K-Arvutisalong kahtlustab portaalis minut.ee ilmunud ettevõttele varju heitva uudise taga konkurentide laimukampaaniat ning nõuab advokaadibüroo abil väidete ümberlükkamist.

Uudisteportaalis minut.ee ripub 13. veebruarist kasutajanime “Asjaarmastajast Kommentaator” all lisatud pikem arvamus K-Arvutisalongi kaubamärgi all odavat arvuti- ja fotokaupa müüva ASi Klisseran kohta. Kommentaator loeb üles ettevõtte kehvad suhted maksuameti, pankade, tarnijate ja klientidega. Viitega maksuameti kodulehele mainib autor muuseas, et Klisseranil oli 1. veebruari seisuga üle 800 000 krooni küündiv käibemaksuvõlg ja maksude viivist üle 50 000 krooni. Veel kümme päeva hiljem oli Klisseranil e-maksuametis üleval 400 000kroonine võlg.

“Kas K-Arvutisalong on suurim Eesti arvutituru komeet, mis tõmbab kustudes kaasa ka mõned hankijatest? Kas pankrotiprotsess saab olema tervendav või lõpeb kohutavate pettuste ilmsikstulemisega?” võtab portaalikasutaja teema kokku.

K-Arvutisalong saatis seepeale minut.ee'le Aare Targa büroo vahendusel nõude uudis ja selle juurde käivad kommentaarid internetist maha võtta. Kuna politsei anonüümset kommentaatorit leida ei aidanud, selgitasid Klisserani töötajad tema isiku välja omal käel. Klisserani juhi Peeter Kargu sõnul on tegemist konkureeriva ettevõtte juhtivtöötajaga.

“Kui sulle ei meeldi konkurendi tegevus, siis normaalne oleks proovida ise teha asju paremini,” leiab Kargu. “Kui meil on ajatatud käibemaksuvõlg, [siis see] ei tähenda, et oleme pankrotti minemas.” K-Arvutisalongi majandusraskuste kohta info levitajate suhtes ühishagi esitamiseks peab Klisseran praegu advokaadiga nõu. Tema sõnul pole ettevõttel siiski tingimata tahtmist asja kohtusse viia. Kui veebiportaali toimetus Klisserani ees vabandaks, oleksid nad valmis asja sinnapaika jätma.

25. veebruaril saatis minut.ee toimetus Klisserani esindajale vastuse. Minut.ee toimetaja Mauri Magabund on veendunud, et portaal pole esitanud K-Arvutisalongi kohta ebaõigeid andmeid. "Käsitleme internetis ilmunud andmeid samuti nagu paberkandjal ilmunuid. Et neid ei ole võimalik lihtsalt "maha võtta".” Portaali toimetaja viitab info kiirele levikule internetis - kui uudis ka maha võtta, siis on paljud kasutajad seda nagunii juba mujale kopeerinud.

“Kui Klisseran lükkaks mõne väite ümber, siis oleks kõik korras ning võiks avaldada paranduse või vabanduse. Aga kuna nad keelduvad ütlemast, mis artiklis faktiliselt vale on, siis pole justkui midagi teha,” on Magabund nõutu. “Kui luuakse pretsedent, kus kohtu kaudu võetakse veebisaidist uudis maha, siis võib nõuda ka suvalise ajakirjandusväljaande veebiversioonist andmete mahavõtmist.”

Meediaregulatsiooni reeglite järgi vastutavad informatsiooni sisu eest võrdselt nii autor kui infot levitav kanal. Kanali vastutus on seda suurem, kui allikas on anonüümne.

"Sama hästi võiks TV3 öelda, et nemad mingis saates esitatud info eest ei vastuta, sest saate tootis Ruut," toob Tartu Ülikooli meediaregulatsiooni õppejõud Halliki Harro-Loit võrdluse televisioonist. "Väide, et info avaldati lähtuvalt avalikkuse huvist, on antud juhul puhas propaganda."

Harro sõnul tuleb nii trüki-, audiovisuaalses kui ka uues meedias üha rohkem ette juhtumeid, kus konkurentsirelvana kasutatakse valeinfot. Laim hakkab levima kontrollimatult ja meedia usaldusväärsus saab kannatada. Samas on üha vähem juhtumeid, kus kannatanu pöördub õigluse saamiseks kohtusse. Eestis on tänaseni kolm Riigikohtus lahenduse saanud laimujuhtumit.