20.09.2007, 00:00
Vaikuse trummilööja Kristiina Ehin
Briti mainekaima luuletõlkepreemia võitis tänavu Ilmar Lehtpere (56) Kristiina Ehina (30) tekstidest koosneva valikkogu “The Drums of Silence” eest. Veiko Märka uuris, miks.
Fakt ise tekitab loomulikult poleemikat, et kes
nüüd kõvem tegija on – kas autor või
tõlkija. Ühest küljest ei saa tõlkija – saati
siis luuletõlkija – rolli kuidagi samastada kaupade vahendaja
või maaletooja rolliga. Teisest küljest – ilma
originaalloominguta ta endale kohta päikese all ei leiaks.
Kõrgtasemel inglise keele hariduse omandas puhastverd väliseestlane Lehtpere USAs Fairleigh Dickinson Universitys. Õpetas 17 aastat inglise keelt Saksamaal Essenis ühes keeltekoolis. Praktiline koostöö luuletaja ja tõlkija vahel raamatu kallal toimus vaid paari päeva jooksul Raplas.
Ehin ise väldib intervjuude andmist seoses preemiaga. Mis ometi tähendas väljavalimist sellisest aukartustäratavast nominentide reast, kuhu kuulusid ka eesti luulehuvilisele üsna koduselt kõlavad Rainer Maria Rilke ja Thomas Tranströmer. “Minu enesehinnang ei ole sellega seoses lakke tõusnud.” Raplas resideeriv ja üheksa kuu vanust poega Hannest kantseldav kirjanik tegeleb parasjagu hoopis proosalisemate asjadega. “Korjan õunu, kütan ahjusid. Äsja lõpetasin oma muinasjuturaamatu “Päevaseiskaja” käsikirja kokkupanemise. See tuleb umbes 180-leheküljeline, sisaldades arhiivitekstide põhjal tehtud ümberjutustusi,” räägib folkloristiharidusega poetess.
Ometi on Kristiina teened “The Drums of Silence’i” ilmumisel suuremad kui autoril tõlke puhul tavaliselt. Ta valis ise välja tekstid ning pani need järjekorda, mõtles välja pealkirja ning alapealkirjad. Kujund vaikuse trummidest on ühes luuletuses ka olemas.
Koos tõlkijaga Londonis preemiat vastu võtmas käies keskendus Ehin oma sõnul peamiselt kõigile nominentidele ette nähtud esinemisele. “Lootsin küll, et võidan. Aga eks seal hoidis igaüks endale pöialt.” Iga nominent (või tema esindaja) pidi kõigepealt lugema ühe luuletuse.
Kristiina luges sellest, kuidas meri muutub rahaks. “Mõte jõudis kohale küll,” meenutab ta. Kui auhind käes, tuli lugeda veel üks luuletus. Selleks valis Ehin “Kuldnaise”. Alltekst missugune!
Preemia suurus on 1500 naela, üleandmine toimus Londonis 7. septembril. Alles sellest sügisest Eestis elav ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias inglise keelt õpetav Lehtpere lisab: “Preemia lisaväärtus on see, et tegu on kõige tähtsama inglise tõlkeluuleauhinnaga ja väga suur auga. Nüüd võtavad inglise kirjastused eesti luulet tõsiselt – ja Kristiina luulet veel tõsisemalt. Ja muidugi minu tõlkeid ka.”
Kristiina mäletab, et tõlkija leidis tee tema tekstideni internetist. Lehtpere: “Lugesin Kristiina luulet neli aastat tagasi ja see liigutas mind väga sügavalt. Kaks aastat tagasi saatsin talle mõned tõlked.”
Varem on Lehtpere tõlkinud Livia Viitoli luulekogu “A Handful of Light”. Mõned Doris Kareva luuletused on ilmunud ajakirjades. “Olen tõlkinud ka Kristiina proosaraamatu “Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine” ja otsin selle jaoks kirjastust. Tõlgin Kristiina luulet edasi – üks suur inglise luulekirjastus on juba huvi avaldanud. Põhja- Iirimaal ilmub sügisel “My Brother Is Going off to War – Variations on a Theme”. Selles raamatus on Hella Wuolijoe “Sõja laul”, Kristiina novell “Rasked ajad” ja luuletus “sõidab sõtta mu vend”.”
“Vaikuse trummid” koosneb Ehina eestikeelseski trükiversioonis kättesaadavatest luuletustest. Aga tema järgmine kaastööraamat koos Ilmar Lehtperega, “New-Moonmorning”, mis peaks lähipäevadel ilmuma kirjastuselt Huma, sisaldab selliseidki tekste, mida saab esmalt lugeda inglise keeles.
