Pirita poolt sõidab kesklinna suunas punane Saab, roolis noor mees, kõrval neiu. Ühel ristmikul keerab neile kõrvalteelt ette tume Jeep Cherokee, sundides Saabi järsult pidurdama. Järgneb meie liikluses üsna levinud "kukepoks". Saabi juht uhab omakorda maasturist mööda, too vastab samaga, pidurdab ja jääb Saabi ette seisma. Maasturist väljub mees, kelle žestid on nii ühemõttelised, et noored võtavad paigalt ja põgenevad. Maastur kihutab neile järele. Metsik tagaajamine, mille vältel noored ka politseisse helistavad, lõpeb Ahtri tänava parkimismaja juures. Saab sõidab viimasele korrusele ja jääb seal tupikusse.

Lootuses, et neid enam taga ei aeta, sõidavad noored alla tagasi. Ent tõeline põrgu on alles ees. Parkimismaja alumisel korrusel jalutab neile vastu seesama mees, käes metallist haamer. Ta virutab haamri läbi juhiakna, haarab püstoli ja tulistab kaks korda. Õnneks on tegu gaasipüstoliga. Keegi kannatada ei saa.

Kohale jõudnud politsei võtab haamriloopija kinni. Tal tuvastatakse alkoholijoove. Kohus annab loa mees pooleks aastaks vahi alla jätta. "Teda kahtlustatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis on seotud vägivalla ja relvaga ähvardamisega," ütleb menetlust juhtiv prokurör Natalia Miilvee.

See mees on Tarmo Sinivee (45), kuritegelikes ringkondades tuntud hüüdnimega ­Mussolini või Musso. Tänaseks kriminaalsest kõrgliigast välja langenud, kuid nagu näha - endiste kommetega.

"Ta ei eita, et viskas vasara auto poole, tingituna teiste isikute õigusvastasest käitumisest," ütleb Sinivee kaitsja Raul Palmaru ringkonnakohtu istungil, kus arutusel Sinivee vahistamise seaduslikkus. Ringkonnakohus jätab sel teisipäeval mehe vahi alla.

Sinivee alias Mussolini oli möödunud kümnendil üks mõjukamaid eesti rahvusest kurjategijaid, kelle tööpõld ei piirdunud sugugi ainult Eestiga. 1990. aastatel istus ta kuus aastat Soomes kinni nii narkoveo kui ka juveelipoe röövi eest ja pärast vabanemist sai temast kaalukas tegelane Eesti-Soome vahelises uimastitransiidis. "Soomes vangis istudes lõi ta sealsete allilmategelastega väga head kontaktid, mida ta hiljem narkoäri tarvis ära kasutas," kirjutas Postimees aastaid tagasi.

"Soome vanglasüsteemis end autoriteediks võidelnud Mussolinit sõidutati karistusaja jooksul mööda eri vanglaid, sest mees käivitas Soomes üleriigilise vanglasisese narkoäriketi. Kui Mussolini vabanemise järel Eestisse saadeti, oli tal sadamas jäme kuldkett kaelas ja taskud narkoärist teenitud raha täis," kirjutas omal ajal Eesti Päevaleht.

Võimalik, et see on juhus, kuid ühes Siniveega seotud osaühingutest kuulus koos temaga firma juhatusse ka noor naine, keda aastaid tagasi kahtlustati Mike Emelai ja Tarvet Vaigu gängi koosseisus kokaiini salakaubaveo korraldamises.

Viimati oli Sinivee kohtu all 2005. aastal. Teda süüdistati suurte amfetamiini-, "korgijoogi-" ja kokaiinikoguste omandamises ja hoidmises. Lisaks aitas mees kaasa amfetamiini mastaapsele salakaubaveole Soome. Koos kamraad Indrek Villomanniga hangiti kümme kilo amfetamiini, pakendati see poolekilostesse pakkidesse, pakid aga peideti ühe mikrobussi uksepostidesse, kust Soome tolliametnikud need 2001. aasta 1. septembril kätte said. Narkoaine Soome vedanud transamehed Marek Meelimäe ja Patrick Ruttar mõisteti 2001. aasta detsembri lõpus Soome kohtu poolt vastavalt kaheksaks aastaks ja kümneks kuuks ning seitsmeks aastaks ja kuueks kuuks reaalselt vangi. Tarmo Siniveel, salakaubaveo ühel korraldajal, läks märksa paremini.

Eeluurimise ajal viibis ta küll kaks korda vahi all, seejuures vabanes 137 000 krooni suuruse kautsjoni vastu, kuid rikkus seejärel vabanemistingimusi. Kohtupidamine aga venis mitmesugustel põhjustel üle kolme aasta.

Alles augustis 2005 sõlmisid toonane Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lavly Lepp, Sinivee ning tema kaitsja Monika Mägi kriminaalasjas kokkuleppe - Sinivee ­karistuseks jäi vangistus kuus ja pool aastat, seejuures reaalselt ärakandmiseks ligi poolteist aastat, millest omakorda aasta eeluurimise ajal juba ära istutud. Täiendavalt tuli Siniveel vangis istuda veel viis kuud ja seitseteist päeva. Ülejäänud karistus - üle viie aasta türmi - jäeti täitmisele pööramata, tingimusel, et mees kolme aasta pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane.

Juba enne kui kohtuotsus kuulutatud, hakkas levima kole kuulujutt, mis jõudis otsaga ka Eks­pressi toimetusse. Nimelt olevat Siniveele prokuratuuris tehtud ettepanek: anna meile infot, pääsed kergema karistusega. Konkreetsemalt olevat Siniveelt soovitud infot mitme narkovastase võitluse tipptegija kohta, mis talle nii-öelda tipptasemel narkoärika "igapäevatöö käigus" teatavaks saanud. Prokuratuuris olla Siniveele nina alla pistetud eri riigiasutustes narkovastase võitlusega tegelevate ametnike nimekiri, kokku kümmekond nime, ja antud mõista, et mida rohkem infot mees välja käib, seda kergema karistuse saab.

Väärib meenutamist, et selleks ajaks oli möödunud vaid paar kuud endise keskkriminaalpolitsei narkotalituse pealiku Vallo Jääratsi vahistamisest. Ka temale esitatud süüdistus toetus suuresti narkokurjategijate ütlustele.

"Ma olen seda legendi kuulnud, kuid võin kinnitada, et see ei vasta tõele. Prokuratuuris rääkisin prokuröridest Siniveega ainsana mina, sest ta oli minu asjas süüdistatav. Mingist nimekirjast ei ole iial Siniveega juttu olnud. Küllap Sinivee ise selle legendi välja mõtles ja seda levitama hakkas," ütleb prokurör Lavly Lepp, kes Sinivee protsessiga tegeles. Samas tunnistab prokurör, et karistuse kokkuleppe sõlmimisel käib asja juurde, et süüdistatavale tehakse ettepanek "näidata riigi suhtes heatahtlikkust". Lepp lisab: "Tõsi on, et Sinivee soovis pidevalt rääkida ja aidata riiki, et saada kergem karistus, aga sisulise jutuni kunagi ei jõutud."

Teisisõnu, kui Sinivee oleks väärtuslikku infot omanud ja jaganud, oleks see ka tema karistusele mõju avaldanud. Aga kas siis ei avaldanudki - kõigest viis kuud reaalset vanglaelu? Prokurör Lepa sõnul ei olnud mehele lõpuks mõistetud otsus sugugi leebe. "Arvestades, kui palju aega oli karistuse kokkuleppimise ajaks kuritegudest möödunud, polnud see kindlasti kerge karistus. Ta pidi ikkagi reaalselt vangi minema."

Seoses uue kuriteoga ähvardab Siniveed süüdimõistmisel v ä h e m a l t viieaastane vangistus.

Kui ta avaliku korra raskes rikkumises süüdi mõistetakse, tähendab see ka tingimisi karistuse täitmisele pööramist. Pole kahtlust, et nii pikast vangistusest pääsemiseks on hea eluga harjunud mees valmis paljuks. Siniveel, kes aastaid tagasi avalikult kuulutas, et on mitme politseiniku sõber, võib informatsiooni olla või mitte olla. Sestap sõltub eelkõige kuulajatest, kas temalt oodatakse fakte või piisab kuulujuttudest. Tasub meenutada justiitsminister Rein Langi surematut "paljastust", kui ta 2007. aasta alguses kuulutas ilma igasuguste argumentideta, et "kuritegelikud grupeeringud on aastaid kasutanud keskkriminaalpolitseid oma "katuse" ja "infoallikana". Ei saa välistada, et ministri mõttekäik oligi ajendatud just jutumees Siniveelt või mõnelt teiselt karistuse pärast kauplevalt kriminaalilt laekunud "infost".

See, kas omal ajal Siniveed informaatorina kasutanud politseinikel on täna põhjust ennast ebamugavalt tunda, sõltub nende endi südametunnistusest. Veel enam aga kuritegeliku maailma esindajate käsutuses oleva "info" tänasest väärtuskursist, näiteks poliitikute silmis.