03.04.2009, 00:00
Vaevatud president
Eesti Panga president Andres Lipstok (52) tahab end kirjutada ajalukku euro maaletoojana. Kas tema tervis peab vastu?
Kuluaarides sahistatakse, et Eesti Panga nõukogu esimees Jaan
Männik ajab jõuliselt mingit oma poliitikat ja üritab maha
võtta president Andres Lipstokki.
Muu hulgas tahtvat
Männik suruda panga juhtkonda endist rahandusministrit Taavi
Veskimägit (kes ütleb Ekspressile, et “mina ei ole sellest
kellegagi rääkinud, aga riigi rahandus on kindlasti minu
teema”) ning teeb lobi, et lasta lõdvemaks kommertspankadele
kehtestatud mängureegleid.
Rootsis
sõjapõgenike laagris sündinud Männikul on kokkuhoidliku
mehe maine. Eesti Telekomi peadirektorina lasi ta suure osa
töötajatest lahti, et kulud madalal hoida.
Mullu mais
Eesti Panga nõukogu esimeheks saades kuulutas Männik, et loobub
autojuhist ning tahab kärpida nõukogu liikmete tasu. Nüüd
räägib ta tervet panka hõlmavast kokkuhoiukavast ning
vajadusest muuta asutus avatumaks.
Muidugi pole Männik maja
sees popp. Tema eelkäija Mart Sõrg ei teinud tormakaid avaldusi.
Mõned keskpanga töötajad lausa pelgasid
majandusteadlase Andres Arraku kandidatuuri nõukogu esimehe kohale,
sest Arrak kritiseerib avalikult igasuguseid lollusi. Kuidas küll sellise
mehe mahlakat juttu kontrolli all hoida?
Pensioniealine Männik
osutus sama isemeelseks. “Ta võib küll chill välja
näha, kuid vahetevahel ägestub kiiresti,” kirjeldab üks
tuttav.
Nooruses epeevehklemist harrastanud Andres Lipstok on
soliidne, rahulik ja poliitiliselt kogenud – tõusis
rahandusministri asetäitjaks juba nõukaajal. Ehk igati sobiv
tegelane keskpanga presidendiks.
Aga tema saavutused?
Eesti eesmärk oli minna üle eurole jaanuariks 2007. See kukkus
läbi. Laenubuumiga ei saanud Eesti Pank hakkama, samuti
hinnatõusude ohjeldamisega. Kuid meie rahasüsteemis pole keskpangal
selleks ka eriti suuri võimalusi ehk osaliselt oli tegemist
paratamatusega.
“See asutus vajab reorganiseerimist,”
ütleb üks rahandusala asjatundja.
“Seisev vesi
– täielik stagnatsioon,” lisab teine.
Estonia
puiesteel terve kvartali enda alla neelanud Eesti Panka on koondunud riigi
üks paremaid ajutruste. Mullune kasum oli üle 1,2 miljardi krooni ehk
rekordiliselt suur.
Kuid meedia kotib keskpanka, sest seal
töötab liiga palju inimesi liiga rasvase palgaga. Üldsus ei tea,
mida seal tehakse, sest Eesti Pank pole erinevalt tavalistest riigiasutustest
üles riputanud oma ametikohtade nimekirja.
Keskpankurid
küsivad isekeskis ikka ja jälle, milleks sellist avalikustamist vaja
on. Nad tahaksid olla puutumatud nagu kaitsepolitsei ja teabeamet. See vaid
tsementeerib trellitatud kindluse imagot.
Veelgi rohkem
ärritavad rahvast pankiiride palgad. Lipstoki põhipalk
tõusis mullu
80 000 kroonilt 98 000 peale.
Ja sel ajal,
kui kogu riik tuksub palgakärbete rütmis, tegeleb Eesti Pank
hämamisega!
Keskpank teatas aastavahetusel, et tema
põhilised tegevuskulud vähenevad tänavu 12 protsendi
võrra, kuid vähesed panid tähele, et suurem osa kokkuhoiust ei
pidanud tulema mitte palkade, vaid uute kupüüride trükkimise
arvelt.
(Lõpuks sel teisipäeval otsustas keskpank, et
vähendab juhatuse liikmete palka kümnendiku võrra.)
Lipstok ütles tihedale
töökavale viidates (kohtumised Rootsi rahandusministriga,
panganõukogu istung jne) usutlusest Ekspressiga ära.
