Juulis 2003 tellis Rae abivallavanem Meelis Kasemaa osaühingult E-Konsult Rae valla keskkonnastrateegia ja Rae valla jäätmekava. Esimese töö eest tasus vald vastavalt lepingule 45 000 ning teise eest 54 000 krooni. Koos käibemaksuga tasus vald tööde eest kokku ligi 117 000 krooni.

Vald vajas neid töid, sest peab viima oma keskkonnadokumendid vastavusse 1. maist kehtima hakkava uue jäätmeseadusega. Tööd valmisid möödunud aasta aprilli lõpuks.

Kuid üllatus-üllatus: kaks kuud hiljem kaitsti Euroülikoolis kaks täpselt sama pealkirjaga bakalaureusetööd. Ühe esitas Veigo Gutmann, kes oli Rae valla keskkonnakomisjoni tollane esimees ja praegune aseesimees ning teise Laur Linnupõld, kes on komisjoni liige. Laur Linnupõllu isa Lembit Linnupõld on E-Konsuldi juhataja.

Teadustööde sisu kattub Rae valla tellitud töödega täielikult. Siin-seal on muudetud lausestust või tõstetud alajaotusi teise kohta. Seejuures kinnitavad mõlemad autorid oma allkirjaga, et koostasid töö iseseisvalt (mitte grupiviisiliselt).

Nii Gutmanni juhendanud Tallinna Linnavalitsuse endine keskkonnanõunik ja E-Konsulti juhtspetsialist Andres Levald kui ka Laur Linnupõllu juhendaja, Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnakorralduse lektor Aadu Võsu kinnitavad, et olid teadlikud, et tudengite töödel hakkab olema käegakatsutav praktiline väärtus. Levaldi sõnul pani Gutmann kokku väga põhjaliku töö, mis vastas mahult magistritööle. Mõlemad tööd said väga hea hinde.

Gutmann ütleb Ekspressile, et ei näe probleemi selles, et tema koolilõputöötöö valmis koostöös E-Konsuldiga. Samuti oli kool sellest teadlik ega seadnud mingeid takistusi. “Mina olin vallas tööl ja teadsin, et neid dokumente on vaja,” räägib mullu novembris vallavolikogu esimeheks saanud Gutmann. “Oleks muidugi võinud lolli mängida ja nimetada koolitöös osa probleeme teistmoodi.”

Mingit raha tudengid oma töö eest E-Konsuldilt Gutmanni kinnitusel ei saanud, sest nad olid ise koostööst väga huvitatud. Miks aga nad oma töid tasuta vallale ei andnud, vaid müüsid neid E-Konsuldi vahendusel? Volikogu liige peaks ju valla rahaga eriti säästlikult ringi käima.

"Ma ei olnud tudengina ise pädev koostama seda arengukava," vastab Gutmann.

Samas oli ta pädev E-Konsuldi jaoks, kes valla tuhanded mõnuga sisse kasseeris.

Euroülikooli rektor Jüri Martin kinnitab, et tudengite koostöö E-Konsuldiga oli teada. Kahtlust, et firma tudengite eest tööd valmis kirjutas, koolil ei tekkinud. Rektori sõnul oli tegemist väga korralike lõputöödega. Mõistagi on iga kõrgkooli huvides, et lõpetajate teadustööd leiaksid ka praktilist kasutust, mitte ei jääks riiulile tolmu koguma. Haridusministeerium ei saa kõrgkoolidele ette kirjutada reegleid, mille järgi lõpetajad peavad oma töid kirjutama.

E-Konsuldi juhataja Lembit Linnupõld pole nõus Ekspressile Rae vallale tehtud tööde saamislugu selgitama. Ta palub sekretäri vahendusel teatada, et suhtleb oma töö asjus vaid klientidega, mitte meediaga.

Ka praegusel Rae vallavanemal Raivo Uukkivil on valla tellitud tööde kohta öelda vaid kiidusõnu: “Kui kasutati vallas elavaid ja valla eluga aktiivselt tegelevaid isikuid, siis on see tervitatav ja lõpptulemusele kindlasti hästi mõjuv, sest niisugused isikud süvenevad töösse ega tee seda vaid linnukese kirja saamise eesmärgil. Vald sai selle, mida vajas, tudeng sai endale diplomitöö - järelikult on need valminud õigusaktid täitnud eesmärgi rohkem kui sajaprotsendiliselt.”

Plagiaat jäi karistamata

Tartu Ülikooli majandustudengid avastasid 1999. aastal, et nende rahandusõppejõu Vambola Raudsepa sulest äsja ilmunud raamat “Finantsjuhtimise alused” koosnes suures osas nende endi kirjatöödest. Seejuures puudusid tudengite töödele igasugused viited ning mõistagi ei jaganud Raudsepp õppuritega ka raamatu müügist saadud tulu. Raudsepp väitis, et tegemist on tema loengus kuuldud väliskirjanduse refereeringuga. Rektor Jaak Aaviksoo kõrvaldas professor Raudsepa ajutiselt tööpostilt. Raudsepp töötab tänaseni ärirahanduse ja investeeringute õppetooli korralise professorina.