Vähirakud aga suudavad seda mehhanismi mingil põhjusel ignoreerida - nad ei sure, vaid hakkavad hoopis vohama. Tulemuseks on kasvaja tekkimine ning arenemine. Selline resistentsus on seda kummalisem, et teatud tüüpi vähirakkudes - soolestikuvähi, leukeemia, naha- ja maksavähi puhul - leidub vähirakkudes väga suures koguses päästikvalku prokaspaas-3.

Illinoisi ülikooli teadlased teatasid hiljuti aga uue sünteetilise aine loomisest, mis näib ka vähirakkudele nende "suremiskohustust" meelde tuletavat, jättes hea tervise juures asuvad rakud samas puutumata, kirjutas BBC.

Pärast enam kui 20 000 sünteetilise aine proovimist jäi teadlastele silma molekul tähisega PAC-1, mis kutsus nii hiire ka kui inimese kehast eraldatud vähirakkudes esile prokaspaas-3 muutumise kaspaas-3ks ning seeläbi ka rakkude surma.

Seejuures ei mõjutanud PAC-1 manustamine kuigivõrd terveid rakke, sest neis leidus kõnealustest vähirakkudest märksa vähem valku prokaspaas-3. Ühelt ja samalt isikult võetud vähirakkude ning tervete keharakkude katsetamise käigus PAC-1 annusega selgus, et kasvajarakud olid aine suhtes kuni 2000 korda tundlikumad kui tavarakud. Avastuse põhjal tulevikus välja töötatavad ravimeetodid eeldavad seega, et patsiendi kasvajarakkudes leidub prokaspaas-3 oluliselt rohkem kui tervetes rakkudes.

Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus hindas avastust väga huvitavaks, kuid meenutas samas, et sarnaste päästikmehhanismide leidmisest on teatatud varemgi - kliinilisse rakendusse on aga jõudnud väga vähesed.

"Leitud molekul üksinda ei hakka kliinilises praktikas rolli etendama, vaid pigem ehk koos juba tuntud preparaatidega, mis on mõeldud kasvajarakke hävitama, kuid mis real juhtudel praegu ei toimi. Võib-olla seal olekski uuest valgust suur abi - valmistada organismi ette teiste ravimite toimeks," ütles Everaus. "Kuid kasvaja oskab end nii kavalalt üles ehitada, et kasvajarakud takistavad lausa erinevate ravimite ringlust veres. Kasvajarakud ehitavad endale n-ö müüri ette."

Everausi sõnul on üks asi saavutada häid tulemusi katseklaasi asetatud vähirakkudega, teine asi aga üritada hävitada end organismis sisse seadnud vähkkasvajat. "Vähkkasvaja on paraku kaval. Peremeesorganismis hakkab toimima justkui teine elu, mis käib oma seaduste järgi ja surub need peale ka peremeesorganismile."

Mänguteooria seletab vähi arengut

Vähkkasvaja toimimise keerukust illustreerib ka Michigani ülikooli politoloogi Robert Axelrodi katse selgitada mänguteooria abil vähirakkude omavahelisi suhteid kasvajas. Matemaatikat ja majandusteadust ühendava mänguteooria toel on varemgi seletatud bioloogiliste liikide ja ka loomakooslustes elavate üksikindiviidide käitumist, kes kalduvad teatud situatsioonides tegema koostööd, ehkki püüdlevad isekate ja omakasupüüdlike eesmärkide poole.

Axelrodi meelest võib ka iga vähirakku vaadelda ühe "m&a uml;ngijana", sest vähkkasvaja iga rakk kätkeb endas isesuguseid mutatsioone ja seeläbi on ka iga raku vajadused erinevad, kirjutab ajakiri New Scientist. Vähirakkude "mäng" on edukas aga ainult siis, kui neil õnnestub üheskoos kasvada edukaks vähkkasvajaks - ning selle eesmärgi saavutamine näib rakkudelt eeldavat omavahelist koostööd.

Nii näiteks kasvab vähkkasvaja sel teel, et levitab naaberkudedesse rakkude vohamist soodustavaid keemilisi signaale. Samas pole sugugi kõik kasvaja rakud võimelised selliseid signaale välja saatma. Siin tulevadki neile appi teised rakud, kes hädisema vähiraku välja saadetud signaale täiendavad.

"Vähk suudab suurepäraselt üle kavaldada meie organismi püsimise ja regulatsioonimehhansimi tugikolmiku: närvisüsteemi, hormoonsüsteemi ja immuunsüsteemi," nõustus ka Hele Everaus ideega, et vähkkasvaja rakud võivad omavahel koostööd teha.

Vähk armastab rasva

Kolmas uuring, mis korraldati Californias asuvas Cedars-Sinai meditsiiniuuringute keskuses, tõi välja seose naiste ülekaalulisuse ning munasarjavähi riski vahel. Tõsiasi, et ülekaalulisus suurendab vähi tekkimise võimalusi, oli teada varemgi, kuid nüüd selgus, et keharasv võib ka vähi arengu muuta agressiivsemaks.

Just rasvarakkude eritatav hormoon või valk võib panna jõuliselt vohama munasarjavähi. Kuidas täpselt see juhtub, vajab seel selgitamist.

Igal juhul oli ilmne, et uuringus osalenud ülekaalulistel naistel ilmus munasarjavähk pärast vähiravi lõppu kiiremini tagasi ja kutsus esile ka varasema surma kui ideaalkaalus vähihaigetel.