Millistesse keeltesse oma loominguga Kristiina Ehin veel sattuda soovib?
“Mõnda suurde india keelde, mille kõrval inglise keeles lugejate arv kahvatub. Aga tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et mu luuletusi on tõlgitud islandi keelde. Nii et keele suurus ja lugejate arv pole minu jaoks kõige tähtsam.”
Kõrgtasemel inglise keele hariduse omandas puhastverd väliseestlane Lehtpere USAs Fairleigh Dickinson Universitys. Õpetas 17 aastat inglise keelt Saksamaal Essenis ühes keeltekoolis. Praktiline koostöö luuletaja ja tõlkija vahel raamatu kallal toimus vaid paari päeva jooksul Raplas.
Ehin ise väldib intervjuude andmist seoses preemiaga. Mis ometi tähendas väljavalimist sellisest aukartustäratavast nominentide reast, kuhu kuulusid ka eesti luulehuvilisele üsna koduselt kõlavad Rainer Maria Rilke ja Thomas Tranströmer. “Minu enesehinnang ei ole sellega seoses lakke tõusnud.” Raplas resideeriv ja üheksa kuu vanust poega Hannest kantseldav kirjanik tegeleb parasjagu hoopis proosalisemate asjadega. “Korjan õunu, kütan ahjusid. Äsja lõpetasin oma muinasjuturaamatu “Päevaseiskaja” käsikirja kokkupanemise. See tuleb umbes 180-leheküljeline, sisaldades arhiivitekstide põhjal tehtud ümberjutustusi,” räägib folkloristiharidusega poetess.
Ometi on Kristiina teened “The Drums of Silence’i” ilmumisel suuremad kui autoril tõlke puhul tavaliselt. Ta valis ise välja tekstid ning pani need järjekorda, mõtles välja pealkirja ning alapealkirjad. Kujund vaikuse trummidest on ühes luuletuses ka olemas.
Koos tõlkijaga Londonis preemiat vastu võtmas käies keskendus Ehin oma sõnul peamiselt kõigile nominentidele ette nähtud esinemisele. “Lootsin küll, et võidan. Aga eks seal hoidis igaüks endale pöialt.” Iga nominent (või tema esindaja) pidi kõigepealt lugema ühe luuletuse.
Kristiina luges sellest, kuidas meri muutub rahaks. “Mõte jõudis kohale küll,” meenutab ta. Kui auhind käes, tuli lugeda veel üks luuletus. Selleks valis Ehin “Kuldnaise”. Alltekst missugune!
Preemia suurus on 1500 naela, üleandmine toimus Londonis 7. septembril. Alles sellest sügisest Eestis elav ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias inglise keelt õpetav Lehtpere lisab: “Preemia lisaväärtus on see, et tegu on kõige tähtsama inglise tõlkeluuleauhinnaga ja väga suur auga. Nüüd võtavad inglise kirjastused eesti luulet tõsiselt – ja Kristiina luulet veel tõsisemalt. Ja muidugi minu tõlkeid ka.”
Kristiina mäletab, et tõlkija leidis tee tema tekstideni internetist. Lehtpere: “Lugesin Kristiina luulet neli aastat tagasi ja see liigutas mind väga sügavalt. Kaks aastat tagasi saatsin talle mõned tõlked.”
Varem on Lehtpere tõlkinud Livia Viitoli luulekogu “A Handful of Light”. Mõned Doris Kareva luuletused on ilmunud ajakirjades. “Olen tõlkinud ka Kristiina proosaraamatu “Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine” ja otsin selle jaoks kirjastust. Tõlgin Kristiina luulet edasi – üks suur inglise luulekirjastus on juba huvi avaldanud. Põhja- Iirimaal ilmub sügisel “My Brother Is Going off to War – Variations on a Theme”. Selles raamatus on Hella Wuolijoe “Sõja laul”, Kristiina novell “Rasked ajad” ja luuletus “sõidab sõtta mu vend”.”
“Vaikuse trummid” koosneb Ehina eestikeelseski trükiversioonis kättesaadavatest luuletustest. Aga tema järgmine kaastööraamat koos Ilmar Lehtperega, “New-Moonmorning”, mis peaks lähipäevadel ilmuma kirjastuselt Huma, sisaldab selliseidki tekste, mida saab esmalt lugeda inglise keeles.
Millistesse keeltesse oma loominguga Kristiina Ehin veel sattuda soovib?
“Mõnda suurde india keelde, mille kõrval inglise keeles lugejate arv kahvatub. Aga tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et mu luuletusi on tõlgitud islandi keelde. Nii et keele suurus ja lugejate arv pole minu jaoks kõige tähtsam.”