Euromündid Foto: Andres Putting

Artikkel ilmus Eesti Ekspressis esmakordselt 30. septembril 1999.

Keskpanga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann käitub Sullingu nime kuuldes nii nagu oleks tegemist mõne uue tegelasega :"Jah, olen nagu kuulnud... Oli vist keskpanga poliitika osakonnas tööl... Pean järgi küsima..."

Kuusmann ja Sulling ütlevad küll tere, kuid see on kõik.

Eesti Pank lihtsalt ei saa, ei taha, ei või Sullingut omaks tunnistada.

Esiteks ei tööta ta keskpangas. Teiseks uurib ta väga delikaatset teemat. Kroon on Estonia puiesteel püha ja puutmatu nagu Lenini pärand Vene kommunistide seas. Preili Sulling esitab aga lähinädalatel keskpangale väitekirja, mis pooldab ja põhjendab krooni kiiret väljavahetamist euro vastu.

Ta pakub välja, et euro võiks Eestis käibele tulla juba aastal 2002 ehk Lääne-Euroopaga samal ajal.

Keskpank pidurdab arengut

Euro kasutuselevõtt on Eesti majandusele ja rahvale kasulik. Laenamine muutub odavamaks, tagasimaksmise tähtajad pikemaks. Välismaalt voolab Eestisse rohkem raha.

Keskpangal on sel teemal aga suu vett täis.

Kui Eesti Ekspress kevadel asja üles võttis, reageeris sellele avalikult vaid panga nõukogu endine esimees Raimund Hagelberg. Ta väitis emotsionaalselt, et kroonist ei saa loobuda, kuna ei saa loobuda.

Euroteema on Eesti Panga lõhestanud.

Mõned keskpankurid kardavad oma naha pärast. Et nad ei saa enam miljardite kroonide suurust krooni kattevara käsutada. Et nad kaotavad oma hea koha. Et isand Vahur Krafti poliitiline võim kahaneb mitmekordselt.

Ärksamad tegelased tajuvad euroasja aga väga hästi.

Samal ajal on ühiskonnas euroarutelu lahti läinud. Kaks nädalat tagasi Kuku-raadio saates "Keskpäevatund" oli Hansapanga juht Indrek Neivelt kindlalt euro poolt. Veel mõned nädalad tagasi eurovärgis kahelnud Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus oli nüüd pigem poolt.

Rahandusminister ja keskpanga ekspresident Siim Kallas sõdis aga eurole vastu. Ta rõhus asja emotsionaalsele küljele. Suur osa Eesti rahvast peab krooni iseseisvuse sümboliks ja selle kadumine oleks paras põnts.

Tegelikult kardab Kallas, et euro tulles kaotab ta "krooni isa" hea imago.

Eesti Pank käitub ettevaatlikult

Sel suvel hakkasid ringi liikuma jutud, et Eesti Pank on mingilt välismaalaselt Argentiina kohta (vt kõrval kastike) ülevaate tellinud. Samuti, et see välismaalane uurib krooni asendamist euroga.

Kui Eesti Ekspress asja vastu huvi tundis, hakkas hämamine.

Hiljem selgus, et "välismaalane" on Anne Sulling.

Nüüd räägib Kuusmann, et Eesti Pank on varemgi euroteemalisi töid teinud ja tellinud.

Ja toonitab ­ Eesti Pank ei ole Sullingu käest küll midagi tellinud. Tegemist olla lihtsalt ühe dissertatsiooniga, mis ka keskpangale huvi pakub. Seetõttu valmib töö inglise keeles, kuna Eesti Panga ametnike suhe prantsuse keelega ei ole kõige parem.

Kõik maailma keskpangad käituvad ebamugavate asjade puhul niimoodi ettevaatlikult: ei seo end nendega, kuid ära ka ei ütle.

Teisalt ei saa üks noor tüdruk kogu keskpanga nimel esineda. Panga avaliku arvamuse käivad välja juhatus ja nõukogu.

Oma tööd alustas Sulling kevadel. Sel ajal ei kujutanud keegi ette, kuidas Euroopa Keskpanga tegelased võiksid asjasse suhtuda.

Sullingul ei jäänud muud üle kui sellele ise vastus otsida. Maikuus Estonia kontserdisaalis peetud Eesti Panga 80. aastapäeva konverentsil esines Euroopa Keskpanga kõrge tegelane Christian Noyer.

