Katsed, sealhulgas õnnestunud katsed mõjutada ebaseaduslikul viisil valimistulemusi vabades riikides on meie aja reegel, mitte erand. Mõistagi pingutavad valemängijad ennekõike oma suurimate globaalsete rivaalide ja vaenlaste juures tulemuse mõjutamise nimel. Hiina, Venemaa, Iraan jt nuputavad aina uusi kõrgtehnoloogilisi skeeme, mille abil näidata demokraatlikule maailmale koht kätte ning tõestada diktatuuride kangemat väge ja üleolekut. Kuid see on laia ilma pilt.

Eesti valimised on vaid täpp, mis suuri radareid ei eruta. Siiski ei tähenda see, et põhiseaduslik kord meil täiel määral maksaks ning valimised oleksid laitmatult vabad, ühetaolised, üldised ja otsesed. Valimistulemust moonutada ja ausat konkurentsi häirida võivad mitmesugused alama astme reeglid, mis küll põhiprintsiipe riivavad, kuid mille kehtestamist on siiski peetud seni seaduslikuks. Näiteks valimisringkondade erinev suurus, 5protsendiline valimiskünnis, valimisliitude kandideerimiskeeld riigikogu valimistel, aga ka riigieelarvelise toetuse helde jagamine ainult riigikogus esindatud erakondadele.

Kuid valimistel võib eelise saada ka ebaseaduslikul teel. Ja see tee on seda ahvatlevam, mida kauem võtab aega seadusevastase teo väljaselgitamine, õigusemõistmine ja teo tagasipööramine.

Avalehele
10 Kommentaari
Loe veel: