Eesti valitsus on arutanud „koroonaviiruse COVID-19 levikuga seotud olukorda“ viimase paari nädala jooksul viis korda, viimati sel esmaspäeval.

Terviseametnikud on isegi valitsuses rääkinud, et koroonaviirus pole võrreldes teiste nakkushaigustega midagi erakordselt hullu ja soovitanud liikuda edasi rahulikult. Rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu seevastu soovivad tarvitada „proaktiivsemaid meetmeid“. Tasakaalustava jõuna paistab silma õiguskantsler Ülle Madise, kes vaatab asju juriidilise poole pealt. „Ta pole ametnikuna mugandunud, vaid on kogu aeg ärkvel,“ iseloomustati Madise tegevust.

Esmaspäeval arutati näiteks reisipiiranguid ametnikele ja ministritele. Samuti haigete ja nendega kokku puutunute tuvastamist. Soovituste asemel on peagi oodata juhiste andmist.

Meetmete karmistumist põhjustab haigusjuhtumite hulga kasv.

Stsenaariumis on neli taset. Esimesel tasemel on nakkus- või haigusjuhtumite arv 0–10, teisel 10–100, kolmandal 100–1000, neljandal üle 1000.

Terviseamet esitas ministritele stsenaariumi, kuidas haigus võib levida ja mida sel puhul tasub ette võtta. Stsenaariumis on neli taset. Esimesel tasemel on nakkus- või haigusjuhtumite arv 0–10, teisel 10–100, kolmandal 100–1000, neljandal üle 1000.

Esimene tase on juba saavutatud. Teine tase on käivitumas (loo trükimineku eel kasvas nakatunute arv tosinani) ja talupojatarkus ütleb, et igaks juhuks tasub valmistuda ka kolmandaks. Üleriiklikult tegeleb haiguspuhangu tõrjumisega ametkondadeülene töörühm, mida veab sotsiaalminister Tanel Kiik.

Regionaalminister Jaak Aab palus eelmise nädala esmaspäeval kõigil kohalikel omavalitsustel üle vaadata kriisiks valmistumise kavad. „Sõltumata edasiste arengute tõenäosusest on igati paslik teha ettevalmistusi võimaliku kriisi lahendamiseks,“ selgitas ta.

Nn teine tase toob kaasa kriisiplaanide aktiveerimise haiglates. Osas haiglates kehtivadki külastuspiirangud. Neid on rakendatud ka varem, näiteks gripipuhangute ajal. Terviseamet palus inimestel mitte külastada hooldekodusid, sest just vanemad inimesed on kõige haavatavamad. Näiteks üks USA esimesi haiguspuhanguid ilmnes just Seattle’i lähedal asuvas hooldekodus. Külastamispiirangud kehtivad ka vanglates.

Eelmisel neljapäeval tuli valitsuses jutuks võimalus lükata edasi suuremad avalikud üritused, nagu kontserdid, spordivõistlused ja konverentsid. See ei tähenda, et kõik üritused peaksid ära jääma. Pigem on küsimus, kui suur on üritus, kes seal osalevad ja kus see toimub. Esmaspäeval avaldas terviseamet oma soovitused suurürituste korraldajatele.

Mõned üritused on juba ära jäänud. Esmaspäeval jäi Tallinnas ära Richard Marxi kontsert, sest artist tühistas Euroopa tuuri. Maaleht tõstis neljapäevaks Tartusse planeeritud eakate festivali 21. maile, sest tegemist on riskirühmaga. Järgmisel nädalal jäävad Tallinnas ära Euroopa Elamuskeskuse pidulik avamine ning noorte jäähokiturniir.

Kolmas tase näeb ette haridusasutuste töö ümberkorraldamist. Meede võeti tarvitusele aga juba sel esmaspäeval, kui Tallinna Kristiine gümnaasium sulges kaheks nädalaks uksed: üks Põhja-Itaalias nakatunud õpilane käis koolis ja võis kaasõpilastele viirust levitada. Haridusministeerium saatis reedel ka teistele koolidele ja lasteaedadele üleskutse olla valmis ajutiselt õppetöö ümber korraldama.
ETTEVAATUSABINÕUD: Tallinna Kristiine gümnaasium läbis nädalavahetusel põhjaliku puhastuse.
Foto: Tiit Blaat

Õpetajatel ei tasu olla range, kui mõned lapsed teesklevad haiget ja puuduvad. See on kergem variant võrreldes olukorraga, et nakatunud laps tuleb kooli ja hiljem peab kogu kooli sulgema.

Pühapäeval avaldas Delfi fotod, kuidas kaitseülikondades ja -maskides koristajad puhastasid Kristiine kooli. See tekitas küsimuse puhastamise mõttekusest, sest koroonaviirus ei suuda kaks nädalat tühjas majas vastu pidada.

