Vali suitsuandur oma elustiili järgi

Eesti Ekspress töötas välja tuleohutusspetsialiste küsitledes mudelsituatsioonid, millest anduri valikul kasu võiks olla.

Eilsest, 1. juulist on suitsuandur kohustuslik igas Eesti majapidamises. Praeguseks hetkeks on üle pooltes kodudest (EMORi uuringu põhjal 55 protsenti) andurid olemas. Väike kohustuslik vidin laes toob peresse hulganisti uusi probleeme: suitsuandurit tuleb pidevalt tolmuimejaga puhastada, kontrollida patareisid ja töökorras olekut... Ja ikkagi pole harvad juhud, kus andur pistab kõrvulukustavalt vilistama.

Pere elustiiliga sobiva alarmeerija väljavalimine on keeruline, kuna hästivarustatud poelettidel on erinevast hinnaklassist ja eri tööpõhimõtetega vidinaid. Kas osta 90-kroonine või tuhandekroonine, kas optiline või ioonandur? Ioonandur avastab paremini lahtist tuld, optiline avastab paremini hõõguvaid koldeid. Ioonandur on pisut odavam, aga optilisi andureid tuuakse millegipärast maale rohkem...

Millise firma toodet usaldada? Kõik nad näevad ühesugused välja.  Kauplustes ei tohiks olla ilma euromärgistuseta (EN 14604 ja CE) tooteid, seda on kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet. “Turult neid ei tasu osta,” ütleb Margo Tähe, kustutustööde spetsialist kustutusseadmete maaletoojafirmast Tamrex.

Viimaste kuude jooksul on Päästeameti inspektorid läbi käinud tuhandeid Eesti kodusid, jagades andureid, tuleohutuse-alast nõu ja kontrollides majapidamise tuleohutust.

Pilt ei ole rõõmustav. “Eesti kodude valmisolek ei ole hea. Vähestes kodudes on kustutid. Ei ole mõeldud, kuidas käituda, kui tulekahju puhkeb,” ütleb Dagi Dorbek, Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetusbüroo juhataja. “Kõige suurem mure on lohakus ja tähelepanematus, mis on eestlasele üsna omane. Palju on amortiseerunud elektrisüsteeme ja küttekoldeid,” lisab ta.

Maakodu omanikele

Maakodudes ja suvilates, kus talvel ei elata, on oht, et anduri patarei tühjeneb külma käes kiiremini ja neid peab sagedamini vahetama. Ahjud-pliidid ajavad suitsu sisse ka, sest kes see ikka järgib tuletõrje ettekirjutust lasta kaks korda aastas korstnapühkijal maja üle vaadata.

Autonoomne andur üksildases maakohas on mõttetu, sest kui ta seal häiresse läheb, pole kedagi peale metsloomade kuulmas. Õigem on sellistesse kohtadesse panna valvesüsteem, mis teatab häirest teie mobiiltelefonile vms. See on muidugi kallim.

Majades, kus on puuküte, tasuks mõelda ka vinguandurile – see on omaette toode, mis aga ei asenda suitsuandurit. On olemas ka suitsu- ja vinguanduri ühendatud variant, kuid see on palju kallim.

Elamine kööktoas

Viimaste aastate suurim mood – avatud köögiga korter – pole just kõige andurisõbralikum variant. Paljud lähtuvad loogikast, et köök on kõige tõenäolisem koht, kust tuli lahti võib minna ja paigutavad suitsuanduri ohuallika, st pliidi lähedusse. Ja siis imestavad, et iga pannkoogi- ja kalapraadimise peale pistab suitsuandur üürgama. Praakkaupa siunates viiakse vidin poodi tagasi.

Tegelikult ei tohi andurit köögi lähedussegi panna. Minimaalne kaugus pliidist peab olema kolm meetrit. Tamrexi kustutustööde spetsialist Margo Tähe ütleb, et kalapraadimine ongi kõrgendatud riskiga tegevus: “Kuigi kalapraadimine ei tekita mürgiseid gaase nagu näiteks teleka tossamaminek, annab ta siiski andurile sama signaali.”  Valehäiret võivad anda ka vannitoa lähedusse paigutatud andurid, sest need on tundlikud ka veeaurule. Omaette probleem on suitsuandurile koha leidmine katusealuses korteris, sest andurit päris nur ka panna ei tohi.

Suitsetajatele

Need, kel on veel vabadus kodus suitsu teha, võiksid valida optilise suitsuanduri, kuna see reageerib paremini hõõgumisele. Kui kodus on palju pehmet mööblit, võib ikka juhtuda, et säde lendab sohvasse – optiline suitsuandur fikseerib selle kiiremini.

Kustutustööde spetsialist Margo Tähe rahustab, et, sigaret näpus, mööda korterit liikuva inimese peale andur häiresse ei lähe, selleks on suitsu kontsentratsioon liiga väike.

Krishnaiidid jt romantikud

Paljudel on komme kodus viiruki abil eksootilist hõngu tekitada. Andur emotsionaalset komponenti ei arvesta ja reageerib tossu peale. Sama võib juhtuda, kui sünnipäevatordilt korraga palju küünlaid ära puhuda. Sellistesse kodudesse sobib paremini optiline andur, mille infrapunakiirguse baasil töötav fotoelementsüsteem reageerib suitsuosakestele. Kuna ta annab vähem valehäireid kui ioonandur, siis viirukipõletajate elu on pisut lihtsam.

Elu koos närvilise ja ülitundliku suitsuanduriga

Kõige levinuma probleemina toovad anduriomanikud esile ülitundlikke andureid, mis iga väikse asja peale käivituvad. Kui andur lae all üürgama pistab, tuleb see viia õue või rõdule värske õhu kätte, kus ta maha rahuneb. Kui see ikka vait ei jää, siis tolmuimejaga üle lasta, õpetavad tuleohutusspetsialistid.

Eriti mures on pensionärid ja puuetega inimesed, sest vastikult karjuva seadeldise laest alla kruvimine ei ole neile jõukohane.

Hästivarustatud kauplustes on müügil lisaseade: anduri pikendusjuhe, mis “venitatakse” lauale või seinale.

Miks ei ole anduril vaigistamisnuppu?

Ei tohigi olla, see nulliks anduri mõtte ära, ütleb Margo Tähe.

Andur kapist välja

Küllalt on olnud juhtumeid, kus tuletõrjuja avastab kustutamise käigus öökapisahtlist hädiselt piiksuva anduri. Oleks see õigel ajal õiges kohas olnud... Kui päästeametnik avastab kontrollides, et majapidamises on suitsuandur puudu, võib saada trahvi kuni 12 000 krooni või kohaldatakse sunniraha kuni 25 000 krooni.

Palju küsitakse, miks peab anduri paigutama just lakke, miks mitte kapi otsa, kardina taha või seinale?

Laes, keskel, kõige kõrgema koha peal on vidina õige koht. Ja patareid peavad sees olema. Parim andur on see, mis on kodus laes, mitte see, mis on poes riiulis.

Margo Tähe: “Inimesed arvavad, et kui on öeldud, et kuuekümne ruutmeetri peale on ette nähtud üks andur, siis kolmetoalisse korterisse ühest piisab. Aga ei aita, sest vahepeal on uksed ju kinni.”