Jaan Männik möönis aga teatavaid erimeelsusi Lipstokiga.
“Julgeksin öelda,
et meil on erinevad suhtumised, erinevad nägemused. Aga tüli ei
ole.”
Männik eitas Lipstoki minemapuksimist. “Me ei ole
sellised juttusid ajanud, et ta lahkuks. Eesti Panga seadus kaitseb
tippametnikke. Regulatsioon on selline, et kui need inimesed ametisse
määratakse, siis nad saavad sisuliselt ainult omal soovil tagasi
astuda. Ka mind maha võtta on peaaegu võimatu.” Mis on
tõstatanud küsimuse, et ehk lahkub Lipstok ise veel enne suve 2012,
kui tema leping täis saab. Näiteks tervise tõttu.
Juba
neli aastat tagasi märkis Ekspress, et tervisest rääkides muutub
Lipstok ettevaatlikuks: “Lonkan sellepärast, et üks
kõõlus on viga saanud. Ja ma pole kordagi elus haiguslehel
olnud!”
Õli valas tulle mullu märtsis Naistelehes
ilmunud lugu, kus väideti, et “Lipstok on tuttavate kinnitusel juba
aastaid võidelnud väga tõsise kroonilise haigusega
sclerosis multiplex. See on närvisüsteemi haigus, mida saab
raviga küll kontrolli all hoida, kuid sellest enam ei parane. Aastatega
haigus vaid süveneb.” Lipstok ise loos sõna ei
võtnud.
Viimasel ajal räägitakse tema tervisest taas.
Kuid mingit äraminemise juttu pole president avalikult
rääkinud.
“Mul ei ole indikatsioone, et ta tahaks tagasi
astuda,” ütleb ka Männik.
Tegelikult roolivad
keskpanka asepresidendid, kelle läbisaamine pole paremate killast.
Aga nad on asjad omavahel ära jaganud ja masinavärk
töötab.
Neist kõige säravam ja avatum on Andres
Sutt. Just tema pidas kõnelusi rootslaste, lätlaste ja IMFiga. Teda
peeti Lipstoki võimalikuks järeltulijaks. Seetõttu tuli
paljudele üllatusena uudis, et Sutt lahkub pangast ja läheb suvel
IMFi nõunikuks.
Kes saab tema asemele ja kas üldse saab, pole
selge, sest nõukogu esimees Männik soovib Eesti Panga struktuuri
muuta.
Teine asepresident Märten Ross tegeleb makroasjadega.
Avalikkuse ees on ta pigem kidakeelne, kuid seda enam hinnatud kulisside taga.
Muuhulgas kuulus ta selle teadlaste rühma sekka, kes aitas valitsusel
riigieelarvet kärpida ja tegi ettepaneku peatada sissemaksed pensioni
teise sambasse.
Rein Minka hoolitseb sularaha ja kõige muu sellise
eest, millest räägitakse vaid keskpankurite Valhallas. Teda peetakse
vana kooli meheks, kes ei taha midagi reformida.
Üks
hästiinformeeritud tegelane avaldab arvamust, et “hoopis Männik
on ebakompetentne”. “Ta tegeleb mingi tsitadelli lammutamisega,
tahab Veskimägit asepresidendiks teha ja vähendada pankade
omakapitali määra. Kuid parim elukindlustus pankadele on praegu suur
omakapital! Lipstoki mahavõtmiseks ei ole mingit sisulist
põhjust.”
Ka lihtne žurnalisti loogika ütleb, et Lipstok
ei kavatse praegu lahkuda, sest lähiajal võib avaneda tema elu
šanss. Siim Kallas tõi Eesti rahvale armastatud krooni. Aastal
2011 võib Lipstok tuua meile ühisraha euro. Ta purustaks sellega
kõik devalveerimishirmud ja kirjutaks end kuldsete tähtedega eesti
rahva ajalukku. Selle eesmärgi nimel tasub end vaevata.
Eesti Panga rekordkasum | |
kasum, mln kr | |
1999 | -79 |
2000 | 158 |
2001 | 531 |
2002 | 601 |
2003 | 276 |
2004 | 251 |
2005 | 237 |
2006 | 195 |
2007 | 486 |
2008 | 1247 |
2009 | 332* |
* eelarve
allikas: Eesti Pank