VANA KULD: “Kodus ootab mind surm!”
2002. aastal Eestisse põgenenud Kurdi pagulane sai Eesti passi. Taasavaldame 2004. aastal ilmunud loo.
Kurdistani ministri endine ihukaitseülem püüdis läbi Eesti Soome põgeneda, aga on nüüd siin bürokraatialõksus – dokumentide ja tulevikuta.
Tagasihoidlik tõmmu mees palub meid lahkesti sisse astuda, kasutades pagulaskeskuses õpitud nappi soome keelt. Karwan Jamal Ibrahimi ühetoaline korter Tallinna kesklinnas on vaid pisut suurem kui kamber Harku väljasaatmiskeskuses, milles ta veetis möödunud suvel kuus kuud. Madrats, plastikust aiatoolid, televiisor ja fotod perekonnast – esmapilgul ei tõesta miski seiklusi 26aastase mehe selja taga.
Karwan on Eestis illegaal. Kahe aasta eest pages ta Põhja-Iraagis asuvast Kurdistanist Süüriasse. Oma sõnul kodus inimõiguste ministri Adil Nasri ihukaitset juhtinud mehe elu läks väljakannatamatuks pärast seda, kui islamiäärmuslik organisatsioon Ansar al-Islam sundis teda väidetavasti surma ähvardusel enda heaks spioneerima. “Mu elu oli ohus,” kinnitab endine turvaülem. USA väitel on Ansar al-Islam terroriühendus, millel on sidemeid kurikuulsa al-Qaidaga.
Usukuuluvuselt sunniit, ent oma sõnul religiooni leigelt suhtuv Karwan hülgas kaks venda ja õe ning võttis ette pika põgenemistee Soome, kus juba üle kümne aasta elab tema kolmas vend. Sõit maakera kuklapoolele oli tõeline seiklus – smugeldajatele makstud 7000 dollari eest sai ta Iraagi võltspassi ja lennupileti Moskvasse. Sealt toimetati umbkeelne Karwan ja kümmekond tema saatusekaaslast Tallinnasse Pirita jahtsadamasse, kust nad seilasid purjekaga Soome suunas.
8. septembril 2002 tabas põgenikest pungil purjeka Brigantina Soome toll. Karwani jutustus smugeldajatest ning nende reisiteekonnast on täis valgeid laike – ta kas ei taha või ei oska tõesti selle üksikasjadest rääkida. Politsei ja piirivalve väitel oli selle ebaseadusliku reisiteenuse taga hästi organiseeritud inimvedajate rühmitus, kellest üheksa läksid hiljem kohtu alla.
Vastavalt kahe riigi vahelisele tagasivõtuleppele kupatati Karwan pärast üheksat kuud Soome pagulaskeskuses tagasi Eestisse ja paigutati otsekohe väljasaatmiskeskusesse (VSK) Harkus. “Seal hoiti mind viis päeva külmas keldris,” väidab šokis põgenik, kes jõudis Soomes isegi kolm kuud keelekursustel käia. Tema vanadelt Kurdistanis tehtud fotodelt vaatab vastu hästitoidetud enesekindel noor mees. Pagulasena ajas Karwan maha Iraagi meestele iseloomulikud vuntsid ning kaotas kõvasti kaalus.
"Teda hoiti karantiinis kuni arstliku läbivaatuse otsuseni. Nii tehakse kõikide VSKsse määratud illegaalidega. Ja ma tõesti ei tea, kas tal oli seal jahe või palav. Ruume meil köetakse normaalselt, kuid alati on võimalik, et soojalt maalt pärit mehele tundub see jahedana," nendib Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressiesindaja Heikki Kirotar.
Harkus esitas mees ametliku varjupaigataotluse, millele KMA pagulaste osakond vastas pärast pool aastat väldanud menetlust eitavalt. Ametnike hinnangul ei ähvarda teda Kurdistanis ei füüsiline oht ega ka tagakiusamine. Külalisele pisteti pihku paber, mille kohaselt on tal 15 päeva aega asjad pakkida ja riigist lahkuda.
