Akuutne valu sunnib sageli puhkama ja on seega organismi kaitsev tegur. Akuutsele valule on iseloomulik pulsi kiirenemine ja südamelöögi mahu suurenemine. Krooniline valu on sageli seotud haigusega ja sellega võivad kaasneda lisasümptomid, näiteks masendus, unetus või aktiivsuse langus.

Sama valuärritaja võib tekitada inimestel erinevat valu ja võib ka ühe inimese puhul anda ise olukorras eri aistingu.

Lihasevalu on sageli tuikav ja selle asukohta raske kindlaks määrata. Lihasevalu põhjustavateks ärritajateks on ebapiisav hapniku hulk, põletikureaktsioonis vabanevad ained ja mikrovigastuste tagajärjed.

Koevigastusest tingitud valu eristatakse närvivigastusest tingitud valust, mille puhul on kahjustunud valu üle kandev närvisüsteem ise. Tõhus valuravi koevigastuse staadiumis võib takistada närvivigastusest tingitud valu tekkimist. Seepärast on tähtis ravida ka põletikuvalu.

Lihase- ja liigesevigastused

Liikumiselundite hulka kuulub üle 300 lihase ja umbes 40 protsenti kehakaalust moodustavad tugilihased. Lihase kinnituskohtade vahel on lihasekõht, mis on lihase töötav ehk kokkutõmbuv osa.

Liigse pinge, ühekülgsete liigutuste või ootamatu löögi tõttu tekkinud koevigastuse tagajärjel võib tekkida põletik, sealhulgas lihastes, kõõlustes või lihaste ja kõõluste kinnituskohtades. Valu abil annab organism märku tekkinud põletikust ja paistetusest.

Liigesesideme vigastused tekivad, kui liiges paindub või seda painutatakse vägivaldselt väljapoole normaalset liikumistrajektoori. Vigastus põhjustab ümbritsevatesse kudedesse verevalumi. Liigesesideme osaline rebend tähendab mõne liigesesideme või selle kinnituskoha osalist rebenemist. Liiges jääb siiski stabiilseks ehk muutumatuks. Seevastu liigesesideme täieliku rebenemise puhul ei ole liiges enam stabiilne.

Artriit ehk liigesepõletik on organismi vastus koevigastusele, mille põhjustajaks võib olla surve, korduv pinge või väljastpoolt tulev vägivald. Koevigastusi võivad põhjustada ka bakterid.

Artroos on põletikuta liigesehaigus. Kokkupuutuvate luude kontaktalasid katab kõhrkude. Artroosi puhul liigesepindade kõhrkude kulub: kõhr pehmeneb ja kaotab elastsuse – lõpuks läheb isegi katki. Ajapikku võib kõhrkude luuni kuluda, kui luupinnad on sunnitud vastu võtma liigesepiirkonna koormust.

Käte ja jalgade probleemid

Jalas on 26 luud. Jalalaba võtab vastu ja jagab keha koormust näiteks kõndides või hüpates. Pahkluunikastus ehk distorsioon on ootamatu jõu poolt põhjustatud, ent paigaltminekust kergem liigesesidemete ja liigese vigastus. Achilleuse kõõluse valusaks jäämist põhjustab kõõlust ümbritsevate kudede põletik ja paistetus. Achilleuse kõõluse valu võib olla ka kudede lagunemise tagajärg.

Põlv on üks kergemini viga saav liiges. See võib venida või väänduda, millele järgneb valu ja paistetus. Põlvemenisk läheb pingesse eriti põlveliigese rotatsioonil, kui liiges on painutatud ja koormatud. Sümptomiteks on valu, vedeliku kogunemine ja põlve lukkuminek. Külg ees kukkudes võivad külgsidemed viga saada, siis esineb põlves valu, lokaalne­ puute­tundlikkus ja vahel nõrkus. Kui kahtlustatakse murdumist, tõsist põlvemeniski, külg- või ristsidemete vigastust, tuleks alati minna arsti juurde.

Ranne läheb kergesti pingesse töös, mille puhul tehakse samu, pidevalt korduvaid liigutusi. Kogu päeva kestev töö arvutiga on muuseas teinud „hiirekäest” tuntud vaevuse.

Randme kõhrepõletik on ülepinge tagajärg. Käe selja­poolel olevad sirutajakõõlused on väga tihedalt kokku surutud ja korduvate liigutuste puhul hõõrduvad need üksteise vastu. Kõõlusepõletiku sümptomiteks on pöidla tüves tuntav torkav, käsivarde kiirgav valu. Raskematel juhtudel võib tekkida nähtav paistetus. Pidev paistetus kitsas kõõlusekanalis võib viia randmekanali sündroomini, mille puhul üks küünarvarrest kätte kulgev suur närv muutub pidevale survele vastuvõtlikuks. Sümptomiteks on valu ning pöidla, nimetis- ja keskmise sõrme kangestumine.

„Tenniseküünarnukk” on samuti tingitud sellest, et küünarvarre lihasrühm on sunnitud tegutsema pideva pinge all ja veri ei liigu pinges lihastes ringi.

Seljahädad algavad sageli ootamatult – näiteks venituse tagajärjel. Valutavat piirkonda hoitakse, kui ümbritsevad lihased kaitsevad valupiirkonda ja valu tundub justkui laienevat. Mitme töö puhul on tööasend pingestatud, kui kaela- ja õlalihased lähevad pingesse ja hakkab tekkima valu. Pikaajaline pinge tekitab põletikku ja valu.

Ootamatute vigastuste puhul on esmaabina hea meeles pidada külma, kõrgema asendi ja sideme olulisust. Kergete lihase- ja liigesevaevustega seotud valusid võib leevendada apteegi käsimüügis olevate toodete abil. Tõsiseid vigastusi, murdusid ja infektsioone tuleb näidata arstile. Arsti poole tuleb pöörduda ka siis, kui sümptomid kestavad kaua (keskmiselt üle 10 päeva).

Lihase- või liigesevalusid võib ise ravida apteegi käsi­müügis olevate lokaalsete valuvaigistitega. Need mõjuvad vahetult vigastuse ja valu piirkonnas. Tõsiste, pikaaegsete või haigustest tulenevate sümptomite raviks tuleb siiski alati otsida abi arstilt.   

Ennetamine

• Ära unusta õigeid ergonoomilisi tööasendeid ja võimlemist.

• Vaheta päeva jooksul tööasendit või -ülesandeid.

• Hoia head füüsilist vormi.

• Soojenda ja kohanda keha kudesid tegevusega.

• Alusta soojendust üldsoojendusega suurimatest lihasrühmadest, misjärel võid hakata parandama hetkel vajalike lihaste ja liigeste elastsust.

• Väldi suurt koormust piirasendites.

• Ravi tekkinud vaevusi õigel ajal.

• Ära unusta ka piisava puhkuse tähtsust.