Küsimustevooru alguses ajas Sulling kohe käe püsti ja vuristas ette leheküljepikkuse ingliskeelse küsimuse, mille sisu oli kokkuvõttes: kas Eesti võib kiirkorras euro kasutusele võtta.

Noyer vastas diplomaatiliselt, et "arvestades Eesti eripärasid, on Euroopa Keskpank avatud erinevatele stsenaariumidele Euroopa Rahaliiduga liitumisel".

Sisuliselt tähendas see "miks mitte".

Hästi haritud noor naine

"Eesti kroonist sai ajalugu sellest hetkest, kui otsustasime Euroopa Liiduga läbirääkimisi alustada!" kinnitab preili Sulling.

Ta suhtub krooni nii lihtsalt seetõttu, et see on talle nö "suveraha". Enamiku aastast kasutab ta hoopis franke.

Õigupoolest ei ole Sulling tüüpiline krooniaja eestlane. 1992. aastal õppis ta veel Tallinnas Inglise Kolled(integral)is, kuid sattus siis 15aastasena vahetusõpilaste programmi raames Ameerikasse. Õppis Los Angelese lähedal keskkoolis. Lõpetas ühe aastaga kaks viimast klassi. Järgnes ülikool Massachusettsis.

Nüüd tudeerib teist aastat Prantsusmaal. Esmalt käis poliitikateaduste eliitkoolis Science Po's, kus õpivad tulevased poliitikud ja diplomaadid. Seal on käinud kõik viimase aja Prantsusmaa presidendid.

Tänavu kogub tarkust majandusteadustele spetsialiseerunud ülikoolis Université Paris Dauphine.

Euroteemat soovitas Kolbre Brüsselist

Sulling on nutikas noor naine. Valdab vabalt prantsuse ja inglise keelt. Tema naeratus sulatab iga mehe südame.

Sullingu unistus oli diplomaadiks saada. Kuid alustada välisministeeriumis 3000kroonise kuupalgaga: seda on liiga vähe! Seetõttu valis ta oma erialaks rahanduse.

Mõtetes on ta kosmopoliit, kes töötab ühel päeval ühes ja teisel päeval teises linnas.

"Kroonivastaseks" sai juhuslikult. Otsides sellist väitekirja teemat, millest Eesti riik reaalset kasu saaks.

Majandusguru Ardo Hansson soovitas uurida Maastrichti lepingu kriteeriumide (eriti inflatsiooni) täitmise võimalikkust Eestis. Sullingu prantslasest juhendaja muigas aga, et see teema muutub Eestis aktuaalseks alles aastal 2008.

Lõpuks pakkus Eesti saadik euroliidu juures Priit Kolbre, keda Sulling teab juba plikapõlvest, et uurigu kroonide väljavahetamist.

Preili Sulling sai kahtlemata õige teema.

"Oma Nokia" tegi eurole ära

l Kevadel võttis euroteema üles Hansapank. Panga tegevjuht Indrek Neivelt rääkis sellest ühel kevadisel majanduskonverentsil. Neivelti jutt oleks iga kell laineid löönud, ikkagi suurima panga juht astub krooni vastu välja! Paraku käis president Lennart Meri just selsamal üritusel välja üleskutse leida Eestile "oma Nokia"...

l Inglismaal asuva majandusuuringute keskuse CEPR teadlased tegid hiljuti projekti endise Jugoslaavia riikide majanduse jalule aitamiseks. Nad pakkusid välja, et need riigid peaksid oma raha euroga siduma ja seejärel 2002. aastal ainult euro peale üle minema.

l Tänavu jaanuaris teatas Argentiina president Carlos Menem, et tema maa kaalub tõsiselt peeso väljavahetamist USA dollari vastu. Peeso on nagunii dollariga seotud.

l Augustis kirjutas Financial Times, et mõni Ida-Euroopa riik võiks euro kasutusele võtta isegi enne Euroopa Rahaliiduga ühinemist. Võimalike kandidaatidena märgiti Poolat ja Eestit.

Võita on rohkem kui kaotada!

UUS TÄHT RAHANDUSES: Majanduseliidile veel tundmatu Anne Sulling, kellest saab Hansapanga tegevjuhi Indrek Neivelti kõrval üks euroteema eestvedajatest Eestis.

