Nimetatud mänguasi koosneb aga tervenisti pärisautomaadi juppidest, isegi vint on rauale sisse puuritud. Pauku ei tee ta vaid põhjusel, et relva löögimehhanism on tavalisest lühemaks lõigatud ning padrunipesa metalli täis valatud. Et riistapuu jälle laskma saada, tuleks padrunipesa jälle õõnsaks puurida ja löögimehhanismile jupp otsa jätkata.

"Põhimõtteliselt poole päeva töö vähegi korralikumas metallitöökojas, ja ongi pärisautomaat valmis," kõlas Võru politseiprefekti Kalev Ilvese hinnang vene imele. Võru Politseiprefektuuri saabus säärane automaadimakett pärast seda, kui üks mulk suutis sellega Luhamaal keeletuks jahmatada tema autot kontrollinud piirivalvuri. Isegi iga päev relvadega kokku puutuv mees ei julgenud kindlalt väita, kas tegu on mänguasjaga või mitte.

Veidi hiljem tuli Võru politseisse hindamiseks saadetud ennenägematu lelu siiski mehele tagastada, sest politsei oli sunnitud tõdema - ametlikult ei saa seda eset tulirelvaks lugeda.

"Mängupüssiäri" paneb muretsema

Relvaseaduse järgi ei tohi Eestisse ilma eriloata tuua ka relva olulisi osasid, milleks on tulirelva raud, padrunipesa, lukk, pääste- ja löögimehhanism. Kui kõik need jupid aga automaadiks kokku panna ja mõni neist ära rikkuda, et torust pauku ei tuleks, kaovad piirangud - niiviisi valminud relv on poest ostes laskekõlbmatu ja seetõttu seaduse silmis tühipaljas lelu.

See, et meistrimees suurema vaevata maketist pärisrelva võib teha, ei muuda asja karvavõrdki, kinnitas Politseiameti korrakaitseosakonna kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse komissar Ilmar Tuberik. "Sellepärast, et temast saab relva teha, ei saa midagi ära keelata. Tavalisest metalltorust võib ka relva teha ja selle koha pealt jätkub inimestel lausa uskumatult fantaasiat."

Ilvese hinnangul annab seesugune mängupüssiäri küllaga põhjust muretsemiseks, tehes äärmiselt ohtlikud tulirelvad kuritegelikele jõukudele lihtsalt kättesaadavaks. Kalashnikovi peaaegu-automaate liigub maketi nime all juba ka Eesti relvakauplustes. Kui palju seesuguseid makette Eestis liigub, selle kohta info puudub - nüüd käsitleb ka piirivalve vene veidraid makette mänguasjadena, neid võib üle tuua täpselt nagu veepüstoleidki. Korrakaitsjad on Ilvese kinnitusel nende makettide pärast mures, kuid praeguses olukorras pole teha midagi. Lahendusena näeb Ilves vaid relvaseaduse parandamist.

Mängupüstoli kasutamine päästis kurjategija

Eesti seadused ei määra üheselt, kuidas tuleks käsitleda relvamaketiga toime pandud pahategusid. Kohtupraktikas on aga välja kujunenud, et näiteks ohvrit maketiga ähvardanud röövlit ei karistata otseselt relvastatud röövi eest, vaid röövimise eest ähvardusega elule või tervisele ohtliku vägivalla ähvardusel. Mõlemad sulitembud käivad aga sama paragrahvi alla, mille järgi võib päti kuni tosinaks aastaks türmi saata.

Viimatine seesugune rööv leidis aset pooleteise nädala eest Järvamaal, kus maskis mees tukiga vehkides tanklat röövis. Bensujaama vapper müüjanna krabas kaagil küll püstoli käest ja virutas talle sellega piki pead, kuid - oh häda! - relv purunes vastu röövli kolpa tükkideks. Röövli õnn, et ta plastmassist mängupüssi kasuks oli otsustanud - pärisrelv oleks müüjanna käes kindlasti vastu pidanud ja ilmselt ka päti pea korralikult mõlki löönud.

Nagu usub Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjalg, on relvastatud kuritegudes mängupüsse kasutatud märksa rohkem kui pärisrelvi. Viimane tõsisem vahejuhtum, kus röövel päristulirelva käiku lasi, oli üle kahe aasta tagasi Rae vallas, kui kurjategija tulistas inkassaatorit ning varastas temalt 70 000 krooni; 1998. aasta sügisel Tallinnas turvafirma Securitas rahavedajaid röövides tapsid kurjategijad inkassaatori.

Veneaegsed maketid
korjati ära

Vene ajal, kui keskkoolides oli sõjalise algõpetuse nimeline aine, leidus koolides kõikvõimalike relvade imitatsioone. Kuid vastupidi paljude kollektsionääride ja muidu huviliste lootustele need riigivõimu muutudes lohakile ei jäänud.

Lisaks arvukatele puust automaadimakettidele, mis võõra tõsiseks kohutamiseks siiski piisavalt tõetruud välja nägid ning mida õpilased rivis ohvitseri käskluse järgi ette-seljale-õlale heitsid, oli igas koolis ka vähemalt üks pärisautomaat lahtivõtmiseks-kokkupanemiseks. Toonane sõjakomissariaat korjas aga vene aja lõpus need automaadid koos täiesti töökorras sportrelvadega koolidelt ära. Ka oli nende riistade kõlbmatuks tegemisega kõvasti vaeva nähtud - rikutud oli nii raud, lukk kui ka löögimehhanism.

Kurikuulus Kalashnikovi automaat, mille töökõlblikuks muudetava maketi võib mõne tuhande krooniga Venemaalt soetada, on enim levinud relv maailmas. Selle baasmudel AK-47 koos hilisemate modifikatsioonidega on kasutusel enam kui viiekümne riigi armees, Eestis kasutab seda relva Kaitseliit. Kalashnikovi automaati hinnatakse tema lihtsa ehituse ja töökindluse poolest, AKd või tema modifikatsioone on lisaks Venemaale toodetud veel näiteks Hiinas, Poolas, Ungaris, Soomes, Rumeenias, Ida-Saksamaal ja mujal. Üheksakümnendate keskpaiku arvati maailmas kasutusel olevat üle 70 miljoni Kalashnikovi automaadi või tema analoogi.

Kalashnikov ja tema leiutis

- Automaatrelva AK-47 konstrueeris 1947. aastal Mihhail Kalashnikov. Kiiresti sai sellest põhiline relv Punaarmee ning kogu kommunismibloki sõjaväe arsenalis. AK kuulub tänaseni paljude riikide ja terroriorganisatsioonide relvastusse, tema tugevaimateks külgedeks on lihtne ehitus ja äärmiselt suur ilmastiku- ja töökindlus.

- 1974. aastal täiustas Nõukogude Liit senist AK-47. Uuel mudelil AK-74 on kahekambriline suudmepidur, puitdetailid asendatud vastupidavamate tehismaterjalidega, senine 7.62 mm kaliiber vähenes 5.45 mm-le.

AK-74

  • - Kaliiber 5.45
  • - Kuuli algkiirus 900 m/s
  • - Salve maht 30 padrunit
  • - Tulistamiskiirus 600 lasku min
  • - Tabamiskaugus 1 km
  • - Surmav laskekaugus 1,4 km
  • - Laskekaugus 3,2 km
  • - Relva kaal 3,1 kg
  • - Kuuli kaal 3,42 g
  • - Pikkus 1089 mm