Vaevatud president Lipstok
Kuluaarides sahistatakse, et Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ajab jõuliselt mingit oma poliitikat ja üritab maha võtta president Andres Lipstokki.
Muu hulgas tahtvat Männik suruda panga juhtkonda endist rahandusministrit Taavi Veskimägit (kes ütleb Ekspressile, et "mina ei ole sellest kellegagi rääkinud, aga riigi rahandus on kindlasti minu teema") ning teeb lobi, et lasta lõdvemaks kommertspankadele kehtestatud mängureegleid.
Rootsis sõjapõgenike laagris sündinud Männikul on kokkuhoidliku mehe maine. Eesti Telekomi peadirektorina lasi ta suure osa töötajatest lahti, et kulud madalal hoida.
Mullu mais Eesti Panga nõukogu esimeheks saades kuulutas Männik, et loobub autojuhist ning tahab kärpida nõukogu liikmete tasu. Nüüd räägib ta tervet panka hõlmavast kokkuhoiukavast ning vajadusest muuta asutus avatumaks.
Muidugi pole Männik maja sees popp. Tema eelkäija Mart Sõrg ei teinud tormakaid avaldusi. Mõned keskpanga töötajad lausa pelgasid majandusteadlase Andres Arraku kandidatuuri nõukogu esimehe kohale, sest Arrak kritiseerib avalikult igasuguseid lollusi. Kuidas küll sellise mehe mahlakat juttu kontrolli all hoida?
Pensioniealine Männik osutus sama isemeelseks. "Ta võib küll chill välja näha, kuid vahetevahel ägestub kiiresti," kirjeldab üks tuttav.
Nooruses epeevehklemist harrastanud Andres Lipstok on soliidne, rahulik ja poliitiliselt kogenud - tõusis rahandusministri asetäitjaks juba nõukaajal. Ehk igati sobiv tegelane keskpanga presidendiks.
Aga tema saavutused?
Eesti eesmärk oli minna üle eurole jaanuariks 2007. See kukkus läbi. Laenubuumiga ei saanud Eesti Pank hakkama, samuti hinnatõusude ohjeldamisega. Kuid meie rahasüsteemis pole keskpangal selleks ka eriti suuri võimalusi ehk osaliselt oli tegemist paratamatusega.
"See asutus vajab reorganiseerimist," ütleb üks rahandusala asjatundja.
"Seisev vesi - täielik stagnatsioon," lisab teine.
Estonia puiesteel terve kvartali enda alla neelanud Eesti Panka on koondunud riigi üks paremaid ajutruste. Mullune kasum oli üle 1,2 miljardi krooni ehk rekordiliselt suur.
Kuid meedia kotib keskpanka, sest seal töötab liiga palju inimesi liiga rasvase palgaga. Üldsus ei tea, mida seal tehakse, sest Eesti Pank pole erinevalt tavalistest riigiasutustest üles riputanud oma ametikohtade nimekirja.
Keskpankurid küsivad isekeskis ikka ja jälle, milleks sellist avalikustamist vaja on. Nad tahaksid olla puutumatud nagu kaitsepolitsei ja teabeamet. See vaid tsementeerib trellitatud kindluse imagot.
Veelgi rohkem ärritavad rahvast pankiiride palgad. Lipstoki põhipalk tõusis mullu 80 000 kroonilt 98 000 peale.
Ja sel ajal, kui kogu riik tuksub palgakärbete rütmis, tegeleb Eesti Pank hämamisega! Keskpank teatas aastavahetusel, et tema põhilised tegevuskulud vähenevad tänavu 12 protsendi võrra, kuid vähesed panid tähele, et suurem osa kokkuhoiust ei pidanud tulema mitte palkade, vaid uute kupüüride trükkimise arvelt.
(Lõpuks sel teisipäeval otsustas keskpank, et vähendab juhatuse liikmete palka kümnendiku võrra.)
