võrra.
Eesti kaupmees põhjendab siinseid kõrgeid hindu turu väiksusega, kuid tegelikkuses virutab hulgilaost toodud rõivastele ja jalatsitele palju suurema marginaali kui tema kolleegid mujal Euroopas. Statistikaameti andmetel kõikus kehakatetega kauplevate ärimeeste poolt Eestis lisatav marginaal mullu ülikõrgel tasemel, 59–86 protsendi vahel. Nii uljas hinnakujundus annab silmad ette Euroopa Liidu keskmisele, mis oli hinnanguliselt 45–75 protsenti. Nimetatud vahemike suurem protsendimäär pärineb aasta lõpu kvartalist, kui valitseb jõuluaegne ostubuum. Väikseim marginaal aga kuulub aasta alguse kvartalisse, mida iseloomustab pühadejärgsete odavmüükide laine.
Kohalikud kaupmehed elavad justkui lakkamatus jõulumeeleolus, sest võivad endale lubada sama suurt juurdehindlust nagu Euroopa kolleegid vaid aasta tähtsaimate ostupühade ajal. Kehakatete müügimarginaalid langesid ajutiselt vaid raskeimal kriisiaastal, 2009, nüüd aga on tõusnud endisele tasemele.
Eesti kaupmehed põhjendavad nii silmatorkavaid hinnakääre meie rahva üha kasvava jõukusega, mistõttu eelistatakse aina kallemaid rõivaid. Selles peitub oma tõetera, kuid samal ajal lubavad ka teiste Euroopa riikide elanike sissetulekud varasemast paremini riietuda. Kuid sellegipoolest on Euroopas hinnad langenud, ehkki nii puuvilla kui ka villa hind on kasvanud ja Hiina odavat õmblustööd pakkuvad vabrikud küsivad tellijatelt aina rohkem raha.
Hollandlaste uurimus näitab ilmselgelt seda, mis igale reisivale eestlasele on niigi ilmselge. Pärast välisreisi mõnda Tallinna rõiva- või jalatsikauplust külastades tabab poodlejat alati hinnašokk: sarnased kaubad maksavad kodulähedases poes palju rohkem kui välismaal.
Kahtlane argument
Leti taga töötavad daamid ei oska kunagi selgitada, kas tegemist on optilise efektiga või „keevitab” nende pood tõepoolest hinnasildile numbreid mõõdu- ja häbitundeta juurde. Kuid väga sageli tunnistavad müüjad, et paljud eestlased kurdavad Eestis müügil olevate kaupade liiga kõrgete hindade üle, eriti võrreldes teiste riikidega.
Ettevõtete juhid põhjendavad šokeerivalt kalleid hindu Eesti liiga väikese turumahuga: oma 1,3 miljoni elanikuga anname tõepoolest ühte silma kinni pigistades väikese Saksa linna mõõdu välja.
Tarbijat päästabki niimoodi vaid üks lahendus: osta oma kehakatted välismaalt.
KOMMENTAAR
Meie nii palju ei lisa
Jaanika Raudam
B.W.T. King AS-i juhatuse liige
Rõivaste puhul võivad ülikõrged marginaalid tõepoolest tõsi olla, kuid meie oma jalatsite hinnale küll nii palju juurde ei lisa. Kinnitan, et Walkingi kauplustes müüdavate jalatsite hinnad on pärast euro tulekut hoopis langenud. Tavaostja peab Eestis kehtivaid hindu sageli mujal maailmas olevatest hindadest kõrgemaks, sest ta võib võrrelda omavahel sobimatute segmentide tooteid. Kvaliteetsed tooted ongi kallimad, kuid inimene ei pruugi juhuvõrdluses seda erinevust märgata.
Kõrge hind on paratamatu
Erkki Laugus
Tallinna Kaubamaja tegevdirektor
Eestisse sisseostetavate kaupade hinnad on väikeste partiide tõttu kallimad. See olukord muutuks, kui me suudaksime laieneda nii, et kaubakogused suurenevad mitu korda. Praegu üritame samasse kontserni kuuluvate SHU ja ABC Kingaga tarneid paremate hindade võitmise nimel ühtlustada.
Kõnealused marginaalinumbrid on lihtsalt üks statistiline reaalsus, millega Eestis kaubeldes tuleb arvestada. Lisaks väikesele kogusele peame oma kaubad kohale vedama palju kaugemalt.