Prantsusmaal õppiv Anne Sulling toob välja võimalikud plussid ja miinused, mis tekivad siis, kui Eesti asendab kroonid eurodega.

+
1. Rahavahetamise
vajadus väheneb.

Kroone ei pea enam pidevalt eurodesse ja vastupidi vahetama. Tekib märkimisväärne kokkuhoid, kuna eurotsoon on Eesti kõige suurem kaubanduspartner.

2. Eesti köidab
välismaalasi rohkem.

Siinne majandus muutub välismaalastele läbipaistvamaks, arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks. Eesti võib seeläbi Lääne-Euroopa investorite täiendavasse huviorbiiti sattuda.

3. Krooni devalveerimise oht kaob igaveseks.

Kaob devalveerimise võimalus ehk valuutarisk. Eesti saab küll krooni uuesti kasutusele võtta ja seda devalveerida, kuid see on vähetõenäoline ja kulukas.

Valuutariski kadumine toob kaasa laenamise odavnemise. Intressimäärad muutuvad stabiilsemaks.

4. Riik ei saa end lõhki laenata.

Riik ei saa end ülepeakaela võlgadesse matta ja leida siis, et ainus võimalus väljarabelemiseks on valuuta devalveerimine.

Eestlased lihtsalt ei saa eurot devalveerida.

Tõenäoliselt võetakse vastu seadus, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada kolme protsenti SKPst.

5. Laenuperioodid võivad pikeneda.

Tegemist on praegu toimuvate protsesside loomuliku jätkuga. Märtsis 1999 väljastasid pangad üle 80 protsendi laenudest eurodes.

Eurolaenude intressimäärad on kroonilaenude omadest madalamad. See tähendab, et pikas perspektiivis on Eesti krooni usaldusväärsus madalam kui euro oma. Seega võib euroiseerimise puhul oodata laenutähtaegade pikenemist.

1. Ei saa teha aktiivset rahapoliitikat (kuid me pole seda kunagi teinud).

Eestis aktiivse rahapoliitika argument ei kehti, kuna oleme sellest nagunii loobunud. Siiani on see Eestile vaid hästi mõjunud.

Ka Argentiina keskpanga president ütles hiljuti ühel dollariseerimise kohta peetud konverentsil: "Kui meil oli võimalus teostada aktiivset rahanduspoliitikat, siis läks see meil aia taha. Seepärast väärtustame praegust olukorda, kus meil seda võimalust ei ole."

2. Keskpank ei saa
kriiside korral raha juurde trükkida.

Kuid valuutakomitee süsteemis on see võimalus nagunii piiratud, kuna kroone antakse välja vaid juhul, kui sel on välisvaluuta kate.

Seega eeldab euroiseerimine stabiilset ja konsolideerunud pangandussüsteemi. Samuti peaks suurem osa pangandussektorist kuuluma välispankadele. See võimaldab nende refinantseerimist peakontori kaudu, juhul kui filiaal satub likviidsuskriisi.

3. Keskpank jääb ilma paarisajast miljonist kroonist aastas.

Eesti krooni kattevara ehk kuld ja välisvaluuta kantakse üle Euroopa Keskpanga arvele ja vahetatakse ümber eurodeks. Need eurod lastakse Eestis kroonide asemel ringlusse. Krooni kattevara paigutamise pealt teenib nüüd aga Euroopa Keskpank.

Kuid Eesti võib osa "kaotatavast" tagasi saada, kuna Euroopa Keskpank jagab euro emiteerimiselt teenitavad summad majandus- ja rahaliidu liikmesriikide vahel laiali. See on läbirääkimiste küsimus.

Selline kokkulepe ei maksa Euroopa Keskpangale suurt midagi, kuid annab Eestile tagasi keskpanga tegevuseks ja finantssektori toetamiseks vajalikud vahendid.

Euro Eestisse juba aastal 2002!

Kokkuvõtteks võib euroiseerimist pidada Eestile soodsaks variandiks. Seda ka Euroopa Rahaliiduga liitumise eelsel perioodil. Seetõttu tasub euroiseerimist tõsiselt kaaluda. Seda juba aastast 2002.

Loo autor on DEA kandidaat rahvusvahelises rahanduses.
Õpib Université Paris Dauphine'is