Tegelikult sattus ta aga vaakumisse, sest ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet ei soovita Iraagist tulnud varjupaiga taotlejaid sealse olukorra tõttu kodumaale tagasi saata. Et Eesti riik teda maksumaksja kulul enam üleval pidada ei soovinud, tõsteti Karwan novembris Harku laagrist tänavale. Ta üüris Soomes Tamperes restorani pidava venna abiga Tallinnas väikese korteri ja elab seal illegaalina ning teadmatuses.
Ainus dokument tema rahakoti vahel on Iraagi kodaniku isikukaart, mis on välja antud Kurdistani Patriootliku Liidu võimupiirkonnas, mis näeb küll välja ilus ja eksootiline, aga ei maksa siin tuhkagi. “Ma olen ka inimene. Mul on ka vaja abi, kui ma näiteks haigeks jään. Mis siis saab? Kes ma olen?” teeb seadusvaakumis viibimine põgenikule tuska.
Aasta lõpus tegi Karwan Eesti Pagulasabi toel avalduse kohtule, milles ta vaidlustab oma väljasaatmise. “Keegi ei garanteeri, et kui ta tagasi läheb, need tüübid teda seal ära ei tapa,” põhjendab pagulasabi jurist Karin Suidre. Kohus koguneb asja arutama järgmisel reedel. Murelik Karwan ise näeb asja mustvalgelt. “Kodus ootab mind surm!”
KMA pressiesindaja ajab illegaali avameelitsemine hämmeldusse. "Natuke kummaline on see, et mees andis nõusoleku oma pildi ja nime lehte panekuks. Tundub, et tema poolt kirjeldatud oht ei ole ikkagi tõeline," hindab Heikki Kirotar. "Kui inimest tõesti taga kiusatakse või soovitakse tappa, siis tavaliselt ei taha selline ennast ajalehes tutvustada. Kui midagi juhtub, siis jääb see küll mehe enda ja advokaadi südametunnistusele."
Arbuusimüüja inimäri
2002. aasta septembris Suomenlinna juures jahtlaevalt Brigantina juhuslikult leitud seitse kurdi põgenikku viisid võimud ulatusliku inimsmugeldajate keti jälile. Purjeka peatamise põhjustas udu, mis sundis Piritalt lahkunud laeva kurssi muutma ja äratas piirivalve tähelepanu.
“See oli kõige ehtsam organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline inimsmugeldamine, mida tõukas tagant vaid raha ja kasuahnus,” kinnitas piirivalve infoosakonna ülem Inge Lindsaar poolteist aastat tagasi Postimehele.
Sama kanalit kasutades toimetati Iraagist Soome teadaolevalt 16 kurdi. Hiljem selgus, et kokku toodi paadiga Venemaalt üle Narva jõe Eestisse 21 kurdi, kellest viis jäid aga lõksu juba enne teekonna jätkamist. Kartes jälitajaid, tõukas üks smugeldajatest umbkeelsed kurdid KMA lähistel taksost välja, öeldes, et nad on juba Soomes.
Inimvedajate juht oli väidetavasti Eesti Kurdide Ühingu esimees Madžit Mstojan (47), kes tegeles siin ametlikult toiduaineäriga ja vahistati oma arbuusilaos. Piirivalve andmetel maksis iga klient Mstojanile 2500-5000 dollarit ehk kokku ligi 1,7 miljonit krooni. Kohus saatis ta kaheks aastaks vanglasse.
Teine inimäri väidetav juht oli vahetult enne vahistamist Soome kodanikuks saanud Recep Saritas (41), Türgist pärit kurd, kes pääses tingimisi karistusega. Aasta hiljem pöördus tema eestlannast abikaasa politseisse, et viimati Riias nähtud mees teadmata kadunuks kuulutada.
Põgenikke vedanud laeva kapten Viktor Gnatenko (52) osutus endiseks miilitsakapteniks. Algul väitis ta, et jõhker Vene maffia ähvardas tema jahi põlema panna ning perega arved klaarida, kui ta kurde Soome ei vii. Soomes sai ta tingimisi karistuse, jaht konfiskeeriti. Eestis kohus tema üle alles käib.
Lugu ilmus esmakordselt 2004 19.veebruaril
