Vaktsiin või rõuged - mõlemad võivad tappa
Terrorismi, sealhulgas bioterrorismi kartev USA käivitas veebruari algul programmi, mille käigus vaktsineeritakse 500 000 tervishoiutöötajat rõugete vastu. Samas on viroloogid hoiatanud, et ettekujutus, nagu tapaksid rõuged miljoneid inimesi, kui terroristidel õnnestub haigust levitada, põhjustab asjatut paanikat.
The Financial Timesis ilmunud artiklis viidatakse ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uurimusele, kus väidetakse, et erinevalt näiteks gripist või leetritest ei levi rõuged sugugi ruttu, nagu arvatakse. Viirus kandub ühelt inimeselt teisele õhu kaudu, kusjuures nakatumiseks peab inimene olema nakkusekandjast umbes meetri kaugusel. Arusaam, et piisab ühest nakatunud terroristist, kes kõnnib ringi mööda New Yorki ja põhjustab niimoodi ülemaailmse epideemia, ei kannata kriitikat.
Küll aga võib ohtlikuks osutuda rõugetevastane vaktsineerimine. Ehkki "uue põlvkonna" vaktsiin on väljatöötamisel, kasutatakse praegu vaid vaktsiini, mis sisaldab elavat viirust. See aga võib põhjustada koguni vaktsineeritava surma. Tõenäosus on, tõsi küll, suhteliselt väike – üks-kaks surmajuhtumit miljoni inimese kohta –, ent umbes tuhandel miljonist võib tekkida eluohtlik reaktsioon. Ka võib viirus vaktsineeritud inimestelt edasi kanduda vaktsineerimata inimestele. See võib põhjustada tõsiseid tagajärgi näiteks haiglates, kus vaktsineeritud medõed ja arstid puutuvad kokku nõrgenenud immuunsüsteemiga haigetega. Spetsialistide arvates võib lühiajaline rõugetepuhang osutuda lõppkokkuvõttes massilisest vaktsineerimisest ohutumaks. Paljud tervishoiutöötajad ongi juba vaktsineerimisest keeldunud.
Teine rõugete ennetustööga seonduv probleem seisneb selles, et kannatada saavad ülejäänud tervishoiuprogrammid. Nakkushaiguste leviku piiramisega tegelenud tervishoiutöötajad on nüüd sunnitud keskenduma peamiselt rõugetele. Seetõttu kannatavad programmid, mis on suunatud võitlusele gripi, lastehaiguste, saastunud vee või toidu tarbimisest tingitud tõbede ja krooniliste haigustega.
Londoni Queen Mary meditsiinikooli viroloogiaprofessor John Oxfordi sõnul kannatavad lisaks USAle ka teised maad, sest selle asemel, et võidelda HIVi, tuberkuloosi ja gripiga, tuleb ilmselt kõigil nakkushaiguste spetsialistidel hakata peagi tegelema katku ja rõugetega.
Sellegipoolest on rõuged president Bushi administratsiooni algatatud kuue miljardi dollarilise programmi peamine sihtmärk.
Ehkki 1970. aastatel kuulutati rõuged maailmast kadunuks, võisid terroristid Ameerika luureekspertide sõnul saada viiruse oma käsutusse endisest Nõukogude Liidust. Ka Iraagil võib olla rõugeviiruse tagavara, mis korjati kokku 30 aastat tagasi, enne kui haigus riigis välja juuriti. Teatavasti säilitatakse rõugeviirust ka USA oma laboratooriumis.
