VANA KULD: Kaalutletud mõrv

Lugu on kirjutatud Eesti Ekspressi ajakirjaniku Raul Ranne poolt 10 aastat tagasi 8.märtsil 2001.
Tunnustatud tippjuhtide koolitaja UN võisid tappa teismelised poisid ühe kallima ülelöömiskatse eest või lihtsalt auto pärast.
"Ma tõesti kardan, et uurimisel saadakse küll teada, kes Urmase tappis, kuid selle teo tegelikud motiivid jäävad igavesti saladuseks," ütleb koolitusfirma Invicta juht Mihkel Pärjamäe. Pärjamäe oli kaks nädalat tagasi Kohila lähistelt Rabivere raba servast tapetuna leitud UN (38) hea sõber.

Tol neljapäeva õhtul umbes kella kuue paiku läks N oma töökohast, hotell Olümpia 14. korrusel asuvast Invicta kontorist korraks välja. Tagasi ei tulnud.

Kui N, kes alati teatas, kui oli pisimgi oht hilineda, ei ilmunud tööle ka järgmisel päeval, muutusid töökaaslased närviliseks. Helistati, otsiti, teatati politseile. Ei midagi. Armas kolleeg, kelle elu oli just viimasel ajal nagu paika loksunud ning ees paistis särav karjäär koolitusalal, oli jäljetult kadunud.

Päev hiljem, reede õhtul pidasid Tallinna Põhja politseiosakonna inspektorid suure vaevaga kinni 1997. aasta universaalkerega tumesinise Ford Mondeo. Rooli tagant leiti 15aastane tallinlane Viktor. Et mingeid dokumente poisil juhitava sõiduki kohta ette näidata polnud, võeti ta jaoskonda kaasa. Seal selgus, et tumesinine masin, mille külgedel ja tagaklaasil olid koolitusfirma Invicta reklaamkirjad, kuulub eelmisel õhtul kadunuks jäänud N.

Veel sama päeva hilisõhtul juhatas poiss Tallinna kriminaalpolitsei uurijad Raplamaale. Kohila lähistel Rabivere raba serval näitas poiss kätte eelmisel päeval kadunud N torke ja lõikehaavadega surnukeha. "Surnukeha oli tugevasti moonutatud, seda oli ikka julmalt töödeldud," räägib Rapla politseiprefektuuri pressiesindaja Margus Mikomägi.

Laipa tuvastamas käinud Pärjamäe sõnul polnud sõbra surnukehast suurt midagi järel. Sedavõrd moonutatud oli see.

Surnukeha tuhastati, peeti peied. Sõbrad-tuttavad üritavad praegu tasapisi šokist toibuda. Juhtumit uurib Rapla politsei.

Tippmeeste koolitaja

Eestis on vähe tippjuhte, kes poleks N meeskonnatöökoolitust läbi teinud. Neli aastat koolitusfirmas töötanuna oli ta oma ala tunnustatud tegija. "Pärast ülikooli lõpetamist (Tartu ülikooli 1985. aastal sotsiaalpsühholoogina) ei leidnud ta endale kohe sobivat tööd.

Rühma koostöö arendamine, isiksuse potentsiaal ja koostöövõime hindamine olid valdkonnad, mis nii talle kui ka firmale huvi pakkusid. Pealegi oli just sellel alal turul nõudlus olemas," räägib Pärjamäe, kes koos N ülikoolis õppis ja sellest ajast teda hästi teab.

Baas oli selle nelja aastaga loodud ning täiesti selge näis see, et järgmisel vähemalt kümnel aastal saab N väga edukas koolitaja. "See oli ta hobi ja armastus, millele ta oli väga pühendunud," lausub Pärjamäe.

Mees pidas plaani osta endale kobedam eluase. Käis ringi ja otsis sobivat. Seni elas Kehrast pärit N Tallinnas Kopli kõige tagumises servas. Liinidel. "Tal polnud seal telekat ega raadiotki. Ainult magas seal ja võimaluse korral üritas olla mujal," teab firmajuhist sõber. Tavaliselt nädalavahetuseti oli mees hoopis Pärnus elukaaslase juures.

