Läti juurtega Freivaldsi enesekaitse on mannetum kui eestlanna oma. Ta lihtsalt ei saa tegematajätmisi eelkäijate kaela ajada ning jätab seetõttu kõrvaltvaatajatele tõelise naiivitari mulje.

Minister jahmatas möödunud nädalal rootslasi väitega, et tal puudusid teadmised Phuketi kohta, kus jõulupühade-aegses tsunamis hukkus sadu rootslasi. Tal polnud “absoluutselt mitte mingit aimu”, et tegemist on rootslaste seas eriti menuka talvise puhkepaigaga.

Pisikesi inimesi küsitlenud kõmuleht Aftonbladet kirjutas, et see on sama hea kui küsida, kus asuvad Kanaari saared… Phuketis puhkas igal aastal umbes 150 000 rootslast. Ka tsunami ajal viibis Kagu-Aaasias paarkümmend tuhat rootslast.

Välisministrit usutlenud Dagens Nyheter meenutas, et ministeeriumi konsulaarteenistuse ülem Jan Nordlander töötas varem saadikuna Bangkokis ning pidi teadma rootslaste viga saamisest. Freivalds ütles aga, et “ei piisa teadmisest, et seal oli palju rootslasi; sa pead ka teadma, mis asi tsunami on”.

Üks rahvaküsitlusi näitas, et 47 protsenti rootslastest adus juba tsunami toimumise päeval, et rootslased said seal kannatada.

Opositsioonis oleva moderaatide partei liider Fredrik Reinfeldt märkis, et välisministri teadmatus Phuketi kohta annab vaid lisa juurde muljele, et võimulolevad sotsiaaldemokraadid on rahvast vaid kaugenenud.

Jama Rootsis algas kohe teise jõulupüha hommikul, mil Kagu-Aasia ja Aafrika randu tabasid tapjalained. Euroopa maadest kannatas enim just Rootsi: viimastel andmetel sai surma 41 turisti ning ametlikult kadunuks tunnistati veel 516. Neist viiendik on lapsed. Enamik rootslasi kaotas elu Taimaal.

Üks Dagens Nyheteri ajakirjanik sai juhtunust teada natuke aega pärast kella kuut hommikul, kui talle helistas tütar Khao Laki kuurortist ning teatas, et lained ujutasid äsja hotelli üle. Ta muudkui helistas isale, kirjeldas purustusi ja lainetest maha jäänud hukkunuid.

Ajakirjanik võttis ühendust välisministeeriumiga. Sealt öeldi, et ministeerium püüab hädaabiliine käima panna. Rootsi pääseteenistus, mis vastutab võõrriikidesse abi saatmise eest, polnud aga juhtunust veel mitte midagi kuulnud.

Rootsi saatkond Bangkokis saatis pühapäeva lõuna ajal peamajja Stockholmis juhtunu kohta kaks faksi. Ühes neist teatati, et ohvrite seas on rootslasi. Samuti oli saatkond üle koormatud kõnedega Rootsist.

Fakside kasutamine pakiliste ja tähtsate sõnumite saatmiseks on kolmandal aastatuhandel juba iseenesest märkimistväärt sündmus. Kuid välisministeerium ei andud isegi seda teavet edasi. Nimetatud faksid ei jõudnud peaminister Göran Perssoni kätte. Väidetavalt ei võtnud minister Freivalds valitsusjuhiga kogu päeva jooksul ühendust, kuigi hukkunute arvult meenutas juhtunu parvlaeva Estonia uppumist kümme aastat varem.

Leila Freivalds läks hoopis õhtul teatrisse etendust nautima.

Päästeenistus jäi lollilt ootama, kuidas abi Aasiasse saata. Peataolek valitses turismifirmade seas. Rahvas oli paanikas.

Tööle jõudis minister Freivald alles 31 tundi pärast tsunamit. Kuid ka esmaspäeval ei töötanud ametkond nii nagu rahvas ootas. Rootslased janunesid info järgi. Svenska Dagbladeti teatel sai ministeerium üksvahe koguni 90 telefonikõnet sekundis, kuid telefonidele vastas vaid 13 inimest.

Pahameelt ilmutas isegi kuningas Carl XVI Gustav, kes teatas, et püüdis uudiseid kuuldes valitsusega kontakti võtta. Vormilise ühenduse sai ta alles järgmise päeva õhtul.

Otsustamine venis nii kaua, et esimesed meditsiinivarustusega lennukid läksid Rootsist teele alles neli päeva pärast tsunamit.

Taimaale lendas ka Freivalds ise. Kuid ka see visiit ei jahutanud kirgi maha, sest tuhanded kannatanud ootasid kojupääsemist, mitte seda, et valitsus saadab neile ministri külla. Expressen kirjutas Freivaldsi visiidist loo pealkirja all “Ta tuli, ta nägi, ta magas”, sest ministriproua läks saabudes tunniajalisele kohtumisele saadikuga ning seejärel magama.

Freivaldsi tabas kirjade, fakside ja e-mailide laviin, kus nõuti tema tagasiastumist. Jaanuari alguses tahtsid tema tagasiastumist näha pooled rootslastest. Kui valimised oleksid toimunud siis, kaotanuks Persson võimu, sest opositsioon sai gallupis neljaprotsendi suuruse edumaa.

Jaanuari lõpus teatasid lehed, et kohalik salapolitsei Säpo võttis Freivaldsi koguni kaitse alla. Teda hakkas saatma isiklik ihukaitsja.

Juristiharidusega Freivalds pääses valitsusse sügisel 2003, kui tema eelkäija Anna Lindh kaubamajas sisseoste tehes surnuks pussitati.

Freivalds on ka varem valitsuses töötanud. Ta oli Rootsi justiitsminister 1988-1991 ja 1994-2000. Ta oli laitmatu renomeega, kuid sattus viimasel korral ikkagi kuuma supi sisse. Ühel sügisõhtul neli aastat tagasi ootas teda kodumaja ees ajakirjanike armee, sest tuli välja, et Freivalds tahab erastada üürikorteri, milles ta elab. See polnud keelatud ega ebatavaline: samamoodi käitusid paljud stockholmlased. Freivaldis puhul oli aga üks konks: tema partei oli munitsipaalkorterite erastamise vastu. Minister pahandas ajakirjanikega kaamerate ees. Järgmisel päeval astus aga tagasi.

Vägi meenub Eesti. Kristiina Ojuland rääkis veel möödunud nädala alguses, et dokumendid riigisaladusega kadusid Valgest Majast varasemate ministrite, mitte tema ajal. Kuni kaitsepolitsei uurimine näitas, et Ojulandi ajal kadusid paberid vanamoodi ning peaminister Juhan Parts pidi kangekaelsele ministriprouale ust näitama.