VANA KULD: Eesti on liiga edukas

Sarja "Vana kuld" raames avaldame 1997. aastal Eesti Ekspressis ilmunud loo. Eesti riigill ei olnud 12 aastat tagasi veel riigireitingut. Keskpangal ei olnud kiiret reitingu taotlemisega küll aga kommertspankuritel. Erinevalt majanduse stabiilsuse eest hoolivast Eesti Pangast taotlevat nemad suuremat majanduskasvu.

Esimest korda hakkasid poliitikud ja majandusinimesed Eestile riigi­reitingu tellimisest rääkima ligi kaks aastat tagasi. Kui reitinguagentuur Thomson Bankwatch tänavu aprillis rahvusvaheliste investorite telli­musel Eestile endise Nõukogude Liidu riikide hulgas seni kõrgeima riigireitingu BBB- andis, sunniti Eesti Pank tegutsema. Valik pole suur: ülemaailmselt aktsepteeri­takse kahte reitinguagentuuri Standard&Poor's Corporationi ja Moody's Investors Service'it.

Aprilli viimasel päeval valis Eesti Panga nõukogu Estonia puies­tee kabinetivaikuses Eesti riigi­reitingu koostajaks rahvusvahelise agentuuri Moody's. Asjatundjate sõnul annab see firma üldjuhul konkurentidest tagasihoidlikuma hinnangu. Oletatavasti Eesti Pank valikut tehes just seda taotleski. Nii arvab Tartu ülikooli majandus­õppejõud ja Maapanga juhatuse nõunik Jaan Õmblus.

Ehkki Eesti Pank oli otsuse teinud, anti avalikkusele eksitavat infot. Öeldi, et keskpank alles valib agentuuride Moody's ning Standard&Poor'si vahel. Mõni nädal varem olid kommertspangad oma otsuse endale reiting tellida juba teinud. Eesti Pangale anti soliidselt võimalus siiski avalikkuse ees esimene olla ja kommertspangad teatasid oma otsusest alles selle nädala teisipäeval.

12. mail sai avalikuks teade, et Eesti Pank valis agentuuri Moody's. Keskpankurid põhjen­dasid vaikimist sooviga "vältida fakti ümber liigset azhiotaazhi". Ehkki otsusest on möödas kolm nädalat, Eesti Pank infoosakonna asejuhataja Kaja Kella sõnul alles alustab reitingu tellimise ette­valmistamist!

Moody's ei anna reitingut kergelt, ütles agentuuri esindaja New Yorgis Eesti Ekspressile

Intervjuu andnud maariskide va-jiemanalüütik Jonathan R. Schiffer ei olnud veel möödunud reedel kuulnud Eesti soovist rei­tingut saada.

Tõenäoliselt hakkab Eestile riigireitingu andmisega tegelema Schifferi armeenia päritolu kolleeg Sosi Vartanesyan või Schiffer ise. Majandusdoktori kraadiga ja kaks­kümmend aastat õppejõuna töö­tanud Schifferi sõnul kulub maariski reitingu saamiseks umbes neli kuud. Selle ajajooksul kogutakse nii Eesti riigi kui ka sõltumatute uurimis­asutuste pakutavat infot. Vähemalt

kaks Moody'se esindajat külastavad Eestit, et kohtuda ametnikega rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast, võibolla ka valitsuse esindajatega. Naastes esitavad nad kuni 12 liikmelisele Moody'se nõu­kogule oma arvamuse, mille põhjal reiting antakse.

"Eesti on Moody'se jaoks hu­vitav riik kiiresti arenevas majan­duspiirkonnas. Kohe, kui Eesti on saanud riigireitingu, anname reitin­gud ka Eesti pankadele," ütles BNSile pärast kommertspankade teisipäevast teadet Moody'se esin­daja George Meskidis.

Schifferi sõnul keskendub riigi-reiting küsimusele, kas riik suudab oma välislaenud pikaajalises, viie- kuni kümneaastases perspektiivis välisvaluutas tagasi maksta, st kui suur on tõenäosus, et investor või laenaja kaotab oma raha. Seetõttu võib parajasti eduka riigi reiting olla kehv, sest prognoosid on tagasi­hoidlikud.

Reitingu koostamisel vaatlevad Moody'se analüütikud peamiselt majandusnäitajaid ja poliitilist tausta, arvestatakse ka ajalugu ja kultuuri. Tähtis on eksporditase, sest see mõjutab oluliselt riigi välisvaluutavarude suurust. Luksusautode ja tarbekaupade sisse­vedu ei rõõmusta analüütikuid sugugi, tööstusseadmete impordile vaadatakse hoopis parema pilguga, kinnitab Schiffer.

Reitingutasu kohta Moody's ega Eesti Pank infot ei anna.

Keskpank tulistab vale märklauda

Eesti Pank ei tee saladust, et peab liiga head reitingut ohtlikuks, sest see soodustab majanduse, eriti pangasektori ülekuumenemist. Mida soodsam on reiting, seda odavamalt laenatakse Eesti riigile ja kommertspankadele raha. Kesk­panga väitel ei suuda Eesti pangad jätkuvalt sissevoolavale välisrahale piisavalt head rakendust leida, mis ähvardab kommertspanku suurte laenukahjumitega ja võib viia krahhideni. Reakodanikule tähendaks must stsenaarium suurenevat inflatsiooni, hoiuste ja töökohtade võimalikku kaotust.