Suurema haiguspuhangu puhul vaadatakse üle plaanilise ravi kavad, sest Hiina kogemuse kohaselt levib haigus laialdaselt just meditsiiniasutustes ja muudest haigusest nõrgestatud inimesi pole mõtet täiendavasse ohtu seada. Tervishoiutöötajaid võib ees oodata ka riigisisene ümberpaigutamine.

Tervisameti ametlik ohuhinnang ütleb, et „üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse on praegu VÄGA KÕRGE, viiruse kohapealse piiratud leviku tõenäosus KÕRGE KUNI KESKMINE ja viiruse kohapealse laialdase leviku tõenäosus VÄIKE“.
EI VEDANUD: Lennufirmad kõrbevad, aga Nordica tuli välja uue kaubamärgiga Xfly.
Foto: Ilmar Saabas

Ministritel tekkis küsimus Põhja-Itaaliasse Bergamosse käiva lennuliini sulgemisest. Kümnest senisest nakatunust üheksa saabus Eestisse just Bergamo kaudu. Kuidas sulgemise korral inimesi sealt tagasi tuua? Lennuliini kinnipaneku vastu oli asjaolu, et Bergamosse pääseb ka Riia kaudu. Lõpuks pani Novatours tšarterreisid ise kinni, Ryanair aga lendab kaks korda nädalas varasema kolme asemel.

Eelmise nädala neljapäeval andis terviseamet välja juhendi koduse ravi kohta. See ütleb, et haige inimene ei tohi käia poes ega apteegis. Toidu ja ravimid saab ta lasta koju tuua sõpradel, tuttavatel ja naabritel, aga nood ei tohi kuuluda riskigruppi (s.t vanad ega krooniliselt haiged). Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha. Nakatunu pereliikmed peaksid jääma 14 päevaks koju, kuna nad on vahetult nakatunuga kokku puutunud ja võivad viirust levitada. Karantiini jäämisest peab teavitama tööandjat ning lapse lasteaeda või kooli.

Arusaamine karantiini olemusest pole jõudnud kõigi elanikeni. Näiteks reedel kurtis ühe Kristiine kooli õpilase vanem Delfile: „Täitsa pe**es. Ma ei tea, mida ma tegema hakkan.“ Muuhulgas teatas ta, et ei saa aru, kas tema laps võib trennis käia. Karantiini mõte on aga just kodus püsimine.
PAANIKAOSTLEMINE: Tühjad riiulid Birminghami Tescos. Silt tuletab meelde, et toodet on lubatud osta kuni viis ühikut ühe kliendi kohta.
Foto: SWNS/Scanpix

Eesti inimesed on hakanud avaldama sotsiaalmeedias fotosid, kuidas nad koguvad toidu ja esmatarbekaupade varusid. Inglismaal seadis Tesco mõnede kaupade (näiteks makaronid, WC-paber) ostmisele piirkogused.

Täiesti kindlasti avaldab koroonahirm mõju majandusele. ­Eestit ­ootab ees majanduse jahtumine, kõige hullemal juhul on selle ulatus võrreldav 2008. aasta kriisiga. Rahandusminister Helme valmistubki mustadeks aegadeks, sest Eesti majandusel on pidur väga järsult põhja vajutatud. Tema eestvedamisel tuli esmaspäeval kokku erikomisjon, kuhu kuuluvad peaministri büroo, ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad.

Koroonahirmu tõttu hakkasid väärtpaberiturud veebruari lõpus kukkuma ja selle kaudu said pihta peaaegu kõik töötavad eestlased, sest teise samba pensionifondide vara on paigutatud Lääne aktsiatesse ja võlakirjadesse. Pärast Põhja-­Itaalia lukustamist puhkes väärtpaberiturgudel täielik paanika.

Esimese valusa hoobi sai turismisektor. Tallinna linnapea ­Mihhail Kõlvart teatas möödunud nädalal, et linn katkestas ametnike välisreisid. Samamoodi on käitunud mitmed rahvusvahelised suurfirmad. Estraveli direktor Anne Samlik rääkis läinud nädalal Delfile, et müük on juba kukkunud 50 protsenti.
KOROONALE PIDURIT: Linnapea Mihhail Kõlvarti heakskiidul tühistati Tallinnas asutuste ja koolide välislähetused ning ekskursioonid.
Foto: Andres Putting

Jaanuaris ennustati, et lennufirmad võivad kaotada 5–6 miljardit dollarit, paar nädalat tagasi mainiti 30 miljardit, nüüd juba üle 100 miljardi. Just sel ajal tuli uue kaubamärgiga välja Eesti riiklik lennuettevõte Nordica – Xfly on Eesti kõigi aegade suurim lennufirma. Peagi paistab, kuidas tal minema hakkab.

Kui reisijad ei liigu, ootavad halvad ajad ees siinseid toitlustusasutusi ja majutusasutusi.

Pihta saab ka meedia. Inimeste uudistejanu on küll kriisis väga suur, kuid ettevõtete reklaamivajadus tõmbub kokku. Lähiajal oodatakse reklaamimahu olulist langust, mõnes vallas on see juba saabunud.

Maailm katsetab kaugtöövõimekust. Mitmed suurfirmad on saatnud oma töötajad kodurežiimile. Eestis peavad näiteks Telia töötajad õhtuti oma rüperaalid koju kaasa võtma puhuks, kui nad ei saa hommikul tööle naasta.

Häda tekib siis, kui võtmetöötajad ei saa tööd teha, sest on nakatunud või viibivad karantiinis pereliikmete tõttu. Pärast masu, eriti aga viimaste aastate palgatõusu surve tõttu on Eesti asutused ja ettevõtted väga õhukeseks lihvitud. Pigem makstakse ühele inimesele rohkem palka, kui hoitakse palgal kahte ­inimest. Kui võtmetegelane ja tema tavaline asendaja ei saa töötada, võib asutus või ettevõte käpuli kukkuda. See on õhukese ühiskonna oht.

Tõsisema kriisi korral muudavad inimesed tarbimist. Kui ees terendab võimalus, et pead kodus istuma, või töö kaotamine, ei lähe inimesed uut kella, rõivaid või autot ostma. Hiinas kahanes automüük 92 protsenti, kinnisvaraturg külmus. Keegi ei lähe uusarendusele korterit vaatama. See aga tähendab ettevõtetele makseraskusi ja töötajatele töö kadu.
KAUGTÖÖ HULK KASVAB: Paljusid töid saab teha kodust, mõni töö vajab siiski jätkuvalt ka füüsilist kontakti. Fotol juuksur Napolis.
Foto: CIRO FUSCO/EPA/SCANPIX

Martin Helme teatas möödunud nädalal, et riik peab vajadusel tegema lisaeelarve. Seda uute kulutuste tõttu.

Masu ajal 2009. aastal süvendas kriisi riigi kulutuste kokku tõmbamine. Helme leiab, et kriisi puhul tuleks majandust hoopis turgutada. Ilmselt esimest korda ajaloos on ka Eesti Pank sama meelt ning annab soovituse gaasipedaali vajutada. Kui vaja, võtku riik laenu, aga las majandus töötab nagu suudab! Erinevalt 2008. aastast finantsturud töötavad. Eesti-sugusele riigile antaks laenu hea meelega, sest Eesti riigi võlakiri on praegu kordades turvalisem investeering kui mõne lennufirma aktsia.

Majandust ja sotsiaalelu saab turgutada maksusoodustuste ja muude hüvede kaudu. Näiteks võib riik võtta ajutiselt üle haiguspäevade hüvitamise. Praegu on esimesed päevad töötajate ja tööandjate kanda. Sel juhul ei kaota inimesed palgas, kui peavad karantiinis istuma.

Liigub isegi idee, et kui asi läheb väga hulluks, algab tõeline rahatrükk ehk riik kannab inimeste pangakontodele teatava summa, et nad saaksid ära elada ega peaks kerjama või vargile minema. See poleks ainulaadne samm. Hongkong teatas veebruari lõpus, et maksab seitsmele miljonile täiskasvanule igaühele 10 000 dollarit (1200 USA dollarit).

TÕUSEV BISNIS: Toidukulleri äri võib viiruspuhangu ajal väga tulusaks osutuda.
Foto: Priit Simson

Keegi ei tea, kui kaua haigus või selle oht püsib. Lootused on sellel, et viirushaigused kaovad kevaditi. Aga edasi ilmnevad pikemaajalised mõjud. Kartus ei kao kiiresti. Osa inimesi tahab ka kriisi ajal kärakat panna, pidutseda ja reisida, kuid suurem osa on ettevaatlikud ka pärast haiguspuhangu lõppu. See tähendab majandusaktiivsuse kahanemist.

Globaalne majandusmudel saab tugevalt pihta. Praegu on paljude ettevõtete tarneahelad katkenud, edaspidi hakatakse neid riske kahandama ja tootmine võib Aasiast tagasi kolida. Ettevõtete päästmise vajaduse korral kasvavad riikide kulud ja see võib tekitada uue võlakriisi (Kreeka 2).

Hea uudis on, et kriis tekitab uusi ärivõimalusi. Automüüki võivad ees oodata head ajad, sest inimesed pelgavad ühistransporti. Kilekotid võivad tagasi ausse tulla, sest inimesed soovivad turvalisi pakendeid. Toidukulleri bisnis võib osutuda heaks äriks. Rääkimata desinfitseerimisvahendite ja meditsiinimaskide tootmisest.

Püsige terved!