Tapja oli proff. Ta tabas Nõmme bordellist väljuvat Danieli TT-püstolist otse südamesse ja hirmutas Mängi tuttavat Indrekut laskudega jalgadesse, mis ei pidanudki tabama. See, et Mäng liikus ihukaitsjateta, polnud tavaline. Peale Mercedese plahvatamist sõitis ta ringi valge Audiga, milles peale autojuhi oli ka kaks ihukaitsjat. Kaasas igal pool, isegi Vanalinna päevadel Raekoja õlleplatsil.

Laupäeval pidi Mäng koos paljude teistega minema Tallinna klubisse Dekoltee Boney Mi kontserdile. Ootamatult otsustas ta Nõmmelt läbi sõita. Kõrvalepõikest ei teadnud tema ihukaitsjadki. Boney M alustas Dekoltees tunniajalise hilinemisega. Kasiino ja baarid olid ummistatud erakordselt suurest hulgast endistest poksijatest, vene, eesti ja kaukaasia päritolu allmaailmategelastest. Kas selleks, et näidata: me oleme just nimelt siin, mitte seal, kus tapetakse? Selleks ajaks, kui kõlas laul “Daddy Cool”, teadsid juba nii mõnedki, et Nõmme bordelli õuel lamab ühe pika, ilusa ja nahaalse Tallinna seikleja laip.

Kolmapäeval saadeti Mäng Tallinna Nikolai kirikust viimsele teekonnale. Ärasaatmisele oli saabunud Tallinna allilma juhtkond eesotsas liidri Nikolai Tarankoviga. Kohal viibisid ka mõned aastad tagasi end Linnuvabriku grupeeringuks nimetanud noored eestlased, samuti Haron Dikajev ja mõõdukal hulgal kaitse- ning kriminaalpolitseinikke.

Daniel Mängi on varem karistatud vägistamise ja huligaansuse eest. Mõned endised jäägrid on andnud tunnistusi, mille kohaselt noor uljaspea osales jäägrite poolt kinninabitud ärimeeste “ebaseaduslikul kinnihoidmisel”, mille tagajärjel üks kinnihoitu suri. Kuid jäägrid võtsid oma videokaamera ees antud tunnistused hiljem tagasi.

Mille eest Tallinnas tapetakse? Mäng oli rikas. Ta võis anda suure laenu, mille tagasimaksmise “odavam” variant oli palgamõrv. Vanglast vabanedes oli Mäng mõni aasta kaitseta tegutseja, seejärel võttis Viktor Šapavalov, hüüdimega Šipa, ta enda kaitse alla. Oma kontoriruumidest andis Šipa Mängule oma äri alustamiseks kolm tuba. Mäng teadis palju salaviinaärist. Erinevalt Eesti uurimisorganitest nimetas Mäng täpselt isikute nimesid, kellele kuulusid salakaubana Eestisse saabunud kütusevagunid.

Mängi on üritatud tappa neljal korral, neist kaks juhtumit on jõudnud ka avalikkuse ette. Neist esimene oli möödunud aasta algul, kui kolm kaitseliitlast, kes arvatavalt valmistasid ette Mängi tapmist, enne oma ülesande täitmist ise õhku lendasid. Tänavau juunis karistas Pärnu kohus ainukesena ellujäänud kaitseliitlast Heiki Kingi 8aastase vabaduskaotusega. Teine katse on lehelugejate mällu sööbinud rohkem Arne Lokki juhtumina. Möödunud aasta lõpul läks Lokk kahjutuks tegema Šipa Mercedese all olnud pommi ning see lõhkes tema käes. Mängi lähedalt tundvad isikud arvavad, et pomm ei olnud määratud Šipale, vaid hoopis Mängile.

Millega Mäng kellelegi ette on jäänud, ei ole täpselt teada, tema tegevusalad olid salaviinaäri ja võlgade väljanõudmine. Hetkel peetakse võimalikuks kahte tapmisversiooni.

Neist ühes seostatakse Mängi tapmisega Meelis Laod, nimelt olnud Mängil ja Laol staatuse vaidlusi. Tapmise päeval olnud Lao Pärnus ja see äratavatki kahtlust, kuna väljasurnud kuurortlinnas enam keegi ei käi.

Usutavamaks peetakse Permi grupeeringu kättemaksu seoses sellega, et Mäng aitas jäägritel “permikaid” hukata. “Permikate” Ziljajevi ja Jakubovi tapmises kahtlustatavana oli Mäng ka mõned päevad vahi all. Permi grupp on Eestis “maha kantud”, kuid on võimalus, et nende eest saadeti Eestisse kätte maksma “külalisesineja”.

Eesti Ekspressiga vestelnud matuselised, nii eesti kui vene keelt kõnelevad, pidasid tõenäoliseks end “linnukateks” nimetavate noorukite kättemaksu oma patrooni Mängi eest.

Mängiga lähedalt seotud isikud peavad positiivseks fakti, et Danieli tapmise uurimise on oma huviorbiiti võtnud Koit Pikaro. Samas julgeb allakirjutanu kahelda, kas degradeeritud ja arvatavalt peatselt politseist lahkuv Pikaro enam midagi ära teha suudab.

Daniel Mäng kõneles soravalt eesti ja vene keelt, suhtles vabalt nii vandeadvokaatide kui ka retsidivistidega, tundis end kodus nii Palace`i luksusunumbris (kust politsei ta ükskord välja lohistas, et hiljem vabandada ja siseministeeriumi arvel klaas punast veini välja teha) kui punkris. Viimasel ajal kõneles Daniel, et on tüdinud krimkade seltskonnast ja tahaks, et piirivalve ning tolli altkäemaksuvõtjad krimkadega koos Patareis istuksid.

Politseinikega paistis Mängil olevat eriti hea kontakt, nii kihutanud Mäng koos Kaitsepolitsei Tallinna osakonna endise direktoriga presidendi mõõtu Mercedeses mööda linna, öeldes, et “kõik on kontrolli all”.

Mängi liitlaste sõnul oli Daniel kuritegevusega hüvasti jätnud juba poolteist kuni kaks aastat tagasi, minnes legaalsesse ärisse. Kohati hakanud ta võitlema isegi tänavakuritegevusega. Äkilise reaktsiooniga kaklejana püüdis Mäng alatihti vastasseisudesse sekkuda. Ühe suure Tallinna Hooneregistriga seotud pettuse puhul pidas Mäng läbirääkimisi nii allmaailma ühiskassa kui ka Moskva võlanõudjate vahel. Arvatavasti ei meeldinud selline vahendustegevus paljudele, sest küsiti, kui tugev selle poisi enda nahk ka on.

Näide Danielist kui rüütlist on tütarlaps Brigita juhtum, keda Tallinna kriminaalid 6000 USA dollarili suuruse võla pärast julmalt peksid. Brigitat terroriseeriti värskeltkaevatud augu äärel, tema nüpeldamiseks kasutati labidat, millega löödi ka näkku. Mäng jõudis kohale hetkel, mil tütarlapsele hirmutamiseks mulda peale visati. Mäng võttis nooriku võla enda peale ja toimetas Brigita Kiirabihaiglasse. Sellist toorest ööelu elatakse Tallinnas.

Tõenäoliselt teadsid vähemalt kaks Vene tänava kirikus viibinud matuselist Mängi tapmise asjaolusid. Matust jälgis varjutõmbununa ka alati mõtlik Koit Pikaro.