Eestlaste turvameeskond võtab läkituse uksel viisakalt vastu, kuid keeldub kategooriliselt lubamast kutsumata külalisi saatkonna territooriumile. Üksikasjalikud juhised, kuidas sellises ekstreemses situatsioonis käituda, annab kaitsemeeskonnale saatkonna julgeolekuküsimuste eest vastutav esimene sekretär Tarmo Türkson (34).

Aastatel 1995-1999 kahe riigi vahel "külma sõja" üle elanud saadik Mart Helme meenutab Tarmo Türksonit kui meest, kes muutis meie saatkonna Venemaal kõige paremini turvatud Eesti diplomaatiliseks esinduseks maailmas. Saatkonna remondi käigus kulutati Türksoni valvsa pilgu all miljoneid turvatehnikale, muretseti turvaklaasid ning nüüdisaegsed valvekaamerad.

"Ta tegeles kõigega, alates internetist ja kompuutritest ning lõpetades valvuritega," meenutab Helme. "Ja väga hästi tegeles!" Reformide käigus vallandati esindusest 120 inimest. Kui varem meenutas Eesti esindus sovetlikku külalistemaja, siis nüüd kehtestati karm turvarezhiim.

Avalikkuses ei kuulnud keegi Kohtla-Järvelt õpetaja ja töölise perest pärit noore diplomaadi võtmerollist esinduse reorganiseerimisel. Veel vähem räägiti sellest, et enne välisministeeriumi poolt Moskvasse komandeerimist töötas saatkonna esimene sekretär Eesti välisluures, kuhu ta Venemaalt naastes ka tagasi läks.

Teine mees Froschi järel

Tarmo Türkson oli taasiseseisvunud Eesti välisluure teine ametlik töötaja. Tartu ülikooli ajaloo osakonna cum laude lõpetanud noormehe kutsus Teabeteenistusse direktor Ants Frosch isiklikult 1992. aastal. "Ma ei olnud tollal hetkekski mõelnud selle ala peale," tunnistab oma diplomitöös "vaikiva ajastu" Eesti-Prantsuse suhteid analüüsinud Türkson. "Läksin raamatukokku ja lõin Encyclopedia Britannica lahti ning vaatasin, mis asi see intelligence on."

Varsti kümnendat sünnipäeva tähistav välisluure kannab pärast reorganiseerimist sama väheütlevat nime, Teabeamet, kuid on märksa võimsam kui kunagi välispressi monitoorimisega alustanud välisministeeriumi struktuuri peidetud allüksus. Pärast "turuosade" ümber jaotamist on sellest kevadest alles jäänud kaks eriteenistust - Teabeamet ja kaitsepolitsei - ning Tarmo Türksonist on saanud sama tähtis mees nagu Jüri Pihl.

Esmaspäeva hommikul pool üheksa käib Teabeameti peamaja juures Tallinnas Rahumäe teel tihe sõelumine. Saabujad on põhiosas nooremapoolsed naised, kes võiks sama hästi töötada mõne asutuse raamatupidajana. Arenenud ülakehaga armilisi jõmme või james-bondilikke seltskonnalõvisid ei paista kusagilt. Ka autopark, mis kõrgete betoonmüüride taha veereb, on selline, millele tänaval järele ei vaata - uued, aga mõõdukas hinnaklassis Fiatid, Hondad ja Nissanid.

Kui kaitsepolitsei aastaeelarve on viimased aastad olnud stabiilselt üle 100 miljoni krooni, siis Teabeamet peab tänavu läbi ajama 35 miljoniga. Teabeameti töötajate arv on küll riigisaladus, aga välisluure kolmekorruseline peakorter Rahumäel ei jää karvavõrdki alla kapo peamajale. Vahipataljoni territooriumil asuvat aukartustäratavat maja eristavad tumedad peegelklaasid, valvsate turvakaamerate rohkus ning satelliiditaldrikud katusel. Kõigil, kes selles majas töötavad, käib ametiga kaasas riigisaladuse luba, mis toob endaga vähemasti 20-aastase vaikimiskohustuse.

EÜSi poisid luuremängus

Märtsi algusest Teabeameti nime kandev välisluure on teiste Eesti eriteenistustega võrreldes suutnud kõige paremini oma köögipoolt varjata. Pärast Ants Froschi lahkumist ülemöödunud aasta juulis direktori tooli pärinud Türkson on hoidnud teadlikult madalat profiili. Kui Jüri Pihl on lasknud pressi isegi oma kabinetti, siis Türkson eelistab ajakirjanikuga kohtuda kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko kabinetis.

Avalikkus nägi välisluure juhi turjakat kogu esimest korda ülemöödunud talvel vabariigi aastapäeva vastuvõtul, kui ta tänaseks ebasoosingusse langenud luurekoordinaator Eerik-Niiles Krossi järel presidendile käe pihku pistis. Kolleegid Kross ja Türkson seisid seljad vastakuti ka aasta varem, kui Riigikogu nn kapo erikomisjon uuris ajakirjanduses ilmunud väiteid, nagu peidetaks välisluure valverühma koosseisus eriväljaõppe saanud võitlusrühma. Türkson raiub tänaseni nagu rauda, et tegemist on hooneid valvava turvameeskonnaga.

Ajaloolased Kross ja Türkson ei puutunud kokku ainult luuretöös, vaid on kummutanud nii mõnegi klaasikese Eesti Üliõpilaste Seltsis. Samasse üliõpilasseltsi kuulub veel üks nende kolleeg, Ahto Grahv - mees, kelle nimi oli seotud taasiseseisvunud Eesti tõsiseima spiooniskandaaliga.

