Tänapäevase meditsiinieetika probleemistik ei piirdu vaid arsti ja patsiendi suhtega. Kolmanda osapoolena on kaasatud kindlustajad, esmajoones haigekassa. Kahe inimese vahelisest saladusest ei saa seega ravi puhul enam rääkida. Ka arstide omavahelistes suhetes on kindlustuspõhine meditsiin ühtteist muutnud - igal konkreetsel arstil tuleb juhtumi konsulteerimise vajaduse korral otsustada, kas ta räägib kolleegi või konkurendiga. Ravisaladuse kõrval on teemaks kerkinud ka ärisaladused.

E-tervishoid on loogiliselt võttes meie ravisüsteemi järgmine samm. Psühhiaater Andres Lehtmets võrdleb e-tervishoidu loodusnähtusega, millest pääsu ei ole. Mängureeglite paikapanek võiks olla ühiskondliku diskussiooni teemaks. Ja seda, mille üle vaielda ning milles selgusele jõuda, antud teema puhul jagub. Emeriitprofessori ja Eesti Arstide Liidu eetikakomitee juhi Arvo Tikk'i sõnul ei ole võimalik saada korraga Skandinaavia tasemel arstiabi ning Kesk-Euroopa tasemel turvalisust. Eetilised aspektid tuleb diskussiooni korras läbi arutada ning teha valikud.

Valikuid saab teha ka märksa isiklikumal tasandil. Näiteks - mida panna toidulauale?

Isiklik valik puudutab ka välimuse ja ülekaalu teemat. Kui tahta end kenamaks vormida, leidub selleks tänases Terviseekspressis tervelt kaks soovitavat lugu. Mõlemad annavad teada, et jõutreening on keha vormimiseks hea algus. Kuidas ja kui tihti treenida, mida seejuures süüa ning kas kaunite vormide saavutamisel ka mõttejõust abi on, sellest kõigest lähemalt liikumise lehekülgedelt.

Terviseekspressis on ka üks lugu, kus - tahaks loota - valikuvõimalusi ei anta. Psühholoog
Aet Lass
kirjeldab mõju, mida tekitab lastele riidlemine ja näägutamine. Ja siin saab tõenäoliselt olla vaid üks valik: rohkem armastust ja mõistmist kõigile lastele!

Tervist ja rõõmu soovides

Anne-Mari Alver annemari@ekspress.ee