Lipstok ütles tihedale töökavale viidates (kohtumised Rootsi rahandusministriga, panganõukogu istung jne) usutlusest Ekspressiga ära.
Jaan Männik möönis aga teatavaid erimeelsusi Lipstokiga. "Julgeksin öelda, et meil on erinevad suhtumised, erinevad nägemused. Aga tüli ei ole."
Männik eitas Lipstoki minemapuksimist. "Me ei ole sellised juttusid ajanud, et ta lahkuks. Eesti Panga seadus kaitseb tippametnikke. Regulatsioon on selline, et kui need inimesed ametisse määratakse, siis nad saavad sisuliselt ainult omal soovil tagasi astuda. Ka mind maha võtta on peaaegu võimatu." Mis on tõstatanud küsimuse, et ehk lahkub Lipstok ise veel enne suve 2012, kui tema leping täis saab.
Näiteks tervise tõttu.
Juba neli aastat tagasi märkis Ekspress, et tervisest rääkides muutub Lipstok ettevaatlikuks: "Lonkan sellepärast, et üks kõõlus on viga saanud. Ja ma pole kordagi elus haiguslehel olnud!"
Õli valas tulle mullu märtsis Naistelehes ilmunud lugu, kus väideti, et "Lipstok on tuttavate kinnitusel juba aastaid võidelnud väga tõsise kroonilise haigusega sclerosis multiplex. See on närvisüsteemi haigus, mida saab raviga küll kontrolli all hoida, kuid sellest enam ei parane. Aastatega haigus vaid süveneb." Lipstok ise loos sõna ei võtnud.
Viimasel ajal räägitakse tema tervisest taas. Kuid mingit äraminemise juttu pole president avalikult rääkinud.
"Mul ei ole indikatsioone, et ta tahaks tagasi astuda," ütleb ka Männik.
Tegelikult roolivad keskpanka asepresidendid, kelle läbisaamine pole paremate killast. Aga nad on asjad omavahel ära jaganud ja masinavärk töötab.
Neist kõige säravam ja avatum on Andres Sutt. Just tema pidas kõnelusi rootslaste, lätlaste ja IMFiga.
Teda peeti Lipstoki võimalikuks järeltulijaks. Seetõttu tuli paljudele üllatusena uudis, et Sutt lahkub pangast ja läheb suvel IMFi nõunikuks.
Kes saab tema asemele ja kas üldse saab, pole selge, sest nõukogu esimees Männik soovib Eesti Panga struktuuri muuta.
Teine asepresident Märten Ross tegeleb makroasjadega. Avalikkuse ees on ta pigem kidakeelne, kuid seda enam hinnatud kulisside taga. Muuhulgas kuulus ta selle teadlaste rühma sekka, kes aitas valitsusel riigieelarvet kärpida ja tegi ettepaneku peatada sissemaksed pensioni teise sambasse.
Rein Minka hoolitseb sularaha ja kõige muu sellise eest, millest räägitakse vaid keskpankurite Valhallas. Teda peetakse vana kooli meheks, kes ei taha midagi reformida.
Üks hästiinformeeritud tegelane avaldab arvamust, et "hoopis Männik on ebakompetentne". "Ta tegeleb mingi tsitadelli lammutamisega, tahab Veskimägit asepresidendiks teha ja vähendada pankade omakapitali määra. Kuid parim elukindlustus pankadele on praegu suur omakapital! Lipstoki mahavõtmiseks ei ole mingit sisulist põhjust."
Ka lihtne žurnalisti loogika ütleb, et Lipstok ei kavatse praegu lahkuda, sest lähiajal võib avaneda tema elu šanss. Siim Kallas tõi Eesti rahvale armastatud krooni. Aastal 2011 võib Lipstok tuua meile ühisraha euro. Ta purustaks sellega kõik devalveerimishirmud ja kirjutaks end kuldsete tähtedega eesti rahva ajalukku. Selle eesmärgi nimel tasub end vaevata.