Nii töökaaslaste kui ka sõbra jaoks ongi täiesti arusaamatu, kuidas võis mees sattuda kuhugi Kohila rabasse. Sellist võimalust tema elus justkui polnud.

"Ma küll ei tea, et tal võõrastega mingit erilist suhtlemist oleks olnud," meenutab Pärjamäe. "Võibolla üritas ta aidata kellelgi probleeme lahendada, nagu tal tavaks oli, ning seda kasutati kurjasti ära."

Šokeeriv mõrvaversioon

Raplas on N mõrvaga seotult vahi all kaks noort inimest. Üks on seesama roolist tabatud 15aastane Viktor, kellele Rapla politseiprefektuuri vaneminspektor Angelyca Vaerand esitas teisipäeval süüdistuse tahtlikule tapmisele kaasaaitamises.

Hoopis ootamatum seik on see, et teine vahialune, 19aastane Aleksander, on Viktori vanem vend. Aleksander elab Kohilas, mõrvapaiga lähistel. Ehkki vanem vend on ametlikult töötu, pole ta seni politsei vaatevälja sattunud. Nagu ka noorem vend.

Ajakirjanduses on mainitud versiooni, et N tapeti kättemaksuks. Selle versiooni kohaselt oli ta interneti kaudu tutvunud kellegi noore piigaga, kes osutus ühe praegu vahi all oleva noormehe kallimaks. Ning see läks armukadedusest sõgedaks ja mõrvas konkurendi.

Pärjamäe ütleb, et kindlasti ei ole ta oma sõpra kunagi koos verinoore tüdrukuga näinud. Ja talle tundub kahetsusväärne ja shokeeriv, et just seda versiooni ajakirjanduses käsitletakse. "Nagu ma politsei jutust aru sain, on võrdselt tugevaid versioone mitmeid ja minu arvates ei saa neist ühtegi teistele eelistada."

Kummalised kõned

Küsimusele, kas N viimasel ajal kuidagi kummaliselt käitus või näis millestki häiritud, ei oska Pärjamäe selgelt vastata. "Võib-olla oli ta pisut tõsisem, aga tööd on olnud ka palju," mõtiskleb ta.

Siiski meenub talle, et viimasel ajal tuli Urmasele korduvalt venekeelseid telefonikõnesid, mida varem ei olnud ja mis teda ilmselgelt segasid. Kui kõne juhtus tulema ajal, mil ta oli kolleegidest ümbritsetud, kiirustas ta neid vestlusi lõpetama. "Ega ta neist kõnedest rääkida ei tahtnud ja ega ma nii väga konkreetselt ei küsinud ka," räägib Invicta juht. Siiski on ta kindel, et kõned polnud seotud tööga.

Kes need helistajad siis olid? Võib-olla väljapressijad?

Sõbra laipa tuvastamas käinud Pärjamäe märgib, et nähtu järgi otsustades ei sooritatud seda mõrva juhuslikult või afektiseisundis. "See oli olnud tahtlik tegevus, mitte mingi tunde ajel sooritatud juhuslik mõrv. Mulle jäi mulje, et pigem tehti seda kõike millegi väljapressimiseks," kõhkleb Pärjamäe.

Kummaline on tema sõnul seegi, et Urmase autoga veel järgmisel päeval nii vabalt ringi sõideti. Kui seda mõrva poleks sooritatud isikliku kasu saamise nimel, vaevalt et oleks nii julgelt liigeldud, arvab Pärjamäe.

Ta tunnistab, et kardab. Kardab seda, et uurimine käib vaid sellel suunal, mis on seotud kättemaksu versiooniga, millest kinnivõetud poisid ise räägivad. See annab lihtsaid vastuseid. "Loomulikult on kohtus parem öelda seda, et tegi kuriteo, kuna talle tehti halba, kui seda, et tappis isikliku kasu saamise eesmärgil," räägib Pärjamäe. Pealegi on röövimisemomenti palju raskem tõestada

"Ma kardan, et mälestus inimesest rikutakse ära sellega, et kuriteo motiive pole võimalik tõestada," kahetseb Pärjamäe. Täpsemad selgitused jäävad politseist esialgu saamata.