Eesti Panga president Vahur Kraft eitab Eesti Panga otsest motiivi reitingut madaldada. "Riigi­reitingu tellimise motiiviks on täiustada finantsturgude infolevi ning seekaudu aidata kaasa majan­duse efektiivsemale toimimisele. Sellest vaatenurgast lähtudes peab riigireiting olema adekvaatne ning vastavuses majanduse tegeliku olukorraga. Pole mingit põhjust arvata, et riigireitingut ettevalmis­tavad kogenud rahvusvahelised agentuurid ei suudaks selle üles­andega toime tulla. Reitingu kunst­lik rikkumine ei saa olla vahendiks Eesti Panga rahapoliitika ellu­viimisel," kinnitab Kraft. "Eesti Panga seisukohast ei ole mõtet enne reitinguprotseduuri lõppresultaadi osas spekuleerida. Me ei pidanud reitingut tellides silmas mingit konkreetset lõpptulemust," keeldub keskpanga president Eesti riigi­reitingut ennustamast.

Päev enne riigireitingu tellimise avalikuks tulekut esitas Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juha­taja Aare Järvan avalikkuses keskpankurite ülikonservatiivsed seisukohad, teatades kavast raken­dada välisraha sissevoolu piira­miseks senisest karmimaid meet­meid. Tema sõnul on keskpanga varus vahendid väliskapitali mak­sustamisest kuni keelustamiseni välja.

Järvani sõnul annavad kesk-, panga kartustele kinnitust suurenev jooksevkonto defitsiit, börsi kiire tõus ja kinnisvara kallinemine. Liiga hea reiting ainult kiirendaks seda protsessi.

Kommertspankurite sõnul dra­matiseerib Eesti Pank olukorda üle. "Keskpanga väide, et riigireitingut ei saa tellida odava raha sissevoolu vältimiseks, on vale märklaua pihta tulistamine. Riigireitingust sõltub vaid see, mis hinnaga raha sisse ostetakse," nendib Hoiupanga peadirektor Jüri Mõis. Samamoodi arvab Tallinna Panga riski- ja varahalduse divisjoni juhataja Rändy Hütsi: "Ilusate silmade eest Lääne finantsasutused meie pan­kadele vahendeid ei anna. Riskitase, mida nad on nõus aktsepteerima, ei ole aga kuigi kõrge." Tema sõnul on pikaajalistest krediidiliinidest (hiljuti on sellise saanud nii Han­sapank kui ka Tallinna Pank) oht­likum lühiajaline väliskapital, mis esimeste tõsisemate ebakõlade ilmnemisel kohe riigist välja voo­lab.

Eesti Ekspressi arvates on riigireitingul lisaks rahandusele ka laiem ühiskondlik kõlapind. Eesti on viis viimast aastat olnud üks maailma edukamaid, kui mitte kõige edukam riik. Riigireiting, mida rahvusvahelised agentuurid Eestile pakuvad, on tunnustus sellest ning märk, et Eesti on rahvusvahelisse rahamaailma vastu võetud.

 

Mis on riigireiting?

Sõltuvalt reitingu koostajast ja tellija organisatoorsest spetsiifikast võivad skaala ja tähistused mõnevõrra erineda, kuid põhimõtteliselt (Standard & Poor's Gorporation - S&P) algab skaala AAAst (parim -minimaalne risk), jätkub AA, A, BBB, BB ... ja lõpeb Dga (halvim -suurim risk).

Pikaajaliste võlainstrumentide hindamisel on Moody's Investors Service'! poolt kasutusel skaala Aaa, Aa, A, Baa, Ba, B ... C, mis emitentide hindamiseks toob sisse ka täiendava dimensiooni: Prime-1 (kõrgeim - parim usaldatavus) ... Not Prime (madalaim - ei mahu reitingu skaalasse).

Mitmed reitinguagentuurid pakuvad oma reitingutest ka erinevaid täpsustusi/derivaate; S&P toob sisse näiteks märgid + ja -, mis võivad seega tekitada tulemusi A+ (mõnevõrra parem kui A, kuid siiski halvem, kui AA-) või BB- (halvem kui BB, kuid parem B+st). Vahel võib kohata ka reitinguid nagu AA+++ ja D-.

Konkreetsele reitingule lisatakse ka nn reitingu perspektiiv (outlook), mis näitab, kuidas võib reiting teatud ajajooksul muutuda (tavaliselt on selleks perioodiks kolm aastat). Mitmed agentuurid kasutavad reitingu perspektiivi osas neljast lähenemist: positiivne, negatiivne, stabiilne, arenev.

Kui riik saab näiteks reitingu AAA, siis sisuliselt tähendab see, et rahvusvahelised finantsinstitutsioonid konkureerivad, andmaks sinna piirkonda krediidiliine, pakkumaks riskiressurssi investeeringuteks, osutamaks kõikvõimalikke investeerimis-pangandusalaseid teenuseid jms.

Kui aga majanduspiirkond saab näiteks reitingu DD või D, siis sisuliselt on tegemist punase laternaga investeerimisringkondadele, mis potentsiaalsed rahadoonorid suures kaares eemale peletab.

Reitingud ei ole mingid kõigutamatud püsinäitajad, vaid neid uuendatakse teatud perioodide tagant ja/või majandusolukorra muutumisel. Ida-Euroopa riikide kohta on väidetud, et oluline polegi niivõrd esimesel korral saadav reiting, vaid pigem see, et saadakse juurdepääs reitingskeemidele ja siis enda positsiooni järk-järgult, kuid pidevalt parandatakse.

Jaan Õmblus