Valus võlg enda ees

Uneprobleemid võivad olla paljude tervisehädade ning eluliste probleemide põhjustajad. Kuna teema on suhteliselt tundmatu, ei oska une kvaliteedile tähelepanu juhtida ei arstid ega nende patsiendid.

Doktor Maie Pärn (59) jõudis Pintmanni unekliinikusse, kus ta praegu arstina töötab, esmalt patsiendina. Harjunud end enam-vähem terveks inimeseks pidama, seisis daam korraga silmitsi kestva päevase väsimusega. Varasem hea uni oli asendunud uinumisraskustega.

Kurnatustunne üha süvenes, puhkus ei suutnud jõudu taastada. Väsimuse foonil tekkis ulatuslik huuleherpes, südameprobleemidega haiglasse sattumisel diagnoositi viiruslik südamelihasepõletik. Neli kuud haiguslehte päädis töölenaasmise ja rohke vitamiinide ning toidulisandite tarvitamisega.

Juhuslik sattumine unekonverentsile tekitas arstis äratundmise – lavalt räägitakse tema lugu.

Maie Pärnaga intervjuud tehes võib vaid imetleda selle daami energilisust ja hoogu. Tema sõnul kadusid terviseprobleemid koos kergele uneapnoele abi saamisega.

Unevaeguse hind

Maie Pärn lausa kiirgab energiat, kui ta uneprobleemidest räägib. „Tänapäeval on miljonitel inimestel üks tõsine võlg, mis võib olla peasüüdlane, kui autost saab vrakk, karjäär läheb luhta või abielu puruneb. See defitsiit kahjustab tervist ja lühendab eluiga. Sellega on otseselt seotud südame-veresoonkonna haigused, diabeet, rasvumine ja paljud muud terviseprobleemid.

Paraku ei omistata sellele võlale tähelepanu. Süüdlaseks on unevaegus, mis võib tuleneda elustiilist või haigustest. Elustiili viga on, kui und lubatakse endale alles rampväsimuse korral.

Haigustest võivad unevõlgu tekitada paljud akuutsed ja kroonilised tõved, valud jne.”

Maailma mastaabis on unevaegusest põhjustatud töö- ja liiklusõnnetustel ränk hind. Pideva unevaeguse all kannatav inimene on oma sooritusvõimelt ohtlikum kui 0,5- kuni isegi 1-promillise alkoholijoobega, märgib dr Pärn. Kuna tervislik seisund halveneb pikkamööda, siis ei mõisteta, et põhjuseks on unehäired. Lihtsalt lepitakse vaeguse kui paratamatusega ning saadetakse oma ärkveloleku tunnid mööda sageli uimaste ja ärritatutena.

Maie Pärn rõhutab, et tegelikult on unehäirete näol siiski tegemist suure sotsiaalse ja tervise probleemiga. „Juba lapseeast peale võib olla tegemist vaegunega, millest tuleneb halb õppeedukus, keskendumisraskused ja meeleoluhäired, mida kahjuks sageli peetakse ekslikult hüperaktiivsuseks.”

Mida me öösel teeme?

Unetehnik Peeter Pirn näitab, millised võivad olla inimeste ööd, kui kannatatakse unehäirete all. Ühel videol vähkreb voodis norskav mees, kelle hingamispausid norsete vahel venivad ligi minuti pikkuseks. Eks proovige minut aega hinge kinni hoida … Raske? See mees aga teeb seda ööst öösse. Hingamispausi katkestavad kolm meeleheitlikult õhku ahmivat norset – ning uus paus venib taas viiekümne sekundi pikkuseks.

Nähes seda meest ekraanil õhupuuduse käes kannatamas ja õhku ahmimas, tasub tõsiselt mõelda, et voodikaaslase norskamine pole sugugi vaid meid häirivad detsibellid. Kui mõelda, mida teeb katkendlik ja jaokaupa hapniku saamine südamele ja ajule, siis mõistame, et see kujutab endast hoopis väga tõsist terviseriski.

Pintmanni unehoiukeskuse juht Mae Pindmaa lohutab, et kerge vibreeriv nurrumine ei ole haiguslik ega vaja ravi. Probleem tekib siis, kui hingetõmmete vahepeal katkeb hapniku saamine – kui keel ja neelu ümbritsevad pehmed koed on lõdvestunult vajunud liiga sügavale kurku, sulgedes ülemised hingamisteed.

Veel üks Peeter Pirni unevideo. Väike poiss vehib unes käte ja jalgadega, nagu rabeleks ta spordiväljakul suure võidu nimel. Kõrvalvoodis olev naine teeb peaaegu samu liigutusi peaaegu sama kiiresti.

„Siin on vastus sellele, kas unehäired on pärilikud või mitte,” kommenteerib Peeter Pirn ema ja poja öiseid vehklemisi. Erinevus laste ja vanemate vahel pole näha öösel, küll aga päeval – unevaeguse all kannatav täiskasvanu on päeval loid ja kurnatud, unevaeguse all kannatav laps aga hakkab käituma pigem üliaktiivselt ja jonnakalt. Seega, kui laps ilmutab hüperaktiivsuse tundemärke, tasub tähelepanu pöörata ka tema ööune rahule ja kvaliteedile.

Peeter Pirn rõhutab, et unerohu võtmine unehäireid ei lahenda. „Ma olen näinud, kuidas inimesed unerohu peale magavad – esimesed kaks tundi, mil unerohi aktiivselt mõjub, ei puhata absoluutselt välja. Uni on liiga pinnapealne, et anda puhkust, samas vähendab rahustav rohi ka aju tundlikkust hapnikuvaegusele ning keha omad kaitsemehhanismid on alla surutud. Veelkord – ei unerohud, rahustid ega alkohol pole unehäirete raviks arukad lahendused.”

Kui mujalt lahendust ei leia

Varem kardioloogina töötanud Mae Pindmaa kogemus näitab, et unekliinikusse tullakse sageli alles siis, kui kõik muud variandid on põhjalikult läbi uuritud ja välistatud, probleemid aga ei kao.

„Tullakse väsimuse peale. Inimene ärkab öösiti, uni ei tule. Töövõime langeb. Tekib omalaadne must statistika – näiteks tehakse kaks korda aastas liiklusavarii. Muide, umbes kolmandik liiklusõnnetustest tekib sellest, et juht jääb roolis magama. Lahang aga ei näita midagi kahtlast – inimene oleks justkui terve. Ainult et … Isegi kui ta autoga ei sõida, hakkab kannatama tema päevane toimetulek, käiakse ringi justkui zombie.”

Probleeme, mida unehäired võivad tekitada, on palju. Lisaks sotsiaalsetele ka otseselt tervisega seotud. Näidetena toob dr Pindmaa välja vererõhu tõusu, südame rütmihäired, meeleoluhäired, ainevahetushäired ja kehakaalu tõusu, aga ka alkoholismi ning unerohtudest-rahustitest sõltuvuse tekke.

„Inimene muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Ent nende haiguste ravimine on juba töö tagajärgede ja tüsistustega. Algne probleem – unehäired – jäävad tähelepanuta ja ravita. Näiteks südamehaigusi ja diabeeti ravides tihti ei mõelda, et algpõhjuseks võib olla hoopis vähene öine hapniku saamine.”

Mae Pindmaa arutleb, et meie inimesed on liialt varmad vaevustega harjuma. „Kuni tööga hakkama suudetakse saada, ei lähe muu justkui korda. Näiteks ameeriklastele on tähtis olla vormis mitte ainult tööl, vaid ka õhtul kodus – oma perekonna jaoks. Meil siin ei pea keegi väga kummaliseks, kui mees tuleb töölt koju, sööb kõhu täis ning jääb teleka ette paariks-kolmeks tunniks tukkuma. Uneajaks veab ta end voodisse, siis aga ei taha uni enam tulla. Ja järgmisel päeval algab kõik jälle otsast: väsinud tunne tööl, tukkuma jäämine pärast õhtusööki ning ebakvaliteetse unega öö.”

Maie Pärn märgib, et lisaks kardiovaskulaarsetele probleemidele tasuks une kvaliteet üle vaadata ka sagedase öise urineerimise või klassikaliste meesteprobleemide korral. „Nii mõnigi kord on selgunud, et ei põie ega eesnäärmega pole probleeme – probleem on aast atepikkuses ebakvaliteetses ööunes.”

Soovitusi tervislikuks uneks

Mine õhtuti magama ning tõuse hommikuti voodist ühel ja samal ajal, ka nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui üks tund.

Võimalusel ära maga päeval, v.a kui käid vahetustega tööl.

Nende kolme tingimuse täitmine teeb unerütmi regulaarseks ning te muutute uniseks teatud kindlal ajal.

Väldi alkoholi ning rahustavate rohtude kasutamist, sest mõlemad kutsuvad une ajal esile liigse lõdvestuse.

Õhtupoolikuti hoidu kohvi ning muude stimuleerivate jookide joomisest.

Ära suitseta – suitsetamine ärritab hingamisteede limaskesta, limaskest tursub ning sekreedi eritus suureneb.

Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust.

Tee magamistuba võimalikult õdusaks uinumiseks ja une säilimiseks, magamistuba olgu pime, vaikne ja jahe, voodi ja padi mugavad.

Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.

Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Natuke mett või pisut muud magusat ei tee paha.