SVAASIMAA: Pidurüüs printsess Sikhanyiso. erakogu

Infoagentuur BNS avaldas mullu suvel uudise, et peaminister Andrus Ansip veedab puhkuse koos perega Kreekas ja Albaanias. Valitsuse meedianõunik ­Liina ­Lepik lisas, et Ansipil puhkuse ajal Kreeka või Albaania juhtidega kohtumisi kavas ei ole.

Peaminister, tema naine ja nende noorim tütar lendasidki Kreekasse nautima päikest, antiiktempleid, Vahemere mägisaarekesi ning feta juustust ja oliividest küllastunud kohaliku köögi võlusid. Nagu seadus ette näeb, saatis neid ihukaitsja – sama sihvakas mees, kes pidi neli aastat tagasi valitsusjuhi kannul läbi sõitma isegi Vasaloppeti suusamaratoni.

Kuid neljapäeva, 13. augusti varahommikul istus peaminister Ateena lennuväljal Aegean Airlinesi päevinäinud Airbusi pardale ja lendas Albaania tolmusesse pealinna Tiranasse.

See oligi “perereis Albaaniasse”, kuigi valitsusjuhil polnud kaasas abikaasat, tütart ega ihukaitsjat. Ta ei kasutanud diplomaatilist passi. Peaminister reisis avalikult, kuid püüdis märkamatuks jääda. Sest ta sõitis Tiranasse päästma oma kinnisvarainvesteeringuid.

“Kasutades peaministri lemmikväljendit “Tule taevas appi!”, küsin ma, kust küll sellised jutud tulevad,” ütles meedianõunik Liina Lepik Ekspressile. “Peaministrile ei kuulu välismaal mingit kinnisvara! See jutt ei ole reaalne!”

Kuid vägagi reaalsed on Nova Terra projekti kolm üheksakorruselist punastest tellistest tornmaja Tirana uue ringtee ääres.

Nagu ka need 98 miljonit krooni, mis juba ehitamise ajal omanikele dividendidena jagati. Albaania majandustegevuse registri kohaselt võeti eespool mainitud miljonid välja sularahas(!) ja mitte kohalikus vääringus lekkides, vaid kindlas euros.

Samas ei vassinud ­Stenbocki maja pressitöötaja ühtegi silpi, sest osalus kõnealustes majades oli kantud hoopis valitsusjuhi naistearstist abikaasa nimele.

See nipp lasi peaministril majanduslike huvide deklaratsioonis näidata, et talle ei kuulu Albaanias mitte midagi ning samal ajal võtta täiesti legaalselt Tirana firmast ANU Group Sh.p.k. dividende, sest abikaasad saavad täita ühiseid tuludeklaratsioone.

Ka alles arendamise ajal dividendide võtmine on kinnisvaraäris laialt levinud – seda võimaldab kinnistuste raamatupidamislik üleshindamine kohe pärast ehitusloa saamist. Sel juhul saavad ettevõtjad oma kasumiosa kätte isegi siis, kui projekt hiljem nurjub.

Albaania oli suletud riik, mida juhtis aastakümneid stalinistlik diktaator Enver Hoxha. Mida tähendab kapitalism tegelikult, mõistsid albaanlased alles aastal 1997, kui riigi finantssektor varises püramiidskeemina kokku. Paanikas kaotas suurem osa 3,6 miljonist elanikust oma säästud ja vähemalt 1000 inimest ka elu.

Pärast seda tabas rahvas, et raha ei tasu panka panna. Üle terve riigi hakkasid vohama uut moodi “deposiidid” – põldudele rajatud mitmekorruselised majakarbid.

Albaanlaste meelest käis kinnisvara arendamine lihtsalt nagu vanal lesknaisel võlts­hammaste vahetamine. Korterite-majade müümisega polnud probleemi – Albaaniast sai Lääne kinnisvarainvestorite jaoks uus Püha Graal.

“See on teie viimane võimalus,” kiitis kohaliku suurima kinnisvarabüroo Balkimo tegevjuht Marin Le Corre Lääne lehtedes. “Pärast Albaaniat ei jää Euroopasse enam mitte ühtegi nii ahvatlevat turgu. Edaspidi ostavad jõukad eurooplased oma teise kodu Marokosse, Tuneesiasse ja võib-olla ka Liibüasse.”

Albaanias maksis veel aastal 2007 tuttuue korteri ruutmeeter alla 9000 krooni – kaks korda vähem kui Sofias või Tallinnas. Ja finantseerimisega polnud probleeme, sest ostjad maksid juba enne ehitamise algust sisse 60 protsenti hinnast.

Miks ja kuidas valis Ansip just Albaania, pole teada. Igatahes sündis investeering millalgi pärast Albaania välisministri Besnik ­Mustafaj visiite Eestisse. Juba esimese külaskäigu ajal kevadel 2006 teatas väliminister Urmas Paet, et Eesti on huvitatud topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimisest. Albaanias on tulumaks vaid kümme protsenti ehk Eestist üle kahe korra väiksem.

Sellise lepingu korral ei pea Albaanias tulu saanud eestlane siin tulumaksu juurde maksma. Muidugi lasi Ansip lepingu ära vormistada.

Samuti toetas tema valitsus valjult Albaania võtmist NATOsse ja ühinemist Euroopa Liiduga.

Kuid suveks 2009 jõudis kriis isegi Albaaniasse. Enam ei tungelnud inglastest raamatupidajad ja iirlastest proviisorid investeeringute jahil Tirana kinnisvarabüroodes.

Nova Terra kolmest tornmajast oli välja müüdud vaid 65 protsenti ja firma kutsus osanikud hotelli Sheraton hädakoosolekule.

Üks tol nõupidamisel osalenud ja anonüümsust palunud naisinvestor ütles Ekspressile, et Ansip vaikis kogu aja. Vaatas klaasistunud robotisilmadega šveitslasest tegevjuhti, kes higistas ja punetas näost, kuigi konditsioneerid töötasid nii tugevalt, et naine värises külma tõttu sõna otseses mõttes.

Kuid kümme minutit pärast koosoleku algust kõlas ragin, saali massiivne tammepuust uks paiskus valla ning sisse tormasid automaatidega eriteenistuse mehed ning käsutasid kõik külalised pikali.“Neli meest viidi minema, nende hulgas Ansip. Väidetavalt oli eriteenistus saanud vihje, et nõupidamisel osaleb Jugoslaavia sõjakurjategija Zorin Stefanovic. Stefanovicit seal polnud, küll aga selgus piinlik tõsiasi, et albaanlased olid pannud käed raudu Euroopa Liidu riigi valitsusjuhil. Ansipi lasti ülevoolavate vabanduste saatel vabaks.

Kuid info inetust vahejuhtumist levis Eestisse. Teabeamet tegi intsidendi kohta ettekande, mis seekord ei läinud peaministri töölauale, vaid ainult Kadriorgu.

“Loomulikult ei saa ma sellise dokumendi sisu kommenteerida – juhul muidugi, kui selline paber on olemas. Te ju teate, et Teabeameti töö on salajane,” ütles presidendi pressišeff Toomas Sildam.

Siiski leidub Tiranas juhtunu koha üks avalik allikas. Itaalia ajaleht Corriere Della Sera avaldas mullu sügisel oma veebiküljel väljavõtteid peaminister Silvio ­Berlusconi pealtkuulatud telefonikõnelustest. Ühes neist hoiatab Berlusconi tuttavat advokaati salajase jälgimise eest ja naerab: “Kulla Giorgio, kui sa mind kuulda ei võta, siis võetakse sind kinni nagu too lätlane Ansip Albaanias.”

Küll aga viis jõhker vahejuhtum selleni, et ANU Group Sh.p.k. lõpetas sügisel Albaanias tegevuse. Väidetavalt väljus Ansip projektist märkimisväärse kasuga.

Vahetult enne jõule avaldas BNS uudise: “Ansip sõidab puhkuse ajal reisile Svaasimaale ja Sambiasse”. Mis tõstatas küsimuse, ega ometi peaminister taas perepuhkust ja äri sidunud. Seda enam, et Svaasimaa naabriks on Lõuna-Aafrika Vabariik, kus kinnisvarahinnad tõusid buumi ajal kiiremini kui Lätis ja Eestis.

Vastuse annab isegi Google. Kui kirjutada sinna sõnad “Ansip” ja “South Africa”, tuleb üheks esimeseks vastuseks “Esten Zijn, Maar Krijgen Een Zwart Ltd”. Sellele firmale kuulub 1. aprillini eelisõigus osta staadion, millel peetakse suvel jalgpalli MMi D-alagrupi mängud.

Mis näitab, et kui Ansip ei suuda meid viia Euroopa Liidu viie jõukama riigi sekka, siis vähemalt ise liigub ta kursil, mis viib teda viie rikkama riigijuhi sekka.

Seni on poliitikaga jõukaks saanud vaid kaks Eestiga seotud tippjuhti – Eesti esimene president Konstantin Päts ja Venemaa üle-eelmine riigipea Boriss Jeltsin, kes oli Kalmer Tennosaare poolvend.

Järgmise nädala lehes kirjutab Johhannesburg Posti uuriv ajakirjanik Piet van Globbelaar peaminister Ansipi puhkusereisist Pretoriasse.