Väiksed nipid, väiksed trikid
Harry Klaar (31) on eesti arhitektuuri üks uusi tulijaid. Tema parimateks majadeks on Pelgulinna ja Kopli piiril paiknev lustakate rõdudega Kaera 22 ning Art Depoo Kalamajas. Mõlemad projektid on tegelikult üsna sarnased. Puna-valge-hall Kaera tänava korterelamu sai valmis üsna hiljuti ning on tegelikult ümber ehitatud endisest telefonikeskjaamast, Art Depoo aga endisest Norma plekitööstuse kompleksist. Mõlemat objekti müüdi tühjade karpidena, kuhu elanikud said teha sobiva suurusega tube või vajaduse korral, mooduleid liites, luua suurema korteri. Majadel on rõhutatult mitmepalgeline fassaad (loe: erilise kodu identiteet).
Sarnaselt paljude teiste loomeinimestega on Harry elu-, töö- ja mõttekaaslane sama eriala esindaja. Kätlin Saks on nagu Klaargi lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli, siis kunstiakadeemia magistriõppe ning praegu on neil oma büroo On Arhitektid. Noored arhitektid tegelevad nii ühiste kui ka eraldi objektidega. Põhiliselt on tehtud kortermaju ning eramuid.
Enne töötas Kätlin Siimu ja Kreisi firmas, Harry aga Muru ja Pere juures. Kuigi jah, et viimase büroo meedianägudeks on eblakad omanikud, siis enne Art Depoo valmimist Klaarist keegi suurt kuulnud ei olnud.
Kuna tööd on palju ja firma on väike, siis arhitektuurivõitlusega Klaar ja Saks suurt jantinud pole, välja arvatud kutsutud võistlused. Klaar: "Oleme küll tihti konkursi tingimused välja ostnud, kuid lõpuks pole ikka aega leidnud sellega tegelda. Muru-Peres töötades sai pühendatud konkurssidele rohkem aega." Auhinnatud võistlustöödeks on Eesti Maailmanäituse EXPO 2000 paviljon Hannoveris, Tallinna Linna piiritähis (koostöös Jan Skolimowskiga), Pärnu Vanalinna põhikooli võimlakorpus. "Praegu pigem püüame rahulikult ja korralikult teha üht projekti korraga." Siiski, kevadel lõppenud Pärnu piirivalvekordoni hoone konkursil saadi kolmas koht (sisuliselt oldi aga teised, kuna esimest preemiat välja ei antudki).
Praegu on valmimas näiteks traditsioonilisema ilmega korterelamu (Juurdeveo 19) ning Laagris kogunisti terve Nõlvaku elamukvartal. Sealsete siksakiliste katuste ning Kaera tänavaga sarnaste triipudega majade juures on pinnamoe rikastamiseks eksponeeritud Peeter I merekindluse kaitseehitiste varemeid. Tagamaks küllaldast päiksevalgust on enamik kortereid planeeritud läbi maja, esimese korruse korteritele on kavandatud maapinnal paiknev terrass, teisel ja kolmandal korrusel on suured rõdud.
"Üritame ikka teistsuguseid lahendusi pakkuda," räägib Klaar.
Suurematest projektidest väärib kindlasti märkimist Pärnusse jõe äärde endise masinaehitustehase territooriumile kavandav 16korruseline "pilvelõhkuja" (Rääma 7). Sealne efektne kergklaas- ning metallpindadega fassaad peaks kuvama vee voolamist. Kas hoone ka tegelikult sellises mahus valmib, on esialgu veel kahtlane.
Tundub, et Klaari erutab ühelt poolt majade dekoratiivne nägu (edevad rõdud, roostes metall versus paas, triibud ja mummud) ning teisalt kasutajale paindliku põhiplaaniga mänguruumi tagamine.
Mida Klaar veel elult ootab? Ikka uusi väljakutseid: kavandada näiteks lasteaedu, koole, kohtumaju... Arenguruumi on.
Mida arvad Harry Klaari loomest?
Urmas Oja, ajakirja Eramu & Korter peatoimetaja:
Harry Klaari majad mõjuvad kuidagi reipalt ja idealistlikult, jäädes samal ajal heas mõttes robustseteks. Art Depoo, mis võib oma pleki ja raske metalliga ju ka meele karmiks muuta, on algusest peale meenutanud rohkem midagi suurtest rasketest tükkidest kokku pandud mängumaja. Teine näide arhitekti mängulustist (vanade tootmishoonete optimistlikuks elukeskkonnaks moondamisest) on Kaera 22 kortermaja oma hiigelkirja ja nõukogude lasteaedade ronimisatraktsioone meenutavate rõdukonstruktsioonidega. Vaatamata värvilisusele ja soovile kõrval jooksval Sõle tänaval oma edevusega kaasa rääkida, jääb Kaera tänava elamu mängulisuse doos, nagu ka Art Depoo puhul, siiski mõõdetuks.