Kaks aastat tagasi Pihkvas väidetavasti spioneerimiselt tabatud Tartu väikeärimees Pjotr Kalatshov tunnistas ülekuulamisel, et luureagendiks värbasid ta alguses Eesti välisministeeriumi töötaja Ahto Grahv ning Kaitseliidu luure- ja vastuluureosakonna ülem Sergei Bõstrov. Mõlemaid seostati Eesti CIA ehk Teabeteenistusega.

Tartu ülikoolis Türksoniga koos õppinud ning ühiselamus samal korrusel elanud Grahv töötas temaga samal ajal ka Moskva saatkonnas. Sergei Bõstrov käis hiljem ajakirjandusest läbi kui Teabeteenistuse väidetava ebaseadusliku võitlusrühma juht. Luuretegelastele omaselt ei pea Türkson konkreetsete isikute töötamist või mittetöötamist eriteenistuse heaks võimalikuks kommenteerida.

Sõprade jaoks kadunud

Välimuselt protestipoliitik Aarne Otterit meenutav luurejuht osutub silmast silma arnold-rüütellikuks vestluspartneriks. "Mis puudutab töö sisu, sellest ma rääkida ei saa." Türkson oma jutus töö üldpõhimõtetest kaugemale ei lähe.

Ametnike hulgas ümbritseb Türksoni vaikimismüür. "Kuna olen välisministeeriumi teenistuses, ei kuulu minu kompetentsi teise riigiasutuse personalipoliitika kommenteerimine," keeldub praegu Eesti suursaadikuna Euroopa Nõukogu juures töötav Ants Frosch oma kunagise võitluskaaslase isikut kommenteerimast.

Endised kolleegid iseloomustavad Türksoni kui rahulikku ja sõnapidajat inimest, kes säilitab ka keerulises olukorras talle omase kerge irooniaga külma vere. Ülikoolikaaslastele meenub turske ja sõbralik sell, kes kõigiga oskas läbi saada. Naistudengid räägivad nullkursuse kaudu ülikooli tulnud Türksonist kui tümikast, kes võinuks oma tahtmise saavutamiseks kasvõi läbi seina minna.

Pärast mõõga ja mantli vennaskonnaga liitumist suhted koolikaaslastega jahenesid. "Pole millestki rääkida, kui kokku saad. Mida sa ikka küsid, kui kõik on saladus? Teised räägivad, kuidas pangas töö läheb või ajalehes, aga tema vaikib. Kaua sa ikka kannatad sellist asja," jutustab üks erasektoris töötav Türksoni koolivend. "Kui ta sünnipäevale kutsuda, siis üheksal juhul kümnest jõuab kohale ainult elukaaslane."

Millest Teabeamet teavitab

Muutumisel Teabeteenistusest Teabeametiks sai Eesti välisluure tänavu 1. märtsil võimu ja ülesandeid juurde. Pärast elektroonilise luurega tegelenud valitsusside ära optimeerimist möödunud aastal tegeleb Teabeamet näiteks ka signaalluurega.

Hiljuti vastu võetud julgeolekuasutuste seadus andis Teabeameti töötajatele õiguse teostada eritoiminguid - pealt kuulata, varjatult jälgida ja eluruumidesse salaja siseneda võib vaid kohtuniku loal.

Teabeameti töötajatele on kehtestatud sama palgaastmestik mis kaitsepolitseis. Tarmo Türksoni brutopalk on 21 000 krooni kuus, pluss ametiauto. Teabeameti keskmine palgatase ületab 10 000 krooni. Väljaspool riigi territooriumi töötavatele ametnikele võib maksta 15-30 protsenti lisatasu ja ametnikele, kelle ülesanne on teabe varjatud kogumine, 30-50 protsenti.

Kui kaitsepolitsei tegutseb Eesti territooriumil, siis Teabeameti töö suurem osa keskendub sellele, mis toimub välismaal. Erinevalt kapost ei korja Teabeamet tõendeid kohtu jaoks, vaid lihtsalt informatsiooni. Seal hulgas riigikaitse kujundamiseks vajalikku sõjalist, poliitilist ja majanduslikku teavet, teostab vastuluuret Eesti välisesinduste kaitseks, hoolitseb tähtsate valitusasutuste side turvalisuse ja dubleerimise eest, pakub elektroonilist kaitset.

Teabeameti poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid on kaitseminister Jüri Luige määrusega kuulutatud täiesti salajasteks. Tarmo Türkson annab aru otse kaitseministrile.

Luurejuhi Türksoni fail

- Sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Nõmmel. Ema õpetaja, isa tööline.

- Lõpetas TÜ ajaloo osakonna cum laude 1992. Diplomitöö: Eesti-Prantsuse suhted 1934-1940. Sellest ajast suudab suhelda prantsuse keeles. Võõrkeeled veel inglise ja vene.

- Karjäär: 1992-1995 Teabeteenistus, 1995-1998 Välisministeerium (1996-1998 Moskva saatkond), 1998-2001 Teabeteenistus.

- Elukaaslane on kunagine kursuseõde, kes töötab Kadrioru muuseumi tarbekunsti kogu kuraatorina. Lapsi pole.

- Armastab vabal ajal lugeda. Kogub münte (koos ca 1000 eksemplari).

- Käis kunagi praeguse EÜSi maja keldris koos sõpradega kangi tõstmas, rohkem spordiga tõsiselt tegelenud pole.

Mihkel Kärmas

Lugu ilmus esmakordselt 24